MS §417 lg.3 ja 4 ning §432 lg.1 ja 4; kohtunik määras: jätta rahuldamata taotlus täiteasjas nr. 191/2006/2185 M.I-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks ja lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu. Määrus edastada kohtutäiturile ja võlgnikule. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Tartu kohtutäituri Rita Lohu menetluses on täiteasi nr. 191/2006/2185 seoses Tartu Maakohtu 17.10.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-06-13216, millega mõisteti M.I süüdi
Kohtuotsus jõustus 24.10.2006 aastal. Kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse, milles palub M.I mõistetud rahalise karistuse asendada, kuna rahatrahv on tasumata. Menetluse kulg 11.11.2009 toimunud kohtuistungile M.I ei ilmunud ja postiasutusel ei ole õnnestunud kohtukutset kätte toimetada kuna isik ei ela antud elukohas. 16.11.2009 on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega rahuldatud M.I avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtu määruse põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 17.10.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-06-13216 M.I kohta jõustus 24. oktoobril 2006. Seega oli seda võimalik täita vastavalt
kuni 24. oktoobrini 2009, kui ei esine
lg-s 2 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumise aluseid.
lg 2 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)
§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud; 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole M.I talle 17.10.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-06-13216 mõistetud rahalist karistust täitnud. Samas puuduvad kohtul ka andmed selle kohta, et M.I oleks rahalise karistuse kandmisest kõrvale hoidunud. Riigikohus on oma 16.veebruari 2004.a. lahendis nr 3-3-1-5-04 asunud seisukohale, et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril Täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohus ei ole asjas tuvastanud asjaolusid, et M.I oleks oma tegevusega püüdnud kohtuotsuse sundtäitmist takistada. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahalisest karistusest, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 16.11.2009 on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega rahuldatud M.I avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.