) § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaporokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Deniss Minzatov Süüdistatav R.I (Delovoy), sünniaeg xxx isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidusega, emakeel-vene keel, abielus, ülalpidamisel kaks last, töötu, elukoht: Xxx, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1.Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005.aasta otsusega
lg 2 p 1 järgi 1 (ühe) aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 (kolm) aastat
alusel; 2.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.märtsi 2008.a kohtuotsusega
lg 1 alusel rahalise karistusega 40 (nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 2 000 (kaks tuhat) krooni. Väärteomenetluse korras karistatud 11 (üksteist) korda, tõkend - elukohast lahkumise keeld. Eelvangistuses kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas peeti kahtlustatavana kinni 19.augustil 2006.aastal (lk 18). Vabastati vahi alt samal päeval, s.o 19.augustil 2006.aastal (lk.49) 1-07-8253 Kaitsja vandeadvokaat Galina Tśelnakova (riigi poolt määratud korras) Süüdistatav S.O , sünniaeg xxx -isikukood xxx, kodakondsuseta, vallaline, põhiharidusega, emakeel-vene keel, töötu, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse koras karistatud kahel korral, tõkend-elukohast lahkumise keeld, elukoht: Xxx linn. Eelvangistuses kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas peeti kahtlustatavana kinni 19.augustil 2006.aastal (lk 15). Vabastati vahi alt samal päeval, s.o 19.augustil 2006.aastal (lk.48). Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina (riigi poolt määratud korras) juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 306, 309 lg 3 311, 313, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada R.I
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; 1.1.
lg 2 alusel suurendada Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005.a otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 (ühe) aastase võrra ning mõista R.I-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust; 1.2.
68 lg 1 alusel arvata R.I eelvangistuses 19.august 2006.a viibitud 1 (üks) päev (lk 18, 49) karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust; 2.R.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (lk 49) – kaotab kehtivuse R.I vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. 2.1.KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus R.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 2.2.KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 1 (ühe) aastase 7 (seitsme) kuulise 29 (kahekümne üheksa) päeva vangistuse kandmise alguseks R.I vanglasse saabumise aeg. 2.3.Kui süüdimõistetu R.I ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiprefektuurile sundtoomise taotluse. 3.Süüdi tunnistada S.O
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; 3.1.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.august 2006.a (lk 15, 48) viibitud 1 (üks) päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend) üheksa päeva vangistust; 2
lg 1,3 alusel ei pöörata 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust täielikult täitmisele, kui S.O 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab maakohtu määratud alalises elukohas: Xxx linn, ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning
lg 2 alusel panna talle järgmine kohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3.3.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4.S.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse S.O esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. 4.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.I-lt (elukoht: Xxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni (lk 119-120). 4.1.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.O-lt (elukoht: Xxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni (lk 119-120). 5.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.I-lt (elukoht: Xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni 80 riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova eeluurimisel osavõtu eest (lk 70, 124). 5.2.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.O-lt (elukoht: Xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3 965 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni 30 senti riigituludesse vandeadvokaat Vladimir Rogulski eeluurimisel osavõtu eest (lk 34, 72, 122). 6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „R.I , kriminaalasi 1-07-8253, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“, „S.O kriminaalasi 1-07-8253, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 3
2.S.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, eelnevalt kokku leppinud R.I-ga kannatanu Xxxi vara varastamises, 18.augustil 2006.aastal kella 23.30 paiku viibides Narva linnas Xxx asuvas korteris, lõi kannatanu Xxxit käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning pärast seda kavatses võtta ära kannatanule kuuluva televiisori „Schneider“, maksumusega 3 000 (kolm tuhat) krooni, kuid oli peetud kinni kohale saabunud politseitöötajate poolt, mistõttu ei saanud viia oma kavatsust lõpule oma tahtes olenemata asjaoludel. 2.1.Oma teoga pani S.O toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2, § 200 lg 2 p-7 järgi; 4.8.19 augustil 2006.aastal kahtlustatavad S.O, R.I ja Xxx (lk 48-50) vabastati vahi alt ja tõkendiks kohaldati elukohast lahkumise keeld; 4.9.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 51-54) kannatanu Xxxi ja kahtlustatava R.I vahel, kahtlustatav R.I tunnistas, et läksid S.O-ga Xxxi juurde kaklemise eesmärgil. Tunnistas, et Xxxi korteris lõi kannatanut rusikaga näkku. S.O lõi ka Xxxit paar korda. R.I tunnistas, et pakkus Xxxile anda oma teler panti; 4.10.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 58-63) kannatanu Xxxi ja kahtlustatava S.O vahel, S.O tunnistas, et R.I-ga läks Xxxile külla. S.O lõi Xxxit kolm- neli korda vastu keha. R.I ütles, et Xxxil on võlg ja sellepärast R.I võtab ära Xxxile kuuluva teleri. Xxx vaidles vastu. Xxx hoiatas, et trepikojas on politseinikud; 4.11.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 64-68) kahtlustatavate S.O ja R.I vahel R.I selgitas, et ei tea, kes viis kannatanule kuuluva teleri toast välja. S.O ka ei osanud seletada, kes viis kannatanu korterist välja kannatanule kuuluva teleri; 4.12.02.märtsil 2007.aastal (lk 86-87) lõpetati Xxxi suhtes kriminaalmenetlus. 5.Vaatamata sellele, et kohtuistungil süüdistatavad S.O ja R.I tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi, tegelikult kohtueelsel uurimisel süüdistatavad tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. 5.1.Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et kannatanu Xxxil oli R.I ees võlg. Kes viis kannatanule kuuluva teleri korteri esikusse, R.I ja S.O ei osanud öelda. 6.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatavad S.O ja R.I panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. Mõlemad süüdistatavad ei eita, et peksid rusikatega Xxxit. See on kinnitatud nii süüdistatavate ütlustega, kui ka Narva Haigla meditsiinilise õiendiga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-16-04 on selgitatud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminaaloogilist eripära. 6.1.Antud kuriteoepisoodis on otseseks tõendiks kannatanu ütlused. Kohus võib teha süüdimõistva kohtuotsuse tuginedes ainukesele otsesele tõenditele. Oluline on see, et tõend oleks usaldusväärne. Kannatanu ilmus kohtuistungile ja jäi oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel kannatanu Xxx kinnitas, et mingeid võlgu temal R.I-le ei olnud. Kannatanu Xxxi sõnul nõudis R.I temalt telerit või raha. Enne nõudmist peksid kannatanut R.I ja S.O. Maakohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille 6
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.
Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald, kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatavad R.I ja S.O realiseerisid röövimise koosseisu selliselt, et süüdistatavad R.I ja S.O kasutasid kannatanu Andrei Xxxi suhtes vägivalda ning süüdistatav S.O hõivas samal ajal kannatanu Xxxi teleri ja R.I hõivas teleri dokumendid. Seel juhul vastutavad süüdistatavad R.I ja S.O röövimise kaastäideviimise eest. Kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati antud juhul vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus, sest üksteise tegemistega oldi kursis. Süüdistatavate käitumisaktide sellise ajalise järjestuse juures pole maakohtul kahtlust, et süüdistatavate R.I ja S.O poolt kasutatud vägivald oli vajalik vahend kannatanu teleri hõivamiseks. Süüdistatavate R.I ja S.O osateod olid kausaalses seoses kannatanu Xxxi teleri äravõtmisega ning koos täitsid röövimisena kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Süüdistatava R.I eeluurimisel antud väide, et tal polnud süüdistatavaga S.O-ga eelnevat kokkulepet kannatanu Xxxi teleri röövimiseks, ei sea kahtluse alla röövimise toimepanemist grupis.
lg 2 kohaselt on kuriteo kaastäideviimiseks ka see, kui mitme (sh kahe) isiku ühine kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Teo kooskõlastatus ei avaldu mitte ainuüksi eelnevas suulises kokkuleppes, vaid ka kaastäideviijate tegude ajalises ja eesmärgipärases seotuses ning rollide jaotuses vägivallaga kannatanu vastupanu mahasurumisel ja võõra vara hõivamisel. Röövimisena kvalifitseeritud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, s.t kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastav asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et nad said aru, et kannatanu oli rusikalöögi järel vastupanuvõimetu ning seetõttu on temalt võimalik teler ära võtta, mida süüdistatavad ka tegid. Süüdistatavate R.I ja S.O teod asetuvad lühikesse ajaintervalli ning kulgesid vastavalt rollijaotusele, et vägivalla abil ja omastamise eesmärgi ära võtta kannatanu teler. 6.3.
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest nad võtsid vägivallaga, isikute grupis kannatanu Xxxilt ära teleri selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 7.Süüdistatavate R.I ja S.O käitumises esinevad neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 8.Kohtueelsel uurimisel kannatanu Xxx ei esitanud tsiviilhagi (lk 88-91). Samuti ei osanud ta kohtuistungil esitada tsiviilhagi. Seega tsiviilhagi arutatavas kohtuasjas puudub. 9. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 9.1.R.I pani toime kuriteo
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, mis on karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. R.I vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. R.I puhul ei saa asjassepuutuvate asjaolude osalist maakohtule avaldamist tõlgendada
R.I on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik. Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada isiku positiivset suundumust tulevikus. Perekonna olemasolu ei takistanud R.I kuritegu toime panna. Arvestades eelosundatut, karistuseesmärke ja R.I süü suurust, leidis maakohtunik, et R.I tuleb karistada
nõude kohaldamisega, kuna süüteokatse puhul võib maakohus kohaldada
Erandlikuks asjaoluks maakohtunik arvestab seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Seoses sellega leidis maakohtunik, et R.I tuleb karistada vangistusega 1 (üks) aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdistatav R.I pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Seega ei ole süüdistatav R.I teinud maakohtuniku arvates vajalikke järeldusi oma eelnevast karistusest.
lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega R.I-le mõistetud karistust Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005 a kohtuotsusega R.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista R.I-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuse aeg 19.august 2006 a, s.o 1 (üks) päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda R.I kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. R.I suhtes tõkend-elukohast 8
g 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, mis on karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. S.O vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Süüdistatavat S.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 2 (kahel) korral karistatud. Arvestades eelosundatut, karistuseesmärke ja S.O süü suurust, leidis maakohtunik, et S.O tuleb karistada
nõude kohaldamisega, kuna süüteokatse puhul võib maakohus kohaldada
Erandlikuks asjaoluks maakohtunik arvestab seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Seoses sellega leidis maakohtunik, et S.O tuleb karistada vangistusega 1 (üks) aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdistatava S.O suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada, kohaldades
lg 1,3 sätteid ja vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest ning määrates talle sealjuures
lg 1 p 1-5, § 75 lg 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kahe aasta pikkuse katseaja.
lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuse aeg 19.august 2006 a, s.o 1 (üks) päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda S.O kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. S.O suhtes tõkendelukohast lahkumise keeld (lk 49)-kaotab kehtivuse S.O esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. 10.KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 11.Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 11.1.KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Süüdistatava R.I kaitsja-vandeadvokaat Galina Tśelnakova (lk 155) on esitanud maakohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 858 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti. Süüdistatava S.O kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina (lk 157) on esitanud maakohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 858 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti. Kaitsjate kohtumenetluses esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tuleb välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsjate poolt: 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.