lg.1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leino Biin SÜÜDISTATAV: U.P - elukoht: xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: EV, haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta. Karistatus: varem väärteokorras karistamata, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld alates 17.03.2008.a. RESOLUTSIOON Mõista U.P süüdi
lg.1 järgi ning karistada 2(kahe) aasta ja 2(kahe) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel pööratakse mõistetud karistusest koheselt täitmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud 2 (kahe) aastane vangistus jääb täitmisele pööramata, kui U.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. 1 Kohtuotsuse jõustumisel asuda U.P 2(kahe) kuulist vangistust kandma. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.
lg.1 p.1 alusel võtta U.P-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Mõista U.P-lt välja SO(isikukood 47512114723) kasuks esitatud tsiviilhagi 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni. Mõista U.P-lt välja sundraha 6 525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, õigusabikulud summas 4 174.88 krooni (neli tuhat ükssada seitsekümmend neli krooni ja 88 senti) ning ekspertiisikulud 5275.- (viis tuhat kakssada seitsekümmend viis ) krooni riigituludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. KOHTULIK UURIMINE Kohtuistungil süüdistatav U.P ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 02.04.2006.a. öösel HH juures, kus joodi õlu ja viina, ta oli alkoholijoobes, tarbitud alkoholi kogust ei mäleta. Tekkis plaan käia RP autoga ära Kohilas ühe tüdruku juures. R magas ja ilmselt auto võtmiseks luba ei andnud, võttis auto võtmed R naise kotist. Enne võtmete võtmist küsis H , kas see on nõus autoga sõitma ja võtmed võttis pärast jaatava vastuse saamist. Süüdistataval sel ajal juhtimisõigust ei olnud ja H vist ka ei olnud. Rooli istus H , ise istus kõrvalistuja kohale. Süüdistataval oli autosse istudes kaasas õllepudel, seljas oli punane vest, jalas teksad. H oli seljas valge kapuutsiga dressipluus ja jalas teksad. Ei tea, miks H otsustas sõita Kiisa poe juurest mööda, see ei jää Kohila teele. Täpsetest teeoludest vahetult enne Kiisa poodi teadlik ei olnud. Autos sõitmise ajal jõi õlut, õnnetuse toimumise ajal oli õllepudel kahe jala vahel. H oli roolis ja jäi vahepeal magama. Side juurest pööras auto Kiisa poe poole suure kiirusega, raudtee ülesõidu juures hoogu ka maha ei võtnud, pärast hüpekat võttis kohe vasaku külje ette ja laps sai pihta. Ei tea, kas H märkas enne õnnetust tee ääres lapsi. Pärast õnnetust tulid mõlemad autost välja, H tuli juhi poolt ja süüdistatav kõrvalistuja poolt. Kohe pärast väljumist jäid võtmed autole ette. Süüdistatav vaatas auto üle ja saatis H e last vaatama. Kuna auto oli risti teel ees, otsustas praktiliselt kohe pärast avariid viia auto Kiisa poe juurde ja läks seejärel lapse ja H e juurde. Avarii ja auto poe ette ajamise vahele võis jääda kaks minutit või vähem. Kiisa pood jäi avariipaigast u 20 m kaugusele. Ei läinud ise kohe viga saanud tüdruku juurde, kuna arvab, et see, kes on vastutav oma teo eest, peab arvestama sellega mis toimus. H tegi ettepaneku rääkida, et nad ei tea, kes roolis oli ja et juht jooksis minema. Kui politsei küsis, siis tema ütles, et juhtis H , aga H hakkas juhtunut tema kaeala ajama. Hüvitas R P tekitatud kahju sularahas 6000 krooni, kuna oli kahjus süüdi, kuna võttis auto võtmed ja sellest kõik algas. Ei mõista, miks lapsed räägivad, et punase jopega isik tuli juhi uksest välja, arvab, et nad nägid võibolla teda siis autost väljumas, kui ta poe ees autost väljus. Arvab, et võibolla sellepärast poiss andis selliseid ütlusi, kuna ta on H e venna sõber. Ütluste andmise ajal elab süüdistatav koos sõbra ja sõbra naisega, otsib tööd, ema ja vanaema toetavad rahaliselt. 2008.a. septembrikuus sai juhtimisõiguse ja ostis sõbra käest järelmaksuga auto. On olnud varem karistatud juhtimisõiguseta sõitmise eest. Süüdistatava kaitsja väitel esinevad kahtlused autojuhi isiku osas ja süüdistus ei ole põhjendatud. 3 Tunnistaja HH kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas ta 2006.a. aprillis Roobuka külas, 02.04.2006.a. toimus seal istumine ja joomine, osalesid U.P , R P , tema tüdruk, rohkem isikuid ei mäleta. Kõik tarvitasid alkoholi. Alkoholi jätkus kuni poodi minemiseni, ei mäleta, kelle initsiatiivil minemine toimus. Poodi oli maad u 2 km, plaanis oli minna RP autoga, auto võtmed saadi R tüdrukult. Tal endal juhtimisõigust sel ajal ei olnud, arvatavasti ei olnud ka U.P, nad mõlemad olid alkoholi tarvitanud, kogust ei mäleta. Rooli istus Margus, kes seda ise tahtis. Ei tea, kas Margusel oli autosse minnes midagi kaasas, midagi võis olla, nt rahakott. Seljas oli tal lumivalge jope ja teksad, Margusel punane vest, jalas teksad. Ei tea, et kumbki neist oleks autos alkoholi tarvitanud. Ei mäleta, kui kiiresti auto liikus, liiklusohtlikke olukordi ei olnud. Kiisa poe poole keerates nägi, et tee ääres kõndisid lapsed, auto läks neist hästi lähedalt mööda ja oli kuulda, et midagi läks vastu autot. Auto ei läinud päris vastassuunda, sõitis tee keskel. Vaatas tagasi ja nägi, et tüdruk sai löögi. Peatasid auto, jooksis kohe välja laste juurde ja ta üritas igati abiks olla. Mida Margus tegi, alguses eriti tähele ei pannud, ehmatas väga ära. Mõtted olid ainult lapsel, ka autot vaatas hiljem. Üks juhuslikult tulnud arst ütles, et lapsele on midagi sooja ümber vaja, tõi autost jope. Ehmatus oli suur ja kiirabi kutsumise peale ei mõelnud. Ajal enne kiirabi tulekut ütles U.P-le , et räägiks nii nagu oli, kuna tekkis kahtlus, et Margus võib hakata valetama. Arvab, et auto võtmed jäid autole ette, täitsa kindel ei ole. Enne avariid oli Margusega hea sõber, alates õnnetusest enam üldse ei suhtle. Arvab, et auto kumm võis katki minna raudteel, enne kokkupõrget auto nihkus, oli midagi lamava politsei taolist, sealt üle sõites auto läks viltu ja sellest tingituna oli ka otsasõit. Politsei küsitles esmalt Margust, tema ütles politseile, et roolis oli Margus. Ehmatas kui politsei ütles, et Marguse väitel oli roolis olnud tema. On jäänud liikluseeskirjade rikkumisel vahele 3 korral. Tunnistaja K O ’e kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks tema koos M ja M Kiisa poodi pudeleid ära viima. Olid selle koha peal, kus tuli varsti hakata üle tee minema, siis nägi sõitmas autot, mis vingerdas mööda teed, seejärel sõitis M otsa ja M kukkus kraavi ning oli teadvuseta. Autost tuli juhi poolt välja punase vestiga mees, kellel olid käes autovõtmed. Marek tõi Merily kraavist välja ja kooli arst aitas M soojas hoida. Auto jäi seisma poele väga lähedale, sissesõidust u 40 m kaugusele suunaga poe poole, nendest u 20 m ja ehk ka lähemale, pärast avariid teistpidi ei paiskunud. Ei pannud tähele, kes poistest M autost midagi peale tõi ja kas poisid rääkisid omavahel midagi. Tunnistaja M O kohtuistungil antud ütluste kohaselt viis ta õe ja K pudeleid poodi, liikusid poe poole mööda tee serva üksteise järel - õde ees, tema keskel ja K taga. Enne õnnetuse põhjustanud autosid teisi autosid ei liikunud ja ta oli lubamas M mänguväljakule, kui tuli nähtavale Volkswagen Golf auto ja ta keelas M minna ning käskis kõndida enda ees. Auto tegi kerge hüpeka ja hakkas keerlema ning põrkus vastu õde auto tagumise otsaga, siis veeres veidi ja jäi seisma suunaga poe poole. Tõi õe kraavijäält ja siis tuli inimesi juurde. Käis kodus, helistas emale, siis tulid kiirabi ja isa. Pärast õnnetust jäi auto alguses tee äärde ja siis läks poe juurde. Ei tea, kas sõitis või lükati. Autost väljusid kohe poisid, juhi poolt väljus poiss, kelles tundis ära istungisaalis viibinud poisi, auto teiselt poolelt väljus poiss, kelles tundis ära saali ukse taga viibinud poisi. Juhi poolelt väljunud poiss hakkas helistama ja oli närviline, teine poiss aitas õe külili keerata ja tõi talle autost jope peale. Poiste riietust ja selle värvi ei mäleta, omavahel poisid midagi ei rääkinud. Kumbagi poissi enne õnnetust näinud ei olnud. Tunnistaja E S mäletab õnnetusest, et sõitis hommikul 11:00 ajal Aespast Kiisa suunas, toimus tee kapitaalremont, tee oli viletsas seisus, oli libe, sõitis kiirusega max 20-30 km/h.. Keila jõe sillast umbes 400 m kaugusel u 50 m enne Kiisa poodi vasakul seisis teel risti Volkswagen. Kui sõitis tee ääres seisvast sõidukist mööda, siis nägi, et see oli sama auto, mis oli varem temast möödunud umbes poole suurema kiirusega kui tunnistaja kiirus oli olnud. Autos sõitsid kaks noormeest, mõlemad valgete pusadega ja kapuutsidega. Õnnetuskohas vedelesid teel plastikpudelid, vasakul kraavis lamas väike tüdruk. Kui tunnistaja autost väljus, siis üks noormeestest proovis anda esmaabi, teine ajas sõidukit kaupluse ette parkimisplatsile. 4 Tunnistaja A N avariid vahetult ei näinud, ta kutsuti välja hiljem. Õnnetus toimus vahetult enne Kiisa poodi Kiisa ja Kurtna vahelisel maanteel. Auto oli tee paremal poolel eesotsaga üle keskjoone, diagonaalis. Ei teinud muud kui sisenes poodi, et õnnetusest teatada, pood oli u 10 m kaugusel praktiliselt sündmuskohal, väike parkla on vahel. Poest oleks sündmus olnud nähtav vaid eeskojast. Kui väljus poest, siis olid poisid auto juures, üks lükkas autot parklasse. Siis kohtus tuttavatega ja läks sündmuskohale. Üks auto pidas kinni, väljus keskealine mees, kes kutsus kiirabi. Tunnistaja A Sarapuu kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta avarii sündmuskohal Põhja PP Avariigrupi liikmena. Ei mäleta, kas kohale jõudes oli kiirabi veel sündmuskohal või juba lahkunud. Auto oli aetud poe ette parklasse. Püüdis välja selgitada, kes oli auto roolis, paarimees tegeles noormeestega. Kuna oli ebaselge, kumb poistest oli olnud roolis, viidi mõlemal läbi alkoholijoobe tuvastamine, mõlemal oli joove. Poisid ajasid süüd üksteise kaela. Kui küsisid väikeselt poisilt, kes oli sündmuse juures, siis tema ütles, et roolis oli punase vestiga poiss. Teine poiss oli heledates riietes, mõlemal olid jalas teksad. Auto sisemusse ei vaadanud Kannatanu SO kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai tütar avariis eluohtlikke vigastusi, oli pikalt intensiivravipalatis ja seejärel perepalatis, ta oli lapsega poolteist kuud haiglas ja pärast seda pikalt kodus, kuna lapsel oli kõndimine vaevaline, pidi töölt ära tulema. Käib tütrega iga-aastases arstlikus kontrollis. Laps tunneb end hästi, tajutavat psüühilist häiret jäänud ei ole, kuid ta ei saa enam kunagi täiesti terveks ja võivad ilmneda probleemid kõrgvererõhuga. Kogetud tunded on väga vastikud, keegi tema poole pärast õnnnetust pöördunud ei ole, kindlustus hüvitas 6000 krooni. Jääb esitatud tsiviilhagi juurde ja palub välja mõista 20 000 krooni. Leiab, et karistus võiks olla vangistus. Kannatanu RP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta mäletas õnnetusele eelnenud ajast, et oldi Kiisa lähedal HH juures, istuti ja joodi, inimesi oli palju ja nad vaheldusid. Tarbitud alkoholi kogust ei mäleta. Tema sõiduauto Volkswagen Golf seisis maja kõrval, uksed lukustatud, võtmed olid kas teksapükste taskus või tüdruku käekotis, mõlemad olid magamise ajal voodi ees. Mäletab, et keegi käis autos ja võttis mingi plaadi ning tõi võtmed tagasi, veelkordset võtmete küsimist ei mäleta. Hiljem sai teada, et võtmed võttis Margus ja H oli autoga sõitnud. Õnnetuse täpset aega ei tea, õnnetusest sai teada järgmisel hommikul kui vend helistas, et autoga on olnud avarii ja kutsus teda Kiisa poe juurde autole järgi. Poe juures nägi autot, politseiautot ja rahvast. Uuris autot lähemalt ja nägi, et tagatiib oli mõlkis, esikumm veljelt maas ja õllepudel oli kõrvalistuja istme ees maas. Kannatanule teadaolevalt olid mõlemad poisid autoga sõitnud, kuid kumb avarii tegi, ta eitea. On pärast avariid rääkinud nii H e kui Margusega, kes olid kannatanule teadaolevalt head sõbrad, mõlemad eitavad õnnetuse ajal roolis olemist. U.P oli ka enne õnnetust tema autot juhtinud. Autole tekitatud kahjustuste hüvitamiseks maksis Margus talle 6000 krooni, tsiviilhagi esitada ei soovi. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid. 02.04.2006.a. liiklusõnnetuse aktist nr. 80 /t.l 3/ nähtub, et 02.04.2006.a. kell 11.05 kaotas Harju maakonnas Saku vallas Kiisa alevis Kurtna tee 10 juures sõiduauto Volkswagen Golf, reg. nr. XXX juhitavuse, sõitis vastassuunavööndisse ja otsa tee ääres kõndinud jalakäijale, 4-aastasele MO’le, kes sai vigastada. Sõidukis oli 2 inimest, sõidukil sai kahjustada esimene vasak velg ja vasak tagumine külg. Skeemilt sündmuskoha vaatluse protokolli juurde /t.l 4/ nähtub, et sõiduk Volkswagen Golf asus vaatluse ajal Kiisa kaupluse parkla-alal. Skeemil on nähtav teetruubi asukoht, pärast seda külglibisemise jälg suunaga vasakule teeserva ja alates teeäärsel ojajääl asunud kinda asukohast diagonaalis teega suunaga tee paremale poole, alates kinda asukohast paralleelselt sõiduki külglibisemise jäljega ka kraapejälg tee telgjoonel. Vahemaa Kiisa kaupluse seinast tõmmatud mõttelise joone ja kinda asukoha vahel 31 m. Fototabelist /t.l 5-9/ nähtub sündmuskohal asfaltkattega nähtavate ebatasasusteta tee, tee kõrval pinnasel lumi ja jääkattega veekogu, suunaga Kiisa kaupluse poole vasakul teeserval pinnasel sõiduki jälg suunaga diagonaalselt üle tee parkla 5 poole. Sõidukil katki esimene vasak rehv, sama velg ja sõiduki vasaku külje tagaosa vigastatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /t.l 10-11/ nähtub, et 1,5 m enne sõiduki jälgede algust on teetruup. Fototabelist /t.l 12-14/ nähtub, et teetruubil kohas oli teepind muust teepinnast kõrgem max 9 cm. Sõiduki fototabelist /t. lk 16-18/ nähtub mõlk sõiduki reg. nr. XXX vasakul tagumisel küljel, juhi kõrvalistuja istmel istmeosa kattev ja istmelt alla rippuv valge riietusese, tagumisel istmel valge riietusese tumeda voodriga. Liiklusvahendi vaatlusprotokollist /t. l 19-20/ nähtub vaadeldud sõiduki rooliseadme, pidurisüsteemi, rehvide, tulede, klaasipuhastaja ja peeglite seisukord, koorma puudumine, vaatluse aja ilmastik ja valgustus, hea nähtavus. Isiku kohtuarstiliku ekspertiisi akti nr. 311 /t.l 27-30/ kohaselt tuvastati MO’l viibimisel SA Tallinna Lastehaiglas 02.04.-24.04.2006.a. parema neeru rebend koos verejooksuga kõhukelmetagusesse ruumi, mistõttu ta vajas erakorralist operatiivset ravi vereülekannetega, samuti tuvastati parema kopsu põrutus, need tervisekahjustused olid elule ohtlikud tekitamise ajal ja sellele järgnevalt tekkinud tüsistuse – hemorraagilise šoki – tõttu, tervisekahjustused võisid olla tekitatud 02.04.2006.a. kõva tömbi vägivalla toimel liiklusõnnetuse käigus – löögist liikuvalt sõidukilt jalakäijale. Ekspertiisiakti nr. LL-245-06/5053 /t.l 34-36/ kohaselt oli sõiduauto Volkswagen Golf, reg. nr XXX liikumiskiirus vahetult enne külglibisemisjälgi arvutuslikult suurusjärgus 72 km/h. Jalakäija pidi löögi saama auto vasakpoolse tagatiiva tagaosa piirkonnalt ja seejuures on sõiduauto olnud külglibisemises, mis on tekkinud teele jäänud pikema jälje alguses. Sõiduauto liikus intensiivses külglibisemises vasak külg ees, teekattel fikseeritud jäljed on jäetud auto vasakpoolsete rataste poolt – lühem jälg, mis on fikseeritud rehvi- ja kraapejäljena, on jäetud vasakpoolse esiratta poolt, ja pikem jälg on jäetud vasakpoolse tagaratta poolt. Skeemilt ekspertiisakti juurde /t. lk 37/ nähtub, et sõiduk on olnud külglibisemise lõpus teel praktiliselt risti, esiosaga Kiisa kaupluse poole. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l 39/ nähtub, et 02.04.2006.a. kell 11.45 on teostatud U.P alkoholijoobe tuvastamine, mõõteriist reageeris punase tulega, U.P nõustus tuvastamise tulemusega ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. Konstaabel Aire Sarapuu 18.09.2006.a. ettekandest /t. lk 67/ nähtub, et 02.04.2006.a. Kurtna tee 10 juures toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohalt toimetati SA Tallinna Lastehaiglasse vasakul tee ääres kõndinud tüdruk, kellele oli otsa sõitnud sõiduauto. Autos oli kaks noormeest, üks oli U.P , kellel oli punane vest ja teine oli H H , kellel oli valge jope. A Sarapuu paarimehe küsimuse peale, kes oli roolis, osutas valge jopega noormees punase vestiga noormehele. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD U.P-le on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatult tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistajad, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et U.P poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, U.P-le süüks pandav tegu vastab
lg.1 sätestatud teo süüteokoosseisule ja on õigusvastane, U.P on teo toimepanemises süüdi. U.P-le on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatult tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Liiklusnõuete rikkumiseks on käesolevas asjas liikluseeskirja § 44, 56, 64, 76 p.1, 123, 124 p.1, 226 ja liiklusseaduse § 22 lg.1 nõuete rikkumine. Vastavalt süüdistusele kaotas U.P juhitud 6 sõiduk liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjel juhitavuse ning toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai teepeenral kõndinud laps MO elule ohtlikke tervisekahjustusi. Asjaolu, et 01.04.2006.a. Harjumaal Kiisa alevikus Kurtna tee 10 juures toimunud liiklusõnnetuses sai Roobuka küla poolt Kiisa kaupluse poole liikunud sõidukilt, mis kaotas enne Kiisa kauplust juhitavuse, läks külglibisemisse ning liikus kaarjalt üle tee telgjoone ja vasaku serva, eluohtlikke kehavigastusi MO, on tõendatud 02.04.2006.a liiklusõnnetuse aktiga nr.80 /t.l 3/, skeemiga sündmuskoha vaatluse protokolli juurde /t.l 4/, fototabelitega /t.l 5-9, 12-14, 16-18/, isiku kohtuarstiliku ekspertiisi aktis nr 311 sisalduva ekspertarvamusega /t.l 27-30/, ekspertiisiaktiga nr LL-245-06/5053 /t.l 34-36/ ja skeemiga ekspertiisakti juurde /t. lk 37/, samuti süüdistatava ning kõigi tunnistajate ütlustega. Asjas puudub ebaselgus liiklusõnnetuse toimumise põhjuses, tekkemehhanismis ja tagajärjes, samuti asjaolus, et õnnetuse toimumise ajal viibisid õnnetuse põhjustanud sõidukis süüdistatav U.P ja tunnistaja H H . Asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtis õnnetuse toimumise hetkel U.P, loeb kohus tõendatuks tunnistajate K O ja M O kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et pärast õnnetust tuli autost juhi poolt välja punast vesti kandnud meesterahvas. Tunnistaja M O ütluste kohaselt väljus pärast õnnetust auto juhiuksest poiss, kelles ta tundis ära ütluste andmise ajal saalis viibinud süüdistatava. Samuti andis ta ütlusi, et teine autost väljunud poiss oli olnud temaga enne ütluste andmist koos istungisaali ukse taga. Sellised ütlused langevad kokku asjaoluga, et tunnistaja MO viibis istungisaali ukse taga koos samal päeval tunnistajana ütlusi andnud H H , samuti süüdistatava ning tunnistaja HH ütlustega nende riietuse kohta õnnetuse toimumise ajal. Samuti kinnitab A S 18.09.2006. a ettekandesse /t. lk 67/ märgitu, et 02.04.2006.a. liiklusõnnetuse sündmuskohal oli punase vestiga U.P. Tunnistajana on A S andnud ütlusi, mille kohaselt kinnitas ka õnnetuse juures viibinud väike poiss, et roolis oli punase vestiga poiss. Sündmuskohal A S ütlusi andnud poiss oli M O . Kuna tunnistajad K O ja MO on ainsad õnnetust vahetult pealt näinud tunnistajad, kellel ei olnud õnnetuse ajal ega ole ka hiljem tekkinud ei süüdistava ega tunnistaja H H suhteid, mis annaksid alust kahelda nende ütluste tõepärasuses ning MO on andnud kohtuistungil ütlusi, mis kattuvad sündmuskohal politseiametnikule antud kinnitusega, peab kohus nende ütlusi objektiivseteks ja usaldusväärseteks ja õnnetuse ajal U.P poolt auto juhtimise fakti üheselt kinnitavaks. Kohtul puudub kahtlus selles, et K O ja MO fikseerisid U.P väljumise juhi uksest just vahetult pärast õnnetuse toimumist ja mitte hiljem, kui U.P oli lükanud auto kaupluse parklasse. Tunnistajad on sõnaselgelt nimetanud juhiuksest väljumise fakti, samas hiljem oleksid tunnistajad saanud märgata üksnes kaupluse poolt läheneva noormehe liikumist, mitte aga tema väljumist juhiuksest. Samuti ei ole kumbki tunnistaja andnud ütlusi, et ta oleks näinud punase vestiga noormeest autost mitu korda ja erinevast uksest väljumas. Tunnistaja Sorokini ütluste kohaselt jõudis tema sündmuskohale ajal, mil üks noormeestest püüdis anda viga saanud lapsele abi ja teine ajas sõidukit kaupluse ette parkimisplatsile. Ajal, mil U.P väljus autost pärast auto lükkamist poe parklasse, sai ta olla autost ainus väljuja, kuna HH oli samal ajal viga saanud lapse juures. Kuna tunnistajad K O ja MO on andnud ütlusi autost väljunud kahe noormehe kohta, kahte ustest väljuvat noormeest said nad näha aga üksnes vahetult pärast avariid, mil mõlemad väljunud noormehed olid neile vaadeldavad, oli punase vestiga noormees, keda nad juhiuksest väljumas nägid, olnud ka õnnetuse toimumise ajal juhiistmel. Asjaolu, et MO võis olla õnnetuse asjal HH venna sõber, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna ta ise on nimetanud mõlemat autos viibinud noormeest endale võõraks ja asjast ei nähtu mingil moel, et võimalik sõbrasuhe HH vennaga oleks võinud mõjutada tema 7 ütlusi, ta on olnud oma ütlustes järjepidev ja andnud esmased ütlused juhiuksest väljunud punases vestis noormehe kohta koheselt sündmuskohal. Kahtlust sõidukit juhtinud isikus ei tekita kohtus ka süüdistatava väited selle kohta, et ta jõi sõidu ajal autos õlut ja tunnistaja RP ütlused, et ta nägi parklas autot lähemalt uurides, et kõrvalistuja istme ees maas oli õllepudel. Autos õlle joomist ja seal pärast avariid õllepudeli leidumist ei kinnita ükski teine tõend, sealhulgas 02.04.2006.a. teostatud sõiduki vaatluse ajal tehtud fotod sõiduki sisemusest /t.l 16-18/. Ka juhul, kui autos oleks olnud õllepudel, ei lükkaks see ümber tunnistajate ütlusi pärast õnnetust sõiduki juhiuksest väljunud isiku kohta ega välistaks võimalust, et sõidukit juhtis siiski U.P . Süüdistatava väidet, et auto roolis oli õnnetuse toimumise ajal H H , ei kinnita ükski asjas uuritud teine tõend ning kohtul puudub autot juhtinud isikus igasugune kahtlus. Kohtu vastavat veendumust kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav hüvitas avarii tõttu R P tekkinud varalise kahju. U.P väide, et ta hüvitas varalise kahju üksnes seetõttu, kuna tundis end autovõtmete loata võtmise eest kahju eest vastutavana, kuid see ei kinnita samas, et ta oleks süüdi liiklusõnnetuse toimumises, ei ole tõsiseltvõetav. Kohus on seisukohal, et R P varalise kahju hüvitamisega on U.P ka tegudega möönnud, et ta on süüdi just liiklusõnnetuse toimumises, kuivõrd varaline kahju ei tekkinud mitte võtmete võtmise, vaid õnnetuse põhjustamise läbi.
p.1 kohaselt on tegemist raske tervisekahjustusega, kui tervisekahjustusega on põhjustatud oht elule. Ohu elule tekitab eluohtlik tervisekahjustus, eluohtliku tervisekahjustuse mõiste on antud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusega nr 266 kehtestatud „tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korras“, mille § 7 lg 1 kohaselt on elukohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Sama paragrahvi
Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
annab kohtule võimaluse, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele ning allutatakse kohtu poolt määratud katseajal süüdimõistetu käitumiskontrollile. Prokurör on esitanud taotluse mõista U.P-le karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millest šokivangistusena määrata reaalsele kandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat ja 4 kuud mõista tingimisi 3-aastase katseajaga ning võtta
Kaitsja on seisukohal, et arvestades õnnetusest möödunud aega ei täida isiku karistamine šokivangistusega karistuse eesmärke. Süüd välistavad asjaolud U.P puhul puuduvad. Kohus ei tuvastanud süüdistatava osas ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja U.P süü suurust, leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus 2(kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et U.P suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vangistuse mõistmisega, mis jätta osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu U.P on varem kriminaalkorras karistamata, ta omab elukohta ja lähedaste ning sõprade toetust, otsib tööd. Samas on U.P möönnud varasemat karistatust juhtimisõiguseta sõitmise eest ning 02.04.2006.a. sõit toimus ajal, mil nii tema kui temaga koos autos viibinud isik olid teadaolevalt alkoholijoobes ning juhtimisõiguseta. Ka enne avarii toimumist oli ta juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud. Selline käitumine väljendab üheselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusalast käitumist reguleerivatesse ja ohutust tagavatesse normidesse. Kuritegu on taunitav eriti seetõttu, et oli oma olemuselt üldohtlik, ohustades kõigi liikluses osalenud isikute elu, tervist ja vara. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol ning seda omakorda juhtimisõiguseta juhi poolt on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtu arvates tuleb U.P-le anda lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus, kuna täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. U.P süül sai raskelt vigastada jalakäijana väikelaps ja ohus olid kõigi liikluses osalenud isikute elud, tervised ning vara, seega leiab kohus, et U.P tuleb karistusena viibida reaalselt 2 kuu pikkuses vangistuses, kuid ülejäänud osas jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et U.P ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja on allutatud 18 kuu pikkusele käitumiskontrollile. Teo toimepanemisest karistuse mõistmiseni möödunud aeg ei ole liiga pikk, et šokivangistus ei omaks karistusena vajalikku toimet.
lg.1 p.1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liikmelise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada kuriteo korral süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. 10 Kuna U.P pani toime sõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest jalakäijale ülirasked tervisekahjustused, tuleb isiku suhtes kohaldada
Selline liikluseeskirja sätete raske rikkumine seadis ohtu nii U.P enda, temaga koos autos viibinud isiku kui kõigi teiste liikluses olnud isikute elu ja tervise, kellest 4-aastane laps ka raskelt viga sai. Joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste ning nendes vigastada ja surma saanud isikute hulk viimaste aastate Eesti liikluses sunnib U.P taolise sõidukijuhi tegevust tõkestama ja seda eesmärki teenib
U.P puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik. U.P tuleb kõrvaldada liiklusest juhina 1-ks aastaks. KrMS § 175 lg.1 p.3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse õienditega /t.l 31, 38/ on tõendatud riiklikul ekspertiisasutusel seoses asjas läbi viidud ekspertiisidega tekkinud kokku kulud summas kokku 5 275 krooni. Vastavalt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustele /t.l 108, 120/ on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses osalemise eest kokku 1 932.88 krooni ja 18.12.2008. a määrusele kohtumenetluses osalemise eest 2 242 krooni, kokku seega 4 174.88 krooni. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.