Obsah (5)
§ 76§ 75§ 121§ 65§ 68Toimik nr 1-08-6691 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-6691 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuis
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: 1. Vabastada S.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
§ 76lg 4 kohaselt kohaldada katseaega kuni karistusaja lõpuni ehi kuni 04.10.2011.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest esimeseks 6 (kuueks) kuuks.
- Määrata S.M katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada S.M järgima
§ 75
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
(5)− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks. loa elu-, töö- või õppimiskoha 6. Kohustada S.M täitma katseajal
§ 75
lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; - võtta ennast arvele Töötukassas või asuda tööle 1 (üha) kuu jooksul alates vabanemisest; - mitte suhelda katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata; - osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. 7. Vabastada S.M käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.M elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2008 kohtuotsusega
§ 121järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, pöörati Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele, suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 21 päeva. Kandmisele kuulus 3 aastat 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.09.2008 ja lõpp 04.10.
- S.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 30). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.02.
- Kinnipidamisasutusest S.M kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on süüdimõistetut 1 korral distsiplinaakorras karistatud. Vangistuse ajal on toimunud individuaalnõustamine psühholoogiga viha juhtimise teemal, samuti on osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Vabanemisel asub elama ema IxxxLxxx juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on omandatud keskharidus. Ametlikult on töötanud ehitajana. Peale vabanemist on garanteeritud töökoht personalispetsialistina xxx. Täitise andmetel on võlgnevusi 26245,6 krooni. Isik tunnistab oma süütegusid, ei poolda kuritegevust vaatamata sellele, et kannab karistust. Kriminaalhooldusesse suhtub enda sõnul positiivselt, kuigi samas on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldus ettekande kohaselt 11.12.2007-10.06.2009 kulges isiku katseaeg probleemselt ning kriminaalhooldust teostada ei olnud võimalik, kuna enamus katseajast viibis isik vahi all. Vangistuse ajal on olnud temaga töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist ennetähtaegselt, kuna esimene toime pandud kuritegu oli rahvatervisevastane ja käesolev kuritegu on isikuvastane, siis on toime pandud kuritegude raskusaste muutunud raskemaks. Negatiivseks asjaoluks on fakt, et enne vangistust oli teda väärteokorras karistatud Liiklusseaduse alusel 20 korda (viimati 16.09.2008), 2
(5)mis näitab isiku süstemaatilist riskivat elustiili vabaduses. Positiivseks tuleb tunnistada, et ennetähtaegse vabastamise korral on isikul elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samuti on ta vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Viru Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamine antud hetkel ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta S.M ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. S.M elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning vastab Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra määruse nr 15 § 4 lg 2,3 tingimustele. Uue kuriteo toime panemise risk S.M poolt on kõrge. S.M eelnevast käitumisest ning käitumisest vangistuses ei ole näha soovi muuta oma elustiili: vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaakorras karistatud, kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, väärteokorras karistatud Liiklusseaduse alusel 20 korda. Kriminaalhooldusametnik leiab, et S.M ennetöähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on käesoleval ajal ennatlik. S.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Talle on tagatud elukoht ja töökoht ( garantiikiri on olemas). Tema vormiriietus osutus rikutuks spordisaalis, selle eest sai ta distsiplinaarkaristuse. Kaitsja toetab oma kaitsealuse püüdlusi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Tegemist on isikuga, kes kannan reaalselt vangistust esimest korda. Vastab tõele, et ta on juba kahel korral kohtulikult karistatud ja viimane kuritegu pani toime katseajal. Kuid tegemist on teise astme kuriteoga, millega ei olnud kannatanutele tekitatud väga tõsiseid kehavigastusi. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, kriminaalhooldus osutus selle isiku suhtes võimatuks, sest suurem osa katseajast isik viibis vahi all seoses uue kuriteo toimepanemisega. Nõustuda tuleb, et enne esimest kriminaalkaristust on isik korduvalt karistatud väärtegude eest. Hinnata aga tuleb, kas isiku käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses kaaluvad üle isiku varasema elukäigu. Prokurör leiab, et vastus võib olla jaatav. Vangistuses ta viibib alates 29.09.2008. Selle ajal jooksul tal on üks distsiplinaarkaristus ja prokurör nõustub, et tegemist ei ole tõsise rikkumisega. Vanglas tal on läbitud Viha juhtimise sotsiaalabiprogramm. Isikul on kriminaalhooldaja poolt kontrollitud elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, perekonna toetus. Tähtis tema puhul ka garanteeritud töökoha omamine. Tuleb arvestada, et isik kannab reaalset karistust esimest korda. Riskide maandamiseks on täiendavate kohustuse määramine nagu mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassa juures 1 kuu jooksul, osaleda sotsiaalabiprogrammides ning mitte tarvitada alkoholi avalikes kohtades. Elektroonilise valve pikkuseks prokuröe pakub 6 kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S.M tuleb elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri arvamusega..
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab 1 korda. 3
(5)Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega karistati teda I astme narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest 2-aasta 11 kuu ja 27- päevase vangistusega katseajaga 18 kuud. Katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati 4kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, millest arvati kantuks eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 21 päeva, kandmisele kuulus 3 aastat 6 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 3-7) on näha, et isikut on väärteokorras 19 korral karistatud, nendest 18 korral Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega, kusjuures 1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.M puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. 03.09.2009 karistati noomitusega, kuna läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära rikutud pikad vormipüksid ja T-särk. Nimetatud rikkumine ei ole kohtu hunnangul tõsine.Karistus on kehtiv. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetaval on vangistuse ajal toimunud individuaalnõustamine psühholoogiga viha juhtimise teemal, samuti on osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. (tunnistus isiklikus toimikus). Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument väismaalase pass kehtivusega 11.09.2010. Vabanedes on S.M kindel elukoht ema, Irina Levitskaja juures aadressil Lehola 1/38-3 Kohtla-Järve. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning S.M ema, IxxxLxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 8) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht xxx ametikohale ( kohtu toimik lk 5). Arvestades S.M poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et S.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest hoiduks. S.M pani uue 2.astme isikuvastase kuriteo toime 2 kuu jooksul alates kohtuoptsuse tegemisest, millega teda tünnistati süüdi esimese astme narkokuriteo toimepanemises ja karistati sanktsiooni alammääras tingimisi. Seega eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samas aga S.M on oma karistuseajast ära kandnud üle poole. Ta kannab reaalset vangistust esimest korda. Kohus nõustub prokuröriga selles mõttes, et ennetähtaegne vabastamine on aktuaalne kõigepealt oma esimest vanglakaristust kandvate isikute puhul, sest kuritegelik käitumine ei ole veel nende ellu juurdunud. Kohusl puudub võimalus hinnata, millised olid narkokuriteo toimepanemise asjaolusid, sest toimikus on olemas ainult kohtuotsuse lõpposa. Kuid isikule kohaldatud saktsiooni alammäär, mida jäeti kohaldamata tingimisi, näitab, et isiku poolt toimepandud tegu ei olnud süüdistuse kohaselt väga raske ja ohtlik. Teine toimepandud kuritegu on isikuvastane teise astme kuritegu, mille käöigus kohaldati vägivbalda kahe kannatanu suhtes. Tegemist ei ole grupilise teoga, samuti toimepanemisel ei olnud kasutatud kehavigastuste tekitamiseks kohandatuid esemeid. Seetõttu kohus leiab, et antud juhul elu- ja töökoha omamine, lähedaste toetus ja vanglas hea käitumine kaaluvad üle S.M varasema elukäigu. Kohus võtab arvesse, et süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud ja kannab esimest korda vanglakaristust ja praeguseks on 3-aastase 3-kuulise 27-päevasest vangistusest ära kantud rohkem kui pool – 1 aasta 9 kuud 10 päeva. 4
(5)See on piisav aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavb ka prokurör. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 29.09.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 04.10.2011 ja kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseajal
§ 75lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi.
Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 30.03.2010 №oremreferent Liivi Õun 5
(5)