Kriminaalasi nr 1-09-10597 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10597 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Piret Juuse juuresolekul Sevetlana Hamaza Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 04.märtsil 2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.B, isikukood xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.10.2009 kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati karistust, s.o Harju Maakohtu 23.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 6 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 10.06.2009 ja lõpp 10.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.01.
- Kinnipidamisasutuses T.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub ta elama vanaema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Elukutse puudub. Väidab, et enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Väärteokorras karistatud 6-l korral. Kriminaalhooldusametnik toetab T.B tingimisi ennetähtaega vabastamist 1 T.B on olemas tingimused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vastavalt KarS § 76 sätetele: on olemas elukoht, võimalus võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ning ema moraalne ja materiaalne toetus. Analüüsides eeltoodut, leiab kriminaalhooldaja, et uue kuriteo toimepanemise risk on olemas seoses kinnipeetava sõltuvusprobleemiga ning kaasneda võib ka oht avalikkusele või konkreetsetele isikutele seoses füüsilise vägivalla kasutamisega. Samal ajal kuritegude dünaamika on vähenenud, kinnipeetava ema sõnul on T.B oma varasemast käitumisest teinud järeldusi ning on valmis osalema sotsiaalprogrammides, et vähendada uue kuriteo sooritamise riski. Samuti kriminaalhooldusametniku hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vabastamine võib vähendada uue kuriteo sooritamise riski allutades kinnipeetava rangemale kontrollile. T.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Prokurör ei toeta T.B tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.B isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. T.B on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et T.B puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades T.B poolt toimepandud kuritegude korduvust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.B temale Harju Maakohtu 15.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 19.03.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 2 3