← Eesti

1-08-16969/2

Obsah (4)§ 169§ 74§ 75§ 78

1-08-16969 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16969 (07231503432) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 169

järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav F.I Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, lapsehoolduspuhkusel, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. F.I süüdi tunnistada

§ 169ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta F.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu F.I suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.I temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 1 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada F.I-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.02.

  2. F.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  3. F.I-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetavast määratud kaitsjale makstud tasust 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista 400 (nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.I , 1-08-16969, kaitsjatasu“, jättes ülejäänud osa, so kaitsjatasu summas 1039 krooni ja 60 senti riigi kanda.
  4. Jätta F.I-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.03.
  6. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.03.
  7. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.I süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Harju Maakohtu 18.01.2007.a otsusega nr 2-06-31860 maksma oma alaealise tütre JŠ(sünd XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a 1800 krooni igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni J Š kasuks, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. F.I on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates jaanuarist 2007, jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani F.I toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav F.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 26.11.2007 koostatud kannatanu J Š ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.01.2007 kohtuotsuse alusel peab tema endine naine F.I maksma talle lapse ülalpidamiseks elatusraha (13.07.2006 - 31.12.2006 - 1 500 krooni ja alates 01.01.2007st 1 800 krooni kuus). Käesoleval ajal on tema võlg 26 450 krooni. Lapsega Sania ei kohtu. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 26 450 krooni. Ta ei ole elatusraha maksnud kohtuotsuse väljakuulutamise hetkest alates. (t/l 2-7) • 10.10.2008 koostatud kannatanu JŠ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.01.2007 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-06-31860 mõisteti F.I-lt välja alimendid. Kohtuotsuse kohaselt F.I on kohustatud maksma tütre JŠ ülalpidamiseks iga kuu tema kasuks 1500 krooni alates 13.07.2006 kuni 31.12.2006 ja 1800 krooni alates 01.01.2007 kuni 17.02.

  1. Pärast kohtuotsust F.I raha ei maksnud. 2007 veebruaris kirjutas kannatanu kohtutäiturile avalduse F.I-lt alimentide väljamõistmise kohta. Ka kohtutäituri kaudu ta tütre ülalpidamiseks raha ei saanud. Maksmata jäänud alimentide võlgnevus moodustas seisuga 2008 oktoober 48 600 krooni. Ta helistas F.I-le umbes üks kord kahe kuu jooksul. Tütrega ta ei kohtu, sest Sania ise ei soovi tütrega suhelda. Viimast korda kohtus Sania tütrega 2007 aprillis ja suhtles temaga umbes kolm tundi. Kanntanu ei takista teda tütrega suhtlemast. Viimati nägi Saniat kas 2008 augustis või septembris, juttu alimentidest loobumisest nende vahel ei olnud. Ta teab, et jaanuaris sündis Sanial tütar. Lisaks kahele viimasele tütrele on Sanial veel 15 aastane poeg, kes elab isaga ja temaga ta ei suhtle, ka on tal 5 aastane tütar, kelle suhtes on Sanial võetud vanemaõigused. Kas Sania töötab või mitte, kannatanu ei tea. (t/l 8-11) • Koopia ja ärakiri Harju Maakohtu 18.01.2007 otsusest tsiviilasjas nr 2-06-31860, millega rahuldati hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. (t/l 12-14, 20) • 26.11.2007 koostatud kohtutäituri V Kaasik´u õiendist täiteasjas nr 007/2007/55598 nähtuvalt tõendab kohtutäitur, et võlgnik F.I hoiab täitemenetlusest ja kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma. Võlgnik ei oma kinnisvara ega registreerimisele kuuluvat vallasvara. Seisuga oktoober 2007 (k.a) on elatise võlgnevus 26 450 krooni. (t/l 15) • Avaldus Tallinna kohtutäitur V Kaasikule nõude sundtäitmiseks, millega JŠ palub alustada täitemenetlust F.I suhtes. ( t/l 12) • Koopia 19.01.2007 koostatud täitmisteatest täiteasjas nr 007/2007/55598, millest nähtuvalt oli nõude suurus 1800 krooni kuus ja seisuga 31.12.2006 oli võlgnevus kokku 8450 krooni. (t/l 19) • 19.01.2007 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 007/2007/
  2. (t/l 21) • Kohtutäituri Veiko Kaasiku 23.04.2007 koostatud vara kontol arestimise aktist nähtuvalt palub kohtutäitur AS-il Hansapank arestida võlgniku F.I konto summas 14 979,90 krooni. (t/l 22) • 09.04.2007 koostatud täitekulu väljamõistmise otsus täiteasjas 007/2007/
  3. (t/l 24) • 24.09.2008 koosatud kahtlustatava F.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd ja selgitab, et kohtuotsuse alusel tütre JŠ ülapidamiseks väljamõistetud igakuist elatusraha ta ei hakanud kohe maksma, kuna tal puudus sissetulek. Samuti puudub tal ka käesoleval ajal võimalus maksta seoses tütre L Š XXX sündimisega ning dekreetpuhkusel viibimise tõttu. Käesoleval ajal on vallasema (üksikema) ning elab 3 • • • riiklikust toetusest. Vara või hoiuseid tal ei ole. Kui tal oleks võimalus maksta, siis maksaks raha tütre Jana ülapidamiseks. Vahetevahel suhtleb oma tütre J . Samuti suhtleb ta ka JŠ . Viimasel kohtumisel septembri algul
  4. aastal nad leppisid temaga kokku, et J loobub pretensioonidest seoses elatusraha mittemaksmisega sel juhul, kui tema loobub lapsest. Käesoleval ajal üritavad seda probleemi juriidiliselt lahendada. Samuti on tal ka vanem poeg V D , kes elab oma isa juures ning lapse isaga neil teineteisele pretensioone ei ole. (t/l 25-28) Vastus järelpärimisele 27.08.2008 Sotsiaalkindlustusametilt, kelle andmetel on ei ole F.I-le töövõimetuspensioni määratud, kuid talle on määratud ja makstakse peretoetust ja vanemahüvitist. (t/l 58) Vastus päringule Tööturuametilt 08.09.2008, mille kohaselt alates
  5. oktoobrit
  6. a. F.I (ik XXX) ei ole olnud Tööturuametis registreeritud töötuna ega tööotsijana. ( t/l 56) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 33,65 krooni. (t/l 64) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, sh süüdistatava ütlusi kohtueelsel menetlusel, kannatanu ütlusi, kohtutäituri andmeid võlgnevuste kohta, andmeid süüdistatava elatustaseme kohta, kohtuotsuse koopiat hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse kohta, Tööturuameti ja Sotsiaalkindlustusameti vastuseid järelepärimistele, asub seisukohale, et süüdistatava F.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 169

järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta 18.01.2007 Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel tütre JŠ ülapidamiseks väljamõistetud igakuist elatusraha 1800 krooni kuus ta ei hakanud kohe maksma, kuna tal puudus sissetulek. Tööturuameti 08.09.2008 vastuse kohaselt alates

  1. oktoobrit
  2. a. F.I (ik XXX) ei ole olnud Tööturuametis registreeritud töötuna ega tööotsijana. Samas nähtub Sotsiaalkindlustusameti andmetest, et süüdistatav saab peretoetust ja vanemahüvitist, millest saab järeldada, et süüdistatav ei ole sissetulekuteta. Kohus leiab, et F.I pidanuks ka seda jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma JŠ lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt F.I seda kohtuotsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud JŠ elatusraha lapse Jana ülalpidamiseks. Süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et tal puudusid ja puuduvad sissetulekud elatisraha maksmiseks, kuid ometigi nähtub kriminaaltoimikust, et tal sissetulekud olid, kuigi ilmselgelt väikesed. Süüdistatav on selgitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid elatusraha maksmiseks, kuivõrd ta elab riiklikest toetustest ja tal on väikelaps L Š , kes sündis XXX ja kellega ta elab kahekesi. See asjaolu aga ei ole võtnud süüdistatavalt kohustust oma lapse J ülalpidamiseks ning lapsevanemal ei ole õigust eelistada ühe lapse ülalpidamist teise lapse ülalpidamisele, kuivõrd teise lapse sünniga ei võeta vanemalt eelmise lapse ülalpidamiskohustust ja uue lapse sünd ei muuda teise väikelapse eksistentsi olematuks. Kohtuotsus elatusraha väljamõistmises on senini seadusjõus ning kuulub täitmisele ja süüdistatav ei ole senini astunud samme temal lasuvate kohustuste vähendamiseks ei elatusraha suuruse muutmise osas ega selle tasumise osas. Isegi juhul, kui kannatanuga oleks saavutatud kokkulepe elatusrahast loobumise osas, siis kuni kokkuleppe saavutamiseni ja selle vastavalt seaduses ettenähtud korrale vormistamiseni oli ja on süüdistataval kohustus elatusraha maksta. Seda kohustust ta senini täitnud ei ole. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Väikseimagi igakuise summa tasumine oleks kuritahtlikkuse välistanud. Seetõttu leiab kohus, et F.I käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige 4 karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 169ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistatav kasvatab väikelast ning tal puudub töine sissetulek, siis asub kohus seisukohale, et arvestades rahaliste kohustuste suurust ja sissetulekute vähesust ei ole süüdistatava suhtes otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Peale selle on kasvatab süüdistatav hetkel üksi XXX sündinud tütart L . Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, temal lasuvate ja senini täitmata suhteliselt suurte rahaliste kohustuste olemasolu, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning kriminaalmenetluse kuludest tuleb suurem osa jätta riigi kandma, vältimaks süüdistatava majandusliku olukorra veelgi suuremat halvenemist. Märt Toming kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.