1-09-20618/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-20618 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi K.F-i süüdistus KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav K.F § 424 järgi elukoht: XXXXX; isikukood: 37410212732; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati Tartu Maakohtu 03.07.
3. a otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 424 järgi 1 aasta 11 kuu ja 1 päeva vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt 04.09.
4. a. tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui K.F ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
5. elab kohtu määratud alalises elukohas
6. ilmub kriminaalhooldaja määratud registreerimisele; ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1
7. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
8. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
9. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
10. märtsil
11. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.F-ilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast 2000 (kaks tuhat) krooni. Kaitsjale makstud tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon K.F süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.11.2009.a. kella 21.30 paiku Tartumaal, Ülemurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
12. kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani K.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe 2 KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks üks aasta vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena K.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui K.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.F katseajaga tööl alates eelmisest kuust miinimumpalgaga. Ta on elatunud juhutöödest, tal on varasemaid võlgnevusi kohtutäiturite juures üle 50 000 krooni. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine K.F-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast ainult 2000 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3