järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming Kohtumääruses sisalduva ebatäpsuse parandamine RESOLUTSIOON Muuta Tartu Maakohtu 12.05.2009.a kohtumääruse (kriminaalasi 1-07-13191) resolutsiooni kolmanda lõigu teine lause ja sõnastada see alljärgnevalt: „Kohtuotsuse kogumis G.R-ile mõistetud karistuste kandmata osa on 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust, mille algusaega tuleb arvestada 02.märtsist 2009.a, s.o G.R karistuse kandmisele asumisest kriminaalasjas 1-09-2165.“ Määrus saata teadmiseks kõikidele isikutele, kellele väljastati kohtuotsuse koopia. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK G.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.10.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 107-13191
järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni.
lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ja G.R kohustati tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 2000 krooni kuus alates 2007.a novembrist kuni kogu mõistetud karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 30.10.2007.a. 22.01.2009.a esitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtule avalduse G.R-ile asenduskaristuse määramiseks. 12.05.2009.a määrusega kohus asendas rahalise karistuse vangistusega. Määruse tegemise ajal kandis G.R Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsuse (kriminaalasi 1
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5 kuud, § 424 järgi vangistusega 4 kuud ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 5 kuud.
lg 2 alusel on suurendatud mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud 26 päeva loetud kantud karistuseks, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmist arvestatakse alates karistuse kandmisele ilmumisest, s.o 02. märtsist 2009.a. Kuriteod, mille eest 28.01.2009.a kohtuotsusega G.R karistati, on toime pandud peale 23.10.2007.a kohtuotsust.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
28.01.2009.a otsust tehes ei ole lahendatud rahalise karistuse asendamise küsimust ega ka karistusi liidetud, mistõttu lahendas kohus seda enda 12.05.2009.a määrusega. 28.01.2009.a otsusega on G.R-ile mõistetud liitkaristus 17.11.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja kahe otsuse järgi on karistuseks mõistetud 4 aastat 27 päeva vangistust. Nimetatud karistust tuli suurendada ka 23.10.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on rahaliselt karistuselt ümberarvestatuna 4 kuud 11 päeva vangistust ja liitkaristuseks 17.11.2006.a 23.10.2007 ja 28.01.2009.a kogumis G.R-ile tuleb lugeda 4 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Saadud liitkaristusest tuleb maha arvestada G.R poolt kriminaalasjas 1-09-2165 eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008 – 10.07.2008.a, s.o 5 kuud 26 päeva. Kohus arvestas ekslikult siin arvestust tehes, et ühes aastas on 10 kuud ja sai kandmata karistuseks 3 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust, mille algust arvestas G.R karistuse kandmisele asumisest Tartu vanglasse kriminaalasjas 109-2165, s.o 02.03.2009.a. 04.06.2009.a esitas Tartu vangla kohtule avalduse, milles juhtis tähelepanu arvutusveale ning palus teha täpsustuse G.R-ile mõistetud lõpliku liitkaristuse ja ärakandmata karistuse osas. Kohtuistungil oli G.R nõus paranduse tegemisega tall liitkaristuseks mõistetava lõpliku karistuse osas. Prokurör taotles samuti paranduse tegemist, kuna tegemist ilmse arvutusveaga ja palus lõplikuks liitkaristuseks G.R-ile mõista 3 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust, mille algust arvestada alates 02.03.2009.a. Kohus leiab, et 12.05.2009.a määrusesse tuleb teha parandus G.R-ile liitkaristuseks mõistetud vangistuse tähtaja osas. KrMS § 306 lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel määrusega parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus on karistuste liitmisel ja eelvangistuses viibitud aja liitkaristusest mahaarvestamisel teinud ilmse arvutusvea (aasta ümberarvestamisel kuudeks on loetud 12 kuu asemel 10 kuud), mistõttu lõplikult ärakandmisele karistus on seaduses ettenähtud liitkaristusest (
lg 2 näeb ette vaid karistuse suurendamise eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistusaja võrra) 2 kuu võrra lühem. Menetlusosalised olid nõus vastava paranduse tegemisega. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 306 lg 5, § 431, § 432. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.