Kriminaalasi 1-10-14207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-14207
(08230118185)Kohtunik Julia Vernikova Kriminaalasi Prokurör V.T süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi, käskmenetlus Ruta Rammo Süüdistatav V.T Isikukood xxx, EV kodanik, elukoht: xxx; keskeriharidusega; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ ST; varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend: kohaldamata Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 253 p 1, § 254, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, Tunnistada V.T KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 120 miinimumpäevamäära suurune rahaline karistus, arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni. Karistuse suurus on seega 6000 (kuus tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades 1000 (tuhat) krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida 2 viitenumber 4100064939 ja selgitus: „V.T, 1-10-14207, rahaline karistus“. V.T-lt mõista KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja menetluskulud II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 600 (kuussada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „V.T, 1-10-14207, sundraha/ kaitsjatasu“. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Rahaliste nõuete tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Menetluskulusid puudutavat otsustust on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras. SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS V.T süüdistatakse selles, et tema pööras koos Peeter Mikk´uga valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Nimelt sõlmisid V.T ja Peeter Mikk 05.09.2008 Restauraator FIE nimelt töövõtjatena kirjaliku töövõtulepingu SL´iga Tallinnas, Xxxasuva korteri akende restaureerimiseks kogumaksumusega 35 636.00 krooni, mille kohaselt pidid V.T ja Peeter Mikk restaureerima aknad 1 kuu jooksul, s.o. hiljemalt
- oktoobriks 2008 ja SL kohustus tasuma V.T-le ja P. Mikk´ule ettemaksuna 50% lepingu kogumaksumusest, s.o 17 818.00 krooni ning tööde valmimisel ja üleandmisel ülejäänud 50%. Lepingu sõlmimise järgselt võttis V.T 05.09.2008 Tallinnas, Xxx asuvast korterist restaureerimiseks kaasa 5 akent koguväärtusega 50 000 krooni. 06.09.2008 tasus SL akende restaureerimise eest lepingujärgse ettemaksu summas 17 818.00 krooni lepingus näidatud Peeter Mikk`u AS-i Hansapank arvelduskontole nr 1105695173, ent kokkulepitud ajaks 05.10.2008 V.T ja Peeter Mikk aknaid ei restaureerinud, samuti ei tagastanud nad aknaid ega ettemaksuna saadud raha ning kannatanu SL `i telefonikõnedele ja e-mailidele ei reageerinud. Kuriteoga tekitasid V.T ja Peeter Mikk SL ´ile varalise kahju kokku summas 67 818 krooni. Seega pani V.T koos Peeter Mikk`uga toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise isikute grupi poolt. Kannatanule on tekitatud kahju hüvitatud. 2 3 Prokurör on teinud ettepaneku karistada V.T KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 120 päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni), s.t 6000 krooniga. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, kohustades V.T talle määratud rahalist karistust tasuma 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 6 kuu jooksul igakuiselt 1 000.00 krooni. KOHTU SEISUKOHT Prokurör pidas võimalikuks V.T karistamist KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni s.t 6000 krooniga. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. Võõra vallasasja enda kasuks pööramine isikute grupi poolt on tõendatud kannatanu ütluste, avalduse ja kaebusega (t/l 1-3, 14-17, 19-22), töövõtulepingu koopiaga (t/l 6-8) elektronkirjade väljatrükkiga (t/l 2326,39), tsiviilhagiga, pangakonto väljavõttega, teatega kahju hüvitamise kohta (t/l 59-62,76), kodulehe väljatrükiga (t/l 49-52) ning kahtlustatava Peeter Mikk´u ja V.T enda ütlustega (t/l 49-52, 46-48). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 05.09.2008 sõlmiti V.T ja Peeter Mikk´u poolt Restauraator FIE nimel kirjalik töövõtuleping SL´iga, mille kohaselt pidi töövõtjad restaureerima kannatanule kuuluvad aknad 1 kuu jooksul so hiljemalt 05.10.
- Kannatanu kohustus tasuma 50% lepingu kogumaksumusest so 17818 krooni. Kannatanu kontoväljavõttest nähtuvalt on ta maksnud nimetatud summa kahes osas 05.09.2008 ja 06.09.
- Lepingu järgselt võttis V.T kannatanule kuuluvast korterist 05.09.2008 kaasa restaureerimiseks 5 akent. Elektronkirjade väljavõtete ja kahtlustatavate ja kannatanu ütluste kohaselt kokkulepitud ajaks aknaid ei restaureeritud. Kannatanul ei õnnestunud V.T-ga kontakteeruda ning pöördus politseisse. Alles siis kui kannatanu teatas V.T-le, et kui talle aknaid tagasi ei tooda, tellib ta endale uued aknad ja nõuab nende käest kokku 67818 krooni, said aknad kannatanule tagasi viidud, see oli 10.01.
- P. Mikk oli teadlik, et V.T ei tagastanud kannatanule mitme kuu jooksul aknaid. Kannatanule on hetkeseisuga kahju hüvitatud. Karistuse mõistmisel peab kohus oluliseks ka seda, et kuriteo toimepanemisega tekkinud kahju on kannatanule hüvitatud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on V.T kahetsus toimepandu suhtes. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. V.T on olemas kindel töökoht. Sellest tulenevalt peab kohus õigustatuks karistusliigi alammäärale vastava karistuse kohaldamist. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt mõistetakse süüdimõistva otsuse tegemisel süüdimõistetult välja sundraha, mille suurus II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha on seega 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjale riigi poolt kohtueelses menetluses makstud tasu 600 krooni. Julia Vernikova Kohtunik 3