Obsah (7)

§ 200§ 199§ 64§ 185§ 201§ 68§ 74

1-09-10776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-10776 (09240101970) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, M

§ 200

lg 2 p 4,7,8,10; § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja M.T süüdistuses

§ 200lg 2 p 7, 8 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 16.

veebruari 2010 otsus Apellatsiooni esitajad süüdimõistetu M.T ja süüdimõistetu L.A kaitsja adv Arvo Suuban Prokurör Anu Toluk L.A , isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXXX X-XX varem kriminaalkorras karistatud Süüdistatavad Kaitsjad M.T , isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht: XXXXXXX XXX varem kriminaalkorras karistatud vandeadvokaadid Niina Agarjova ja Arvo Suuban RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 2, 340 lg 2 p 2, 5 ringkonnakohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 16. veebruari 2010 otsus, see on: 1.1 M.T süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi ja temale

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises; 1.2 L.A süüditunnistamises

§ 200lg 2 p 10 järgi; 1.3 M.T-lt 4338 krooni väljamõistmises V.J.

kasuks. 1.4 L.A-lt 27 300 krooni väljamõistmises V.M. kasuks. 2. Teha tühistatud osas uus otsus: 2.1 M.T-le

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi mõistetud karistusest kolm aastat vangistust arvastada maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05. – 20.05.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.. 2.2 Mõista L.A

§ 200lg 2 p 10 õigeks.

2.3 Mõista L.A-lt V.M. kasuks välja 26 500 krooni. 2.4 V.J. hagi M.T vastu 4338 krooni nõudes jätta rahuldamata. 3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 16. veebruari 2010 otsus muutmata. 4.

§ 185

lg 1 kohaselt jätta menetluskuludena adv Niina Agarjova (Niina Agarjova Advokaadibüroo) poolt M.T-le osutatud õigusabi kulud 4000 krooni ulatuses ja adv Arvo Suubani (Ida-Viru Advokadibüroo) poolt L.A-le osutatud õigusabi eest 2146.80 krooni ulatuses riigi kanda Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu -2- Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. septembrist
2. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
3. septembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega mõisteti L.A süüdi: -

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega; -

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega; -

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega.

L.A mõisteti õigeks episoodis 21.01.2009 kaupluses Tallinn toimepandud röövimises seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti L.A-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati L.A karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.05.- 19.05.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. L.A karistusaja algus 26.05.2009. Sama otsusega mõisteti M.T süüdi: -

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega; -

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti M.T-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati M.T karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.

1. – 20.05.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. M.T vahistati kohtusaalis ning karistusaja alguseks on 16.02.
2. L.A-lt mõisteti tekitatud kahju katteks välja A.P. kasuks 2800 krooni ja V.M. kasuks 27 300 krooni. M.T-lt mõisteti tekitatud kahju katteks välja V.J. kasuks 4338 krooni. -3- Maakohus arutas L.A-le

§ 200

lg 2 p 4,7,8,10; § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles karistatud Ida-Viru Maakohtu 27.04.2005 otsusega

§-de 200, 215 ja 199 järgi: - 21.01.2009 kell 19.00 OÜ Gelena Grupp kuuluvas kaupluses Tallinn, asukohaga XXX , Kohtla-Järvel, püüdes varjata nägu mütsi ja salliga ning ähvardades relvataolise püstolikujulise esemega müüjat S.M., võttis kassast ära 3200 krooni sularaha. Röövi käigus rikuti kassa, mille parandamiseks kulus 1121 krooni. Kokku tekitas L.A röövimisega kahju 4321 krooni; - 15.05.2009 kell 18.30 sisenes koos M.T-ga OÜ Gelena Grupp kuuluvasse kauplusesse Tallinn, püüdes varjata nägu prillide ja suure kapuutsiga. M.T valvas, et keegi ei segaks röövi ja toetas L.A tegevust oma kohalolekuga. L.A ähvardas müüjat S.M. relvataolise püstolikujulise esemega ja võttis 2357 krooni sularaha, peenraha summas 130 krooni, 40 suitsupakki (maksumusega 1120 krooni), ühe pudeli likööri Cream Kelly´s (maksumusega 78 krooni) ning lauatelefoni toru, mistõttu tuli muretseda uus telefon (maksumusega 720 krooni). Kokku tekitati rööviga kahju 4327 krooni; - 26.05.2009 kell 09.15 koos seni tuvastamata isikuga garaaziühistu Järve 2 (Järve küla, Kohtla vald) kõrval, viibides V.M. kuuluvas taksos Volkswagen Jetta (registrimärk XXX XXX), lõi selja tagant taksojuhile V.M. pea piirkonda ning ähvardas noaga, mispeale V. M hüppas sõidukist välja. L.A koos seni tuvastamata isikuga sõitsid röövitud sõiduautoga Kohtla vallas asuvasse Peeri külla, kuhu jätsid auto maha ning süütasid selle põlema. Kahju on röövimisega tekitatud summas 29 700 krooni, s.h taksomeeter 7500 krooni, selle paigaldus 400 krooni, taksojuhi tõendi duplikaat 2000 krooni, kahjustused seoses auto põlenguga 18 000 krooni, mobiiltelefon №kia 100 krooni, võtmed 1000 krooni, rahakott sularahaga summas 700 krooni; Sellega pani L.A toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupis, relvaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 24.05.2009 XXX , Kohtla-Järve, omastas oma emale N.S. kuuluva mikrolaineahju (maksumusega 1100 krooni), 8 rulli tapeeti (maksumusega 800 krooni), mobiiltelefoni Samsung (maksumusega 1200 krooni), lihvimismasina (maksumusega 500 krooni). Kokku tekitas L.A kahju 3600 krooni; - küsis 27.05.2009 Kohtla-Järvel Kukruse linnaosas asuvas bussipeatuses Markus A.P. kasutada mobiiltelefoni Sony Ericsson K6601, kuid ei tagastanud seda ning sõitis bussiga Jõhvi, kus müüs selle Jõhvi bussijaamas tundmatule isikule 200 krooni eest. Omastamisega tekitas A. P kahju 3200 krooni. Sellega pani L.A toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- ajavahemikul 13.09.2008 - 18.09.2008 tungis klaasi lõhkumise teel S.B. korterisse (XXX, Kohtla-Järve), kus varastas teleri Samsung (maksumusega 3100 krooni), teleri Hsense (maksumusega 3100 krooni), teleri Philips (maksumusega 1100 krooni), videomaki №kia VCR 3704EE (maksumusega 2500 krooni), DVD mängija Denver (maksumusega 1000 krooni), maki lisaseadme DUX (maksumusega 300 krooni), videomaki Shivaki -4- (maksumusega 500 krooni), pildi (maksumusega 50 krooni), naaritsanaha (maksumusega 300 krooni), raadiokella (maksumusega 200 krooni), 4 mängu (maksumusega 400 krooni), 40 videokassetti (maksumusega 4000 krooni), 11 CD plaati (maksumusega 1100 krooni), elektrisae Skil (maksumusega 800 krooni), akudrelli Dewalt (maksumusega 1000 krooni), drelli (maksumusega 300 krooni), elektridrelli Gern (maksumusega 300 krooni), mobiiltelefoni №kia 6030 (maksumusega 500 krooni) koos 17 eurose kaardiga (ehk 255 krooni), fotoaparaadi Staref (maksumusega 200 krooni), mikseri Philips (maksumusega 250 krooni), muusikakeskuse Denver (maksumusega 1000 krooni), triikraua Moulinex (maksumusega 200 krooni), mänguseadme Nintendor (maksumusega 2000 krooni), kuldketi (maksumusega 3000 krooni), ristiga hõbeketi (maksumusega 500 krooni), SAT TV (maksumusega 4500 krooni). Klaasi taastamine maksab 500 krooni. Sel moel tekitas L.A vargusega kahju summas 32 955 krooni; - tungis 13.10.2008 ajavahemikul 18.30 – 21.15 ukseluku lõhkumise teel N.G. korterisse (XXX, Kohtla-Järve), kus varastas sularaha summas 400 krooni, prossi (maksumusega 60 krooni), kee (maksumusega 200 krooni), 2 tahvlit šokolaadi (maksumusega 56 krooni), 2 tahvlit šokolaadi (maksumusega 33.80 krooni), kompvekid (maksumusega 30 krooni) ja teksapüksid (maksumusega 250 krooni). Sel moel tekitas L.A kahju 1479.80 krooni. Sellega pani L.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on vare toime pannud varguse, röövimise või omastamise, sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus arutas M.T-le

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistusi selles, et tema, olles varem Viru Maakohtu 18.12.2006 otsusega karistatud

§de 201 ja 266 järgi: - murdis 23.10.2008 ajavahemikul 08.00 - 19.00 akna kaudu sisse V.J. kuuluvasse korterisse (XXX, Kohtla-Järve), kust varastas kodukino LG (maksumusega 4000 krooni), äratuskella (maksumusega 128 krooni), kruvikeerajate komplekti (maksumusega 150 krooni), habemeajamisvahu (maksumusega 30 krooni) ja habemeajamisjärgse vedeliku (maksumusega 30 krooni). Kokku kahju 4338 krooni. Sellega pani M.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- grupis koos L.A-ga sisenes 15.05.2009 kell 18.30 OÜ Gelena Grupp kuuluvasse kauplusse Tallinn (XXX , Kohtla-Järve), püüdes varjata nägu prillide ja suure kapuutsiga. M.T valvas, et keegi ei segaks röövi ja toetas L.A tegevust oma kohalolekuga. L.A ähvardas relvataolise püstolikujulise esemega müüjat S.M. ja võttis 2357 krooni sularaha, peenraha summas 130 krooni, 40 suitsupakki (maksumusega 1120 krooni), ühe pudeli likööri Cream Kelly´s (maksumusega 78 krooni) ning lauatelefoni toru, mistõttu tuli muretseda uus telefon (maksumusega 720 krooni). Kokku tekitati rööviga kahju summas 4327 krooni. Sellega pani M.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, grupis, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.o

§ 200lg 2 p 7, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-5- Maakohtus tunnistas L.A ennast süüdi osaliselt, s.o kõikides episoodides peale episoodi Tallinna kaupluses 21.01.2009 toimepandud röövimises. M.T maakohtus ennast süüdi ei tunnistanud. Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdistatavad L.A ja M.T panid toime neile inkrimineeritavad süüteod. Episoodis 15.05.2009, kaupluses Tallinn, leidis maakohus, et süüdistatavate L.A ja M.T süü röövimise toimepanemises on tõendatud lisaks süüdistatava L.A poolt süü tunnistamisele ka kannatanu S. M ütlustega kohtuistungil, mille järgi tundis ta röövi toimepanemises kindlalt ja ümberlükkamatult ära L.A ja M.T. Maakohus pidas kannatanu põhjendusi selles osas, et süüdistatavad tunneb ta ära seoses sellega, et tal oli neid võimalus vaadelda, kui nad valisid erinevate alkoholi markide vahel, veenvateks. Kannatanu seletas põhjalikult, et süüdistatavad tulid kauplusse ja kuna seal oli veel klient, tundsid nad huvi erinevate likööride vastu, peale mida lahkusid kauplusest. Peale kliendi lahkumist tulid nad mõlemad uuesti kauplusesse. Lisaks sellele nähtub ka äratundmiseks esitamise 21.05.2009 protokollist, et S. M tunneb ära fotol nr 1 ja fotol nr 6 ära isikud, kes röövisid 15.05.2009 kauplust. Samast protokollist nähtub ka, et ühe isiku tundis ta ära tema suure nina järgi. Fotol nr 1 oli M.T ja fotol nr 6 L.A. Kannatanu ütlused ja viited süüdistatavatele on olnud järjekindlad, ühesugused ja põhjendatud. Maakohtul puudub alus neid mitte uskuda. Süüdistatav M.T väitis maakohtu istungil, et ei ole 15.05.2009 kodust väljas käinud ja seda võib ka kinnitada tunnistaja M. M. Tunnistajana maakohtu istungil üle kuulatud M. M kinnitas, et sel päeval, kui toimus läbiotsimine ja M.T peeti politsei poolt kinni, oli M.T tõepoolest terve päeva kodus ja samal päeval käis tema pool ka mitu korda L.A. Nagu nähtub M.T korteris toimunud läbiotsimisel koostatud protokollist ja M.T kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, toimusid läbiotsimine ja kinnipidamine 19.05.2009. Seega kinnitas tunnistaja M. M küll süüdistatava M.T väiteid 19.05.2009 osas, kuid mitte 15.05.2009 osas, kui toimus kaupluse rööv. Tunnistaja M. M seostas maakohtu istungil väga kindlalt süüdistatav M.T kodusviibimist kolme erineva sündmusega – L.A külaskäikude, läbiotsimise ja kinnipidamisega. Mis puudutab röövi toimumise aega, s.t 15.05.2009, siis tunnistaja ei seostanud seda päeva millegagi ja ei kinnitanud M.T väidet kodusoleku kohta. Kannatanu S. M ütlustest nähtub veel, et 15.05.2009 toimunud röövimise käigus ähvardas üks isikutest teda püstolisarnase esemega. Süüdistatav L.A ütlustest nähtub, et tegemist oli püstolikujulise välgumihkliga, mis röövi ajal oli tema käes ja mille ta sai M.T käest. Maakohus leidis, et süüdistatava need ütlused on usutavad. Nagu nähtub 19.05.2009 läbiotsimisprotokollist Outokumpu 9-36, Kohtla-Järve, korteris kus elab süüdistatav M.T , võeti suurest toast ära muuhulgas püstolitaoline tulemasin, mis oli diivanil. Lisaks sellele kinnitas püstolikujulise välgumihkli olemasolu M.T korteris viimase taotlusel maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja M. M, kes kinnitas, et nägi seda eset M.T korteris suure toa diivanil ja tema arvates jätsid selle sinna pärast lahkumist varasemalt külas käinud tunnistaja jaoks võõrad, kuid M.T jaoks tuttavad purjus mees ja naine. Kuna tegemist oli metallist püstolikujulise välgumihkliga, leidis maakohus, et seda tuleb käsitleda -6- relvana kasutatava muu esemena, kuna sellega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti. Kannatanu S. M ütlustest nähtub, et 15.05.2009 kaupluses toimunud röövi käigus olid isikutel peas kapuutsid ja ees päikeseprillid. Sama kinnitas maakohtu istungil ka süüdistatav L.A . Seega olid süüdistatavad teinud enda arvates kõik selleks, et röövi käigus ei oleks neid võimalik ära tunda ja asjaolu, et müüja nad siiski ära tundis, ei sõltunud nendest. Röövi toimepanemist koos M.T-ga kinnitab ka L.A . Lisaks sellele kirjeldab L.A maakohtu istungil röövi toimepanemist samalaadselt kannatanu S. M. Süüdistatav on selle episoodi osas olnud järjekindel ja kinnitanud korduvalt, et pani 15.05.2009 toime röövi kaupluses Tallinn süüdistuses kirjeldatud viisil ja koos M.T-ga . Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ja maakohtu istungil oleks välja tulnud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et L.A viitab M.T-le kui kaastäideviijale alusetult. Ka M.T ise ei osanud nimetada ühtegi sellist põhjust. Tunnistaja M. M ütlustest maakohtu istungil nähtub, et L.A ja M.T näol oli tegemist sõpradega, kes lävisid tihti ja kelle vahel ei ole tema kunagi kuulnud tülitsemist ega riidu. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et süüdistatava L.A süü on 15.05.2009 episoodis õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi ja tema süü on tõendatud.

Süüdistatav M.T süü ülalnimetatud episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 7, 8, 10 järgi ja tema süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Maakohus leidis, et süüdistatava L.A süü episoodides 26.05.2009, 24.05.2009, ajavahemikul 13.09.2008 – 18.09.2008, 26.05.2009, 13.10.2008, on tõendatud süüdistatava enda poolt süü täieliku tunnistamisega ning süüdistatava süü on õigesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 2 p 1 järgi ning

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud.

Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et M.T süü 23.10.2008 episoodis, on tõendatud kannatanu V.J. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja 31.12.2008 ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiaktist nähtub, et sündmuskoha vaatlusel 23.10.2008 XXX, Kohtla-Järve, viiele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest on isiku identifitseerimist võimaldavad

1. tõmmiskilele aknalaualt kopeeritud peopesajälje fragment ja
2. tõmmiskilele aknaraamilt seestpoolt kopeeritud sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud M.T parema käe nimetissõrmega, isiku identifitseerimist võimaldavat peopesajälje fragmenti ei ole jätnud M.T . Nagu nähtub süüdistatava ütlustest, käis ta suvel kannatanu korteris koos teistega alkoholi tarvitamas ja selle käigus tegi akna juures suitsu. Süüdistatav leidis, et sõrmejälg oli jäänud sellest ajast alates aknaraamile. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta elab üksinda, kuid täiskasvanud tütar käib tema juures muuhulgas aknaid pesemas. Kuna suvine külaskäik ja sügisene vargus olid üksteisest ajaliselt nii kaugel, kinnitas kannatanu, et kindlasti oli tütar vahepeal jõudnud kannatanu korteri aknad puhtaks pesta, seega välistas kannatanu võimaluse, et süüdistatava sõrmejälg oli jäänud tema korterisse juba suvest. Maakohus nõustus kannatanu nende põhjendustega ja peab neid veenvateks. -7- Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et süüdistatava süü ülaltoodud episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja tema süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süüdistavate vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatavate isikut, varasemat käitumist ja nende suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. L.A puhul arvestas maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü osalist tunnistamist, raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud maakohus kummagi süüdistatava suhtes. Maakohus leidis, et L.A osas ei ole

§ 74kohaldamine põhjendatud ja M.T osas ei ole selle sätte kohaldamiseks alust.

Arvestades asjaolusid ja episoodide arvu, leidis maakohus, et L.A tuleb karistada

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid tunduvalt väiksem kui karistusraamide keskmine määr ja M.T on võimalik

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.

Eeltoodu alusel mõistis maakohus L.A-le vangistuse 3 aastat. karistuseks vangistuse 4 aastat ja M.T-le Maakohus pidas põhjendatuks mõista L.A-le

§ 201lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

Rahalise karistuse mõistmine L.A-le antud sätte eest ei ole põhjendatud, kuna tal puudub igasugune sissetulek, väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi pidas maakohus põhjendatuks mõista L.A-le karistuseks vangistuse 6 kuud ja M.T-le

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistuse 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel pidas maakohus põhjendatuks mõista süüdistatavatele liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistis L.A-le liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 6 kuud ja M.T-le vangistuse 3 aastat 2 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

L.A on olnud kahtlustatavana kinni peetud 18-19.05.2009, mistõttu jääb lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks L.A 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. L.A vahistati Viru Maakohtu 28.05.2009 määrusega (kinnipidamise aeg 26.05.2009), mistõttu on L.A karistusaja algus 26.05.

1. M.T viibis kahtlustatavana vahi all 19-20.05.2009, mistõttu jääb lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks M.T 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 5 alusel võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks sama seadustiku § 429 sätestatud korras. Maakohus pidas põhjendatuks vahistada M.T kohtusaalis, kuna kohtuistungile 01.02.2010 M.T hilines, põhjendades seda töö juures käimise vajadusega. Samas, kui kohus kontrollis M.T ankeetandmeid, teatas ta, et ta ei tööta. -8- Kohtuistungile 02.02.2010 ilmus M.T küll õigeaegselt, kuid peale M.T taotlusel tehtud vaheaega tunnistaja väljakutsumiseks, ilmus M.T kohtuistungile tunniajase hilinemisega. Maakohus leidis, et tõkendi muutmine on vajalik süüdimõistva kohtuotsuse täitmise kindlustamiseks. Maakohtul puudub veendumus selles osas, et vabaduses olles läheb M.T vajadusel vabatahtlikult ettenähtud tähtajal kandma vangistust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus leidis, et kannatanu V.M. tsiviilhagi summas 27 300 krooni (18 000 krooni põlenud auto maksumus, 7900 krooni uue taksomeetri hind koos paigaldusega, 300 krooni dokumendi duplikaadi vormistamise eest, 100 krooni mobiiltelefoni maksumus ja 1000 krooni 4 luku koos võtmetega maksumus), on põhjendatud ning tuleb L.A-lt välja mõista. L.A-lt mõisteti välja ka A. P kasuks 2 800 krooni. Kannatanu V.J. tsiviilhagi summas 4338 krooni (kodutelefon LG 4000 krooni, äratuskell 128 krooni, kruvikeerajate komplekt 150 krooni, habemeajamisvaht 30 krooni ja habemeajamisjärgne vedelik 30 krooni), on põhjendatud ning tuleb välja mõista M.T-lt. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu
2. M.T esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista teda õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi oli kohtukutse järgi kriminaalasi määratud arutamisele kolmele päevale alates 01.02.2010 kuni 03.02.
3. Kohus arutas asja kolme päeva asemel kaks päeva. Esimesel päeval ei ilmunud kohale M.T-le tuttav kannatanu V J. M.T on viibinud kannatanu korteris enne vargust ja tarvitanud seal alkoholi ning suitsetanud.. See asjaolu on tõendatud V.J. poolt kohtumenetluse käigus antud ütlustega, kus ta algselt ütles, et ei tunnegi M.T, kuid kui M.T tuletas V. J meelde, kes, millal ja millistel asjaoludel neid tutvustas ja kellega koos nad käisid üksteisel külas ning M.T nimetas kahe neiu nimed, kes olid koos nendega, siis meenus see V. J, kuid millegipärast maakohus ei kutsunud neid neide istungile. Üks neidudest on L.K., teine A.B. M.T taotles nende isikute kohtusse kutsumist oma ütluste tõendamiseks. Maakohus ei võtnud arvesse, et M.T sõrmejälg, mis oli võetud V.J. elutoa plastikakna raamilt, võis jääda sinna koosviibimise ajal akna puudutamisest, sest M.T tegi tihti suitsu nimetatud isikute juuresolekul. Ta on kindel, et välisukse, WC ja vannitoa ukselinkidel ning aparatuuril, mille V. J temalt sai, on tema sõrmejäljed. Eeluurimise ja uurimise käigus ei ole M.T kordagi üle kuulatud ja välja kutsutud ei kahtlustatava ega ka süüdistatavana. M.T palub võtta arvesse, et kohe pärast taksojuhi röövimist tuli tema sissekirjutusjärgsesse elukohta operatiivrühm ning viis M.T prefektuuri äratundmisele. Taksojuht on varasemalt korduvalt M.T sõidutanud ja mäletas teda. Ta selgitas, et see ei saanud olla M.T, kuna ta teab M.T ja ta oleks seoses juhtunuga temale meelde -9- jäänud, sest ta nägi isiku nägu. Talle olid hästi meelde jäänud need kaks isikut, mida ta ka tõendas maakohtus. M.T võeti kinni M. M ja S.G. juuresolekul. M.T palub pöörata tähelepanu ka sellele asjaolule, et taksojuhi röövimine toimus sel ajal, kui L.A vabanes vahi alt kahtlustatavana kaupluse Tallinn röövimises. Pärast seda tuli L.A M.T poole, kus tol hetkel olid külas M. M, S. G oma naisega. L.A ütles „ anna andeks Kolja“. Selleks, et L.A vabastataks, ei olnud tal teist valikut kui süüstada M.T kaupluses röövimise osalemises. M.T kuulis kohtus, et pärast L.A poolt ütluste andmist esitati M.T äratundmiseks fotode järgi. Ja millegipärast jäi kannatanule meelde just M.T nina. Kuid nagu M.T kohtus kuulis, olid kurjategijad katnud näod maskidega. L.A ütles M.T-le , et ta pidi enda peale võtma kuu või kaks varem samas Tallinna kaupluses toime pandud analoogse kuriteo, samuti relvataolise esemega ja näomaskis. Teda lasti koju ainult sellisel juhul, kui ta võtab varem toimepandud taolise kuriteoepisoodi enda peale ja kinnitab, et just M.T olin temaga teisel korral. L.A ütles, et „Kolja, ära muretse, kui asi läheb kohtusse siis ma muudan oma ütlusi ja ütlen, kuidas tegelikult oli ja kellega, sinult võetakse maha kõik süüdistused ja kahtlustused“. Seda aga ei juhtunud. M.T ei esitatudki röövimises kannatada saanule äratundmiseks. Tema korteri läbiotsimise käigus võeti M. M käekotist suitsupakk LM, mis ongi tema suhtes kokku fabritseeritud ja võltsitud kriminaalasja juures. M.T ei ole süüdistuses

§ 199järgi kordagi üle kuulatud.

Otsesed tunnistajad M. M, S. G ja tema naine M ei figureeri üldse kriminaalasjas nr 1-09-

1. M.T avaldused ja taotlused maakohtule temale advokaadi määramiseks apellatsioonkaebuse esitamiseks ringkonnakohtule on jäänud läbi vaatamata ja tähelepanuta. Maakohus ei määranud õigeaegselt M.T-le kaitsjat, kuid apellatsiooni esitamise ja apellandi õiguste kasutamise aeg on piiratud seadusega. M.T kinnitab, et ta hilines esimesel päeval kohtuistungile 15 minutit, kuna liiklus oli tihe ja valgusfooride tõttu tekkisid ummikud. Seda selgitas ta ka maakohtus. M.T kinnitab, et maakohtus püüdsid teda mõjutada kuritegusid enda peale võtma ja kokkulepet sõlmima nii L.A , temale kohtu poolt määratud kaitsja ja prokurör Anu Toluk. Esimese päeva lõpus ütles ka kohtunik A. Palmiste, et M.T , mõelge homseni ning hoiatas, et vastasel juhul ei saa ma mitte selle eest mida pole teinud vaid hoopis mingi eelmise eest ja see kõik toimus Eesti Vabariigi kohtus.
2. L.A kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, see on L.A süüdi tunnistamises

§ 200lg 2 p 10 järgi ja kannatanu V.M.

tsiviilhagi rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega kergendada L.A-le mõistetud karistust, kohaldada

§ 74lg 1 sätteid ja mitte pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele.

Apellatsiooni põhjenduste järgi süüdistatakse L.A

§ 200

lg 2 p 10 järgi 15.05.2009 episoodis selles, et röövimine pandi toime näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. Kohtuotsuse kohaselt, kuivõrd kannatanu ja L.A ütluste järgi olid süüdistatavatel peas kapuutsid ja ees prillid, olid süüdistatavad teinud enda arvates kõik selleks, et röövi käigus neid ära ei tuntaks. Esemete kandmine, mis raskendavad äratundmist, pole piisav järeldamaks, et seda tehti nimelt enda isiku varjamiseks. Kvalifitseerimaks isiku tegevust

§ 200

lg 2 p 10 järgi, on vajalik tuvastada tahtlus näo varjamiseks isiku tuvastamise takistamise eesmärgil. Kuigi L.A - 10 - kinnitas kohtuistungil kapuutsi ja prillide kandmist, eitas ta näo varjamist. Tahtluse puudumist kinnitavad ka L.A ütlused, et süüdistatavad lihtsalt jalutasid, s.t röövimine pandi toime spontaanselt, selleks ette valmistumata. Põhjendades mõistetud karistust on maakohus otsuses märkinud, et arvestab L.A poolt süü osalist tunnistamist. L.A tunnistas end süüdi täielikult, v.a episood, milles ta õigeks mõisteti. 26.05.2009 episoodis oli L.A osa teisejärguline, ta sattus juhuslikult kaassõitajana sündmuskohale, vägivalda ei tarvitanud. Maakohus rahuldas kannatanu V.M. tsiviilhagi täies ulatuses. Maakohtus kinnitas kannatanu, et andis auto vanametalliks ning sai selle eest 800 krooni. Vastavalt VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Lähtudes eeltoodust on kannatanu tsiviilhagi põhjendatud osaliselt. Kaitsja palub uurida apellatsioonis viidatud tõendeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja seda järgmistel põhjendustel:

1. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus selles, et nemad grupis sisenesid 15.05.2009 kell 18.30 OÜ Gelena Grupp kuuluvasse kauplusesse Tallinn, püüdsid varjata nägu prillide ja suure kapuutsiga, ähvardades relvataolise püstolikujulise esemega müüjat S.M. ja võtsid 2357 krooni sularaha, peenraha summas 130 krooni, 40 suitsupakki (maksumusega 1120 krooni), ühe pudeli likööri Cream Kelly´s (maksumusega 78 krooni) ning lauatelefoni toru, mistõttu tuli muretseda uus telefon (maksumusega 720 krooni). Kokku tekitati rööviga kahju summas 4327 krooni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega, et selle röövimise panid toime L.A ja M.T. L.A on selle episoodi kohta andnud ütlusi nii kohtueelsel uurimisel, kui ka ristküsitluse käigus maakohtu istungil (
2. kd tl 57 – 60). Maakohtus andis ta üksikasjalikke ja detailseid ütlusi, kuidas ta koos M.T-ga pani röövimise toime. Kuna tema ütlustes ristküsitluse käigus ei olnud vastuolusid kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, siis ei tekkinud ka kohtumenetluse pooltel vajadust taotleda kontrollida nende usaldusväärsust KrMS § 289 lg 1 korras. Nii maakohus, kui kohtumenetluse pooled pidasid neid põhjendatult usaldusväärseteks. Ringkonnakohtu arvates ei vähenda nende usaldusväärsust ka ringkonnakohtu istungil L.A poolt ütluste muutmine, mille kohaselt ei pannud ta röövimist toime M.T-ga, vaid tundmatu isikuga. Ta põhjendab ütluste muutmist sellega, nagu polnuks tal valikut anda kohtueelsel uurimisel ja maakohtus selliseid ütlusi, milliseid ta annab ringkonnakohtu istungil, kuna ta on narkomaan ja uurija lubas teda koju. Selliseid põhjendusi ei saa võtta tõsiselt. Viidatud narkomaania ja uurija lubadused ei saa kuidagi välistada valikut ütluste muutmiseks ristküsitluse käigus. M.T on oma apellatsioonis ja ka ringkonnakohtu istungil väitnud, et L.A ütles talle „ anna andeks Kolja“. See tähendab, et selleks, et L.A vabastataks, ei olnud tal teist valikut kui süüstada M.T kaupluses röövimise osalemises. Samas on ta ringkonnakohtus vastates oma kaitsjale, et ta ei oska seletada L.A käitumist. Maakohtu istungil on M.T samuti väitnud, et tal ei ole aimugi, miks L.A räägib tema - 11 - osalusest röövimisel (
3. kd tl 65). Vähetähtis ei ole see, et kannatanu S. M on üksikasjalikult andud ütlusi röövimise kohta, mis on kooskõlas L.A poolt maakohtus antud ütlustega. Samuti on ta veenvalt selgitanud asjaolusid, mille põhjal ta röövimise toimepanijates tunneb ära süüdistatavad (3.kd tl 44-45). Maakohus on oma otsuses veenvalt põhjendanud M.T alibi puudumist ja andnud õige hinnangu selles osas ka tunnistaja M. M ütlustele, mis ei kinnita süüdistatava alibit. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata. Süüdistusakti kohaselt (
4. kd tl 3-5) panid L.A ja M.T 15.05.2009 toime röövimise näo varjamisega näokatte või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. (

§ 200lg 2 p 10).

17.09.2009 määrusega anti L.A kohtu alla muuhulgas ka

§ 200

lg 2 p 10, M.T aga vaid

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi (3.

kd tl 24, 25). Kohtuistungi protokollist (3. kd tl 41) nähtub et kriminaalasja M.T suhtes arutati süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 ja 8.

Maakohtu otsusest nähtuvalt (3. kd tl 139) kaalub maakohus M.T karistamist vaid

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

Ka maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et M.T on süüdi tunnistatud vaid

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

Eelnevast järeldub, et M.T

§ 200

lg 2 p 10 järgi süüdi mõistetud ei ole ja riiklik süüdistaja seda ka vaidlustanud ei ole. Maakohtu otsuse ja süüdistuse kohaselt L.A näo varjamine seisnes päikeseprillide ja kapuutsi kandmises. Nõustuda tuleb L.A kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et kuna röövimine pandi toime spontaanselt ja ilma erilise ettevalmistuseta, siis puudus L.A tahtlus näo varjamiseks isiku tuvastamise takistamise eesmärgil. Sellele viitavad ka kannatanu S. M ütlused, mille kohaselt käisid süüdistatavad enne röövimise toimepanemist kaupluses ja uurisid tema, kui müüja kaudu alkohoolseid jooke, mille tõttu oli tal neid võimalus lähemalt vaadata. Enda isikut varjata püüdvad süüdistavad selliselt ei käitu. Selles osas on maakohtu uurimine olnud ühekülgne ja lähtub vaid süüdistuse versioonist, mis viis materiaalõiguse normi ebaõigele kohaldamisele. Neil asjaoludel tuleb L.A

§ 200lg 2 p 10 järgi õigeks mõista.

1. Maakohus pidas tõendatuks M.T süüd 23.10.2008 episoodis (V.J. korteris toimepandud vargus) kannatanu V. J ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja 31.12.2008 ekspertiisiaktiga. Kannatanu ütlused (
2. kd tl 68 – 70) ja sündmuskoha vaatlusprotokoll (
3. kd tl 61, 62) kinnitavad vaid seda, et V.J. korterisse oli 23.10.2008 sisse murtud ja varastatud sealt mitmesugust vara. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub veel, et korteri aknaraamilt ja aknalaualt võeti sõrmejäljed. 31.12.2008 läbiviidud sõrmejäljeekspertiisi akti nr SS-0676-08/6043 kohaselt esitati ekspertiisiks viis tõmmiskilet sündmuskohajälgede kaardil, kusjuures tõmmiskiledel nr 1, 2 ja 3 ei ole isiku identifitseerimist võimaldavaid naha papillaarkurrustiku jäljefragmente. Küll on aga need olemas tõmmiskiledel nr 4 ja
4. Ühele nendest (nr 4) kopeeritud peopesajälje fragment ei ole jäetud M.T poolt. Tõmmiskilele nr 5 kopeeritud ühe sõrmejälje fragmendi on jätnud M.T parema käe nimetissõrmega. Maakohtus on kannatanu kinnitanud M.T ütlusi (
5. kd tl 74, 75), et süüdistatav on käinud kannatanu pool varem, võtnud seal viina ja suitsetanud akna juures. Kannatanu väidab, et see on nii olnud vähemalt kahel korral. Samas selgitab kannatanu, et vahepeal käis tütar akent pesemas ja maakohus järeldas sellest, et M.T sõrmejälg ei saanud aknale jääda - 12 - varasemast ajast ja luges sellega süüdistatava süü korterivarguses

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi tõendatuks Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellise järeldus tuleneb kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest. Maakohtu istungil on kannatanu aknapesu kohta andnud ebalevaid ütlusi (

1. kd tl 75). Ühel juhul vastab ta kohtule, et miks mitte see nii ei võinud olla, et tütar akent pesi ja vastuseks korduvale küsimusele kinnitas, et tütar pesi akent. Kuna maakohus rajas M.T süüdimõistmise vaid leitud sõrmejäljele, tulnuks põhjalikumalt kontrollida sõrmejälje sattumist aknale. Vajalik olnuks üle kuulata kannatanu tütar ja selgitada akna pesemisega seonduvaid asjaolusid (millal, kui põhjalikult akent pesti jmt). Järgides süüdistuse versiooni, et M.T sisenes korterisse akna kaudu, siis olnuks seal kindlast rohkem sõrmejälgi kui üks. Lisaks sellele, teadmata kuidas ja mis vahenditega akent pesti, ei saa tõsikindlalt väita, et M.T jättis sõrmejälje aknale just 23.10.
2. Ei saa välistada, et kui akent isegi pesti, ei saanud süüdistatav seda sinna jätta seoses varasema viibimisega kannatanu korteris. Selliste kahtluste puhul ei saa lugeda usaldusväärselt tõendatuks M.T süüd

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja ta tuleb selles õigeks mõista.

Kannatanu tsiviilhagi süüdistatava vastu 4338 krooni ulatuses jääb rahuldamata.

1. Maakohus on L.A suhtes rahuldanud V.M. hagi 27 300 krooni ulatuses seoses toimepandud röövimise käigus kannatanu sõiduauto sõidukõlbmatuks muutumisega. Süüdistatav ei ole vaidlustanud röövimise toimepanemist, küll aga soovib, et tekitatud kahjust arvestatakse maha 800 krooni, kuna kannatanu utilseeris auto ja sai selle eest 800 krooni. Kannatanu on maakohtu istungil väitnud, et metalli kokkuostus sai ta sõiduauto eest 1000 krooni, kusjuures 200 krooni tuli maksta veo eest (
2. kd tl 50). Seega on õige apellatsioonis märgitu, et V. M on saanud 800 krooni kasu, mida ta sai kahju tekitamise tagajärjel (Võlaõigusseaduse § 127 lg 5).
3. Ringkonnakohus leiab, et L.A-le mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole alust. Maakohus on võtnud arvesse kõiki asjaolusid (kuriteo episoodide arvu, varasemat karistatust, süü suurust ja kergendava asjaoluna süü osalist tunnistamist). Kohtupraktika kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast. Maakohus on L.A-le mõistnud karistuse sellest määrast tunduvalt väiksema, mistõttu

§ 74kohaldamine ei ole põhjendatud.

5. Kuna ringkonnakohus mõistab M.T

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi õigeks, siis kaob võimalus temale liitkaristuse mõistmine ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi tuleb talle mõista karistus sanktsiooni alammääras (3.

kd tl 139). 6.

§ 185

lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Menetluskuludena taotleb M.T kaitsja adv Niina Ararjova riigi õigusabi tasu ja kulude kokku 4000 krooni hüvitamist ning L.A kaitsja adv Arvo Suuban 2146.80 krooni hüvitamist. Sellised kulud on põhjendatud ja esitatud vajaliku ulatuses ning need tuleb jätta riigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk - 13 - Ago Kutsar