1-09-21447/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.märts 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 2.märts 2010.a. Kriminaalasja number 1-09-21447 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus R.F-i süüdistuses KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 Pärnu Maakohtu otsus 18.jaanuar 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.F Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav R.F (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Eve Jundas Pärnu Maakohtu otsus 18.jaanuarist 2010.a. R.F-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. 2 Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 18.jaanuari 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada R.F KarS § 199 lg.2 p.4,7 ja 8 järgi ja karistada teda vangistusega 1(üks) aasta. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 4 kuu võrra. Lõplik karistus on seega vangistus 8(kaheksa) kuud. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.11.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuud ja 6 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista vangistus 1(üks) aasta 2 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg.1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 5.08.2009.a. Sama kohtuotsusega süüdi mõistetud Priit Merjel ei ole kohtuotsust vaidlustanud. R.F mõisteti süüdi selles, et tema koos Priit Merjeliga 4.08.2009.a. hilisõhtul xxxxxxxx vallas xxxx külas tungisid ukseklaasi lõhkumise teel M. G. OÜ kauplusesse ja varastasid sealt alkoholi ja sigarette 4361.90 krooni väärtuses. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab R.F temale mõistetud karistust. Apellant leiab, et mõistetud karistus on liiga range ja ei vasta tema poolt toimepandud teo raskusele ning tema isikule. Maakohus ei arvestanud, et kuriteo ühiskonnaohtlikkus ei olnud suur ja tekitatud kahju on väike. Veel märgitakse apellatsioonis, et apellant on olnud vahi all pool aastat ning tal on olemas elu-ja töökoht. Leiab, et kohus võinuks ka arvestada sellega, et tema elukaaslasel on seoses tema vahistamisega raske majanduslik olukord kuna elab koos lapsega üürikorteris, mille eest tuleb igakuiselt tasuda üüri ja kommunaalmakseid. Apellant märgib, et kahetseb toimepandut ja palub mõista temale lõpliku karistuse, mis oleks mittevabadusekatuslik karistus ja millise reaalse vangistuse osa oleks kantud vahi all viibitud ajaga. Apellatsioonikohtu istungil toetasid R.F ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 3 Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on R.F-ile karistust mõistes põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud konkreetse karistuse mõistmist. Maakohtu otsuses on põhjendatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja nendest lähtudes selgitatud , miks tuleb R.F-ile mõistetud vangistus kindlasti ka reaalselt ära kanda ning miks ei ole võimalik teda enam karistada lühiajalise vangistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata oma otsuses. Selleks, et selgitada süüdistavale, miks ei ole võimalik teda karistada apellatsioonis taotletava mittevabadusekaotusliku karistusega, on vajalik põhjalikult üle vaadata temale varasemalt mõistetud karistused. Esmakordselt oli R.F kohtu all kolm aastat tagasi ja selle ajaga on ta jõudnud kohtu ees seista 6 korda. Tema mõjutamiseks on kohus proovinud läbi kõik võimalused, kuid mingeid järeldusi ei ole R.F endale teinud. Kuna R.F pani uue tahtliku kuriteo toime ÜKT tegemiseks määratud tähtajal, siis vastavalt KarS prg. 69 lg 7-le ei ole juhul, kui uue kuriteo eest mõistetav karistus on vangistus võimalik mõista temale ei tingimisi vangistust ega ka üldkasulikku tööd. Rahaline karistus, mida KarS prg. 199 lg 2 sanktsioon võimaldab, ei ole kohtukolleegiumi arvates R.F-ile tõhusaks karistuseks. Seda kinnitab alljärgnev. Esmakordselt mõisteti R.F süüdi 12.12.2006.a. ja teda karistati vangistusega. Juba 2007.a. maikuus vabastati ta tingimisi ennetähtaega. Kuu aega peale vanglast vabanemist, s.o. katseajal pani toime R.F toime uue kuriteo (KarS prg. 121), mille eest karistati rahalise karistusega – otsus 26.06.2007.a. Seega rikkus R.F juba esimesel katseajal kohtu poolt esitatud tingimusi ja pani toime uue tahtliku kuriteo. Kahe kuu möödudes, ikka veel katseajal pani ta jälle toime uued kuriteod (KarS prg. 215 ja 424) ja mõisteti 31.03.2008.a. 1 aastane vangistus. Sellest karistusest vabastati R.F 27 päeva tingimisi ennetähtaega katseajaga 1 aasta ja ta vabanes 25.juulil 2008.a. Katseajal, s.o. 15.11.2008.a. pani toime uue kuriteo KarS prg. 424, mille eest karistati 28.11.2008.a. vangistusega ning liitkaristus 6 kuud ja 27 päeva asendati üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. 8.mail 2009.a. karistati R.F 7.02.2009.a. , s.o. üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtajal toimepandud varguse eest jälle rahalise karistusega. 4.augustil 2009.a., s.o. ikka veel ÜKT tegemiseks ettenähtud tähtajal pani R.F toime vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse. Seega piltlikult väljendades on R.F-iga „läbi mängitud“ kõikvõimalikud stsenaariumid säästmaks teda reaalse vangistuse kandmisest Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemad karistused ning kohtupoolsed vastutulekud ei ole seda eesmärki täitnud. Kohtul on tekkinud veendumus, et R.F suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest vaid vangistuse tingimustes. Arvestades KarS prg. 199 lg-s 2 ettenähtud vangistuse ülemmäära aga samuti tema suhtumist eelnevatesse karistustesse ja õiguskorda, ei saa käesoleval juhul vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest 4 süüdistatavale mõistetud 1 aastase vangistuse puhul, millest ärakandmisele kuuluvaks on 8 kuud, rääkida liiga karmist karistusest. 8 kuule liidetud 6 kuud ja 6 päeva kuulub liitmisele obligatoorselt vastavalt KarS prg. 69 lg 7-le. Arvestades eelöeldut, on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu poolt R.F-ile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, tema isikule ning arvestab ka õiguskorra huvisid. Mis puudutab apellandi muret tema elukaaslase majandusliku olukorra osas, mis seoses vahistamisega Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Apellatsioonikohtu istungil esitas kaitsja omapoolse nägemuse, kuidas lühendada R.F-ile mõistetud karistust. Nimelt, R.F-ile on mõistetud liitkaristus, mille üheks liidetavaks on Harju Maakohtu 28.11.2008.a. kohtuotsusega KarS prg. 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kaitsja leidis, et käesoleval ajal on see rikkumine, mis tõi kaasa R.F-i kriminaalvastutuse KarS prg. 424 järgi dekriminaliseeritud. 1.juulil 2009.a. jõustunud Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 ,kohaselt ei kohaldata aga sama seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne 1.juulit 2009.a. Kaitsja tegi apellatsioonikohtule ettepaneku taotleda nimetatud seadusesätte põhiseadusevastaseks tunnistamist viidates varasemalt ringkonnakohtu poolt Riigikohtule esitatud ebaõnnestunud taotlusele ja leides, et just R.F-i kaasus oleks asjakohane sellise taotluse esitamiseks. Kohtukolleegium sellega ei nõustu, sest R.F-ile Harju Maakohtu 28.novembri 2008.a. kohtuotsusega etteheidetud tegu, milline moodustas KarS prg. 424 süüteokoosseisu enne 1.juulit 2009.a. , on kuriteona karistatav ka käesoleval ajal. Vastavalt kehtivale LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Vastavalt 28.11.2008.a. kohtuotsusele mõõdeti R.F aga 1,18 milligrammi liitri kohta väljahingatavas õhus, ehk siis 2,36 promilli. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 18.jaanuarist 2010.a. R.F-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla