KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.novembril 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-17912
(09230118554)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi P.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi. Külli Aas Prokurör Süüdistatav Kaitsja P.E elu- või asukoht ja aadress: Xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: AS S , kriminaalkorras karistatud 4 korral, 28.05.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 182 alusel rahalise karistusega: 2500 EEK; 27.04.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg2 p1,2-KarS § 22 lg3 alusel mõisteti vangistus: 3a. Lõplikuks karistuseks KarS § 68 alusel mõisteti vangistus: 11k 14p; 21.04.2008 Harju Maakohtu Liivalaia k/m poolt KarS §199 lg2 p4KarS §25 lg2 alusel mõisteti vangistus: 3k. Lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg2 alusel mõisteti vangistus: 2 k. 16.10.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 5k; KrMS §238 lg2 alusel mõisteti vangistus: 3k 10p (vabanes: 23.01.2009). Väärteokorras karistatud 18 korral, korduvalt NPAS § 15'1 ja KarS § 218 alusel (tl 9-13) Kahtlustatavana kinnipidamine 06.10.-08.10.2009.a. ja alates 03.11.2009 Leelo Viil 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.E KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista P.E-le 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.10.2009.a. kuni 08.10.2009.a., s.o. 3 (kolm) päeva. Kandmata karistus 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 03.11.2009.a. Tõkendina kohaldada P.E suhtes vahistamine. Vahistada P.E kohtusaalis. 5 Välja mõista P.E ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „P.E 1-09-17912, sundraha“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD P.E on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, 06.10.2009 kella 14.30 paiku, viibides Tallinnas, Endla 45 asuvas kaupluses Kristiine Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist AS-le Prisma Peremarket kuuluvad treeningjalatsid “Adidas” maksumusega 1149 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast kassa läbimist kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, 03.11.2009.a. kella 17.10 paiku Tallinnas, Vilde tee 101 asuvast Comarketi kauplusest püüdis varastada võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Comarket kuuluvat kaupa 2 3 kogumaksumusega 146.70 krooni, so kolme pakki Gevalia kohvi (48.90/tk), ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast kassa läbimist kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega P.E , vastavalt oma ettekujutusele teost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatav P.E tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 03..11.2009.a. kaupluses Comarket võttis 3 pakki kohvi ning pani need endale käelotti. Ta maksis kassas ainult saia eest ning peale seda peeti kinni turvatööta poolt ning turvaruumis andis ta varastatud kohvi ise turvatöötajale. Kohvi soovis ära müüa ning osta lapsele rohtu. 06.10.2009.a. kella 14.00 ajal oli ta üksi Kristiine Prismas, võttis jooksukingad ning pani need endale kotti. Ta möödus kassadest kauba eest tasumata ning peeti kinni turvatöötajate poolt. Jooksukingad tahtis ära müüa ning tasuda trahve. Kahetseb oma tegusid. (tl 28-31,62-66). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - tunnistaja R. Holodilovi ütlustega selle kohta, et 03.11.2009.a. oli ta tööl turvatöötajana kaupluses C-Market. Kella 16.45 paiku märkas müügisaalis tütarlast, kes pani kilekotti 3 pakki kohvi ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Ta pidas tütarlapse kinni. Kinnipeetuks osutus P.E. Kaup tagastati kauplusele(tl 4-6); tunnistaja V. Kahari ütlustega selle kohta, et 06.10.2009.a. oli ta tööl Kristiine Prismas valvekeskuses kaamerate juures. Ta nägi naisterahvast, kes võttis valged jalatsid, pani korvi riiete juurde ning suundus proovikabiini. Kabiinist väljudes suundus ta mänguasjade riiuli juurde ning pani midagi riiulisse ja näitas teisele naisterahvale käega kohta, kus ta oli midagi riiulisse pannud. Teine naisterahvas suundus sama riiuli juurde ning pani midagi kotti ja suundus kassasse, kus tasus ainult šokolaadi eest. Ta informeeris teisi turvatöötajaid ning naised peeti peale kassadest möödumist kinni ( tl 41); tunnistaja P. Luptovi ütlustega selle kohta, et 06.10.2009.a. oli ta tööl Kristiine Prismas kassade juures ning sai keskusest teate, et kinni tuleb pidada kaks naist. Ta pidas naised kinni peale seda, kui nad olid kassadest möödunud. P.E kotist leiti valged jooksukingad väärtusega 1149 krooni. Kaup oli korras ning tagastati kauplusele. (tl 42) avaldustega (tl 2, 39); karistusregistri väljavõttega /tl 9-13/; Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et P.E isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega P.E pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.E on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Teda on varasemalt karistatud rahalise karistusega ning väärteokorras samuti karistatud rahatrahvidega, mis 3 4 on käesolevaks ajaks tasumata. Kohus leiab, et vaatamata töökoha olemasolule ei ole P.E võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. P.E vabanes eelmise karistuse kandmiselt 2009.a. jaanuaris. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ta peale seda toime pannud kaks KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Varasemad karistused ei ole mõjutanud P.E loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Kohus juhindub KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 2565; 311 ja 313 Kohtunik 4