4-10-60 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-60 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi T.M` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase` poolt 22.12.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,018807 Liiklusseaduse § 74 17 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana T.M (ik xxx) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo komissar vanemavariipolitseinik Artur Kase ja politseinik Toomas Viltok RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas Jätta T.M` kaebus rahuldamata. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase` poolt 22.12.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,018807 muutmata. Rahatrahv 3000.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/ale 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.02.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 18.02.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.03.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 4-10-60 26.11.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel T. Viltok`i poolt väärteoprotokoll nr AB1139748 selle kohta, et 31.10.2009.a kella 02:55 ajal Pärnu linnas Kooli tn 5 T.M , juhtides mootorsõidukit (BMW 318, r/n xxxxxx), ja valimata vastavalt tee- ja ilmaoludele sobivat sõidukiirust kaotas sõiduk juhitavuse, mille tulemusel sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti; liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju; liiklusõnnetuse järgselt põgenes sündmuskohalt, jättes toimunust politseile teatamata. Oma teoga rikkus T.M Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 123, § 225, § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 1 lg 1, § 74 31 lg 1, § 74 32 lg 1 järgi. 22.12.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,018807 on määratud kohtuvälise menetleja poolt T.M` eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 74 17 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kaebuse sisu 05.01.2010.a laekus Pärnu Maakohtule T.M` kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu protokollis toodud väärteo kirjeldusega, so 31.10.2009.a kell 02:55 sõitis ta Pärnus Kooli tn 5 autoga vastu tänavavalgustusposti, kuivõrd 31.10.2009.a kell 01:45 on Lääne PP Pärnu PO konstaabel Erkki Vainult teinud otsuse, millega kaebaja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt. Samal ajal viidi T.M ka Pärnu arestimajja, kus teda peeti kahtlustatavana kinni ja vabastati 01.11.2009.a õhtupoolikul. Seda, et kaebaja oli sel ajal kinni peetud, tõendab Pärnu Maakohtu 06.11.2009.a otsus kriminaalasjas nr 1-09-
- Järelikult ei saanud T.M 31.10.2009.a kell 02:55 juhtida Kooli tänaval autot. Samuti ei ole Sparren OÜ eksperthinnangu kohaselt tehtud avariid sõidukiga BMW 318, r/n xxxxxx (vaidlustatavas otsuses ei ole märgitud, millise autoga kaebaja väidetava avarii põhjustas). Vaidlustatavas otsuses väidetakse, et väärteo toimepanemine on tõendatud T.M` ülekuulamise protokolliga 26.11.2009.a. Kaebaja leiab, et antud väide on meelevaldne ja põhjendamatu. Tegelikult ei ole T.M ennast ülekuulamisel süüdi tunnistanud. Seega jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja on seisukohal, et ülekuulamisprotokoll tõendab väärteo toimepanemist kaebuse esitaja poolt. Ühelegi teisele tõendile viidatud ei ole. Lisaks eelnevale on otsuses märgitud, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vastulauset. T.M esitas vastulause 04.12.2009.a, mille kättesaamist kinnitas kirjalikult juhtimiskeskuse spetsialist Elle Kabonen. Seega ei ole menetleja otsuse tegemisel esitatud vastulauset arvestanud. Eelnevat arvestades palub kaebuse esitaja Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari A. Kase` 22.12.2009.a otsus ja lõpetada kaebaja suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo patrullteenistuse vanemavariipolitseinik A. Kase oma 21.01.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T.M` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel. Liiklusõnnetuse materjalidele on lisatud fototabelid, millelt on näha kahjustusjäljed. Need fotod on tehtud sündmuskohal, kuhu politsei saabus peale numbrile 110 teinud kodaniku teadet. Kaebuse juurde on aga lisatud pildid, mis on sõidukist tehtud oluliselt hiljem (pea kuu, 26.11.2009.a) ja seega mitte kasutatavad tõendina liiklusõnnetuse asjaolude lahendamisel. CD plaadil olevatel piltidel on sõiduk eelnevalt puhtaks pestud. Sündmuskohalt on leitud sõiduki osa (fototabelil nr 2), vasakpoolse külje esiporitiiva iluliist, mis on vormistatud ka asitõendina. Sõiduki vaatlusel on aga tuvastatud sama liistu puudumine. Kohtuvälisele menetlejale ei ole teada, kuidas oli vastulause esitatud, sest posti teel seda ei ole prefektuurile edastatud, vastasel juhul oleks kohtuväline menetleja kindlasti otsuse tegemisel otsusele märkinud, kas arvestab seda või mitte. Kindel on see, et otsuse tegemise ajaks ei olnud vastulauset väärteoasja materjalide juures. OÜ Sparren poolt koostatud teatis samas oli otsuse tegemise ajal toimikus. Tuleb tunnistada, et 2
(5)4-10-60 käsipostiga tulnud vastulause on ekslikult mitte väärteotoimikusse jõudnud. Samas on menetlusalune isik esitanud käesolevaks hetkeks kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele ning nüüd on võimalik kõiki asjaolusid uuesti läbi vaadata kohtumenetluses. Menetlusalust isikut kontrolliti liiklusjärelevalve käigus 31.10.2009.a kella 01:45 ajal, mil temale koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. 31.10.2009.a kella 02:55 ajal teatati politseile hädaabitelefonil 110, et on avastatud puruks sõidetud tänavavalgustuspost. See aeg on ka sündmuskoha vaatlusprotokolli märgitud toimumise ajana ja sealt on see ka väärteoprotokollile nii läinud. Enne kella 02:55 tõepoolest T.M` liiklusjärelevalve käigus kontrolliti, kuid ülekuulamisel antud kaasuse juures, ta ütluseid sündmuse kohta ei andnud. Seadus ei kirjuta küll, millise täpsusega peab olema väärteo toimepanemise aeg tuvastatud, kuid antud kaasuse põhjal on see määratletud kindla ajahetkega, sest liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumisel ja kui ka pealtnägijad puuduvad, pole võimalik muud ajahetke tuvastada. Samas on ta aga ülekuulamisel kindlalt väitnud, et tema sõidukit ei ole keegi teine juhtinud. Juhindudes eeltoodust ning V™S § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja T.M` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Kaebaja märgib, et tema poolt juhitud sõidukiga sarnaseid autosid on Pärnu linnas päris palju ning kaebaja sõidukil ei ole nimetatud liistu juba ammu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja tugines otsuse tegemisel menetluse käigus kogutud tõenditele, so sündmuskoha vaatlusprotokollile, fototabelitele, millelt nähtuvad auto vigastused (sündmuskohalt võeti kaasa liist), isiku ülekuulamise protokollile. Maakohtu seisukoht V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. V™S § 150 lg 1 p 7 kohaselt loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud. V™S § 72 lg 2 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja jätnud otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause. Kohus märgib, et otsuse mittepõhistamine seaduses ette nähtud korras on küll väärteomenetlusõiguse rikkumine V™S § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuid antud juhul ei ole see kaasa toonud põhjendamatut ning ebaseaduslikku lahendit. Kohtu hinnangul on kõnealuses asjas võimalik nimetatud puudus kõrvaldada kohtumenetluse käigus, kuivõrd V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega arvestab kohus otsuse tegemisel muuhulgas kaebaja vastulauses esitatud põhjendusi. Tunnistaja Erkki Vainult, politseiametnikuna, kinnitas kohtule, et olles patrullis 31.10.2009.a, kell 0:.45, äratas linnas tähelepanu ilma tuledeta liikuv sõiduauto. Peatamisel selgus, et sõiduautot BMW juhtis T.M , kes oli raskes joobes ja tal oli raskusi mäletamisega Autol olid avariitunnused – triibud juhipoolsel küljel ja peegel katki. Peale liiklusjuhtumi kohta teate saamist koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud liiklusõnnetuse koht ja asjaolu, et selle tagajärjel on murdunud tänavavalgustuspost. Sündmuskohalt on leitud BMW vasaku esitiiva küljeliist. Liiklusõnnetuses osalejana on fikseeritud BMW 318 r/n xxxxxx. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ja on kahel korral oma allkirjaga kinnitanud T.M. 3
(5)4-10-60 T.M` ütlused kinnitavad, et keegi teine isik nimetatud perioodil autot ei kasutanud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures asuva fototabeliga nr 1, 2 on tuvastatud, et post on murdekohalt täielikult pehkinud, seega kergesti ümberpaisatav ja sellel on kontaktjäljed kahes kohas, mis oma asukohalt vastavad fototabelitel 3, 5, 6 esitatud sõiduki vigastustele - purunenud peegel, kriimustused esitiiva ja uste keskosal, sh puiduosakesed uste vahel. Viimatimainitu tõendab eriti ilmekalt, et liiklusõnnetus pidi olema toimunud äsja. Ka tunnistaja Mati Olde, kes kuu hiljem kaebuse esitaja palvel auto üle vaatas, kinnitas, et autol oli küljel kriimustused. Tunnistaja oli küll seisukohal, et selle autoga „posti maha ei sõidetud“. Kohtu hinnangul võib tunnistajal isegi selles õigus olla, sest laupkokkupõrget tõesti ei toimunud. Tunnistaja kinnitas, et ei ole sündmuskohal käinud, seega ei olnud talle teada muud olulised asjaolud nagu, et post oli pehkinud ja selle ümberkukutamiseks piisas sõidu pealt küljega riivamisest. Tähelepanuväärne on tunnistaja M. Olde` poolt lausutu, -et ülevaatusel „auto peegel oli terve, posti maha sõites oleks pidanud olema peegli klaas purunenud“. Samas tunnistaja E. Vainult ja fototabel 5, 6 kinnitavad vastupidist. Siit järeldab kohus, et T.M viis ka M. Olde´ eksitusse, kui küsides seisukohta, oli ise selleks ajaks juba juhipoolse küljepeegli asendanud. Kaebuse esitaja poolt CD-l esitatud fotomaterjal kinnitab vigastusi sõidukil, selle vahega, et purunenud peegel on asendatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3) selgitab muuhulgas kaebuse esitaja mäluprobleeme, nimelt tuvastati tal raske alkoholijoove - ca 2,36 promilli. Asitõendina sündmuskohalt kaasavõetud ja kohtus vaadeldud BMW iluliist koostoimes teiste tõenditega kinnitab T.M` ja tema auto viibimist sündmuskohal. Uurinud vahetult kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis, jõuab kohus põhjendatud veendumusele, et süüteo pani toime T.M sõiduautoga BMW 318 reg märk xxx xxx. Seega esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Väärteoprotokolli ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik T. Viltok selgitas kohtule, et liiklusõnnetuse toimumise ajana fikseeris ta 31.10.2009.a kell 02.55, kuna sellel kellajal registreeriti kodaniku kõne, kes informeeris liiklusõnnetusest tänavavalgustuspostiga seoses. Ta möönis, et väärtegu võidi toime panna kellaajaliselt mõnevõrra varem. Kohus, arvestades teadaolevaid asjaolusid ja vahemaid Pärnu linnas, loeb väärteo toimepanemise kellaajaks ajavahemiku 01:00 kuni 01:45, s.o kuni tema suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemiseni. Vastavalt LE § 11 ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LE § 123 kohaselt peab Juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Vastavalt LE § 225, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht, muuhulgas peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89 ning tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu. LE § 227 näeb ette, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. T.M nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb T.M` koosseisupärane tegu 4
(5)4-10-60 lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et T.M on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 74 17 lg 1 alusel väärteona. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 74 17 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka V™S §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 7417 lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebajale on antud juhul karistusena kohaldatud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks T.M` hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase poolt 22.12.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,018807 ei kuulu tühistamisele ning T.M` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Asitõend – iluliist tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Rubo Kikerpill Kohtunik 5
(5)