MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati I.H käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima
Harju Maakohtu 22.09.2009.a määrusega pöörati täitmisele I.H-le Harju Maakohtu 21.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 15 päeva vangistust. I.H karistusaja algus on 15.09.2009.a ja lõpp 30.03.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse I.H ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et vabastamine ei ole võimalik
I.H seletas, et soovib karistuse lõpuni kanda, kaitsja toetas seda seisukohta. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et I.H ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.H on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud I.H ennetähtaegset vabastamist, kuna I.H on suur risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, teda on varem korduvalt karistatud ja ta on varem kontrollnõudeid rikkunud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise risk on üsna kõrge, probleemkäitumist on oluliselt soodustanud sõltuvusprobleemid, Tartu Vangla toetab vabastamist, kinnipeetaval on eesmärgid tulevikuks – tööle asumine, pere loomine. I.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral, peamiselt liiklusalaste kuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud vangistusi. Vangistuse ajal ei ole ta distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Vangistuse ajal ei ole I.H tegelenud enese arendamisega. I.H karistuse kandmise aeg lõppeb kahe nädala pärast. I.H ei ole soovinud ennetähtaegselt vabaneda, ta soovib karistuse lõpuni kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb I.H jätta ennetähtaegselt vabastamata, analüüsimata muid asjaolusid. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.