Toimik nr 1-08-6125 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-6125 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.J tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu V.J, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta V.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.05.2008 kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti kohaldamata tingimuslikult, määrates katseajaks 1 aasta 6 kuud. Süüdimõistetu pidi järgima KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati kohustuseks heastada kuriteoga tekitatud varaline kahju Andrei Sokolovile summas 37000 krooni. Kohtuotsus jõustus 14.06.2008. Viru Maakohtu 30.12.2009 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 29.05.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda V.J poolt kinnipidamiskohta asumine. Kohtumäärus jõustus 29.01.2010. Karistuse kandmise algus 04.02.2010 ja lõpp 04.02.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.08.2010. 1
(3)Kinnipidamisasutusest V.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav paikneb avavanglaosakonnas alates 27.05.2010. Alates 15.06.2010 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat firmas xxx. Alates 13.05.2010 alustas kinnipeetav osalemist suitsetamisest loobumise grupitöös. Kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Vabanemisel tahab elama asuda oma tuttava naisterahva Lxxx Kxxxjuurde aadressil xxx. Isikul on keskharidus. Omab ehitaja kutset. Peale vabanemist plaanib tööle minna xxx, kus aitavad tal tööd leida õde. Enne vangistust töötas xxx (tegeles ehitus- ja viimistlustöödega). Legaalne sissetulek peale vabanemist puudub. Kinnipeetaval on Täitis-e andmetel võlad riigituludesse ca 1000 krooni ja kannatanule tekitatud kahju suurus 37000 krooni ning krediidiinfo andmetel on FIE-l Georgi Pasianidi maksuvõlg 80068 krooni ja intressivõlg 16978 krooni. Kinnipeetaval ei ole võimalust võtta ennast arvele Eesti Töötukassas, kuna FIE tegevus ei ole lõpetatud. Materiaalne toetus sugulaste võrgustiku poolt puudub. Kinnipeetav ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Kuna isik on toime pannud kelmuse, on seoses mõtlemise ja käitumisega olemas uue kuriteo sooritamise risk. Kriminaalkorras on karistatud 2 korral, reaalset vanglakaristust kannab 1 korda. Isik on ühiskonnas avalikkusele väheohtlik. Isiku ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutuvad isikut ümbritesevad olud (töötus, haigestumine). Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldaja leiab, et V.J ei ole valmis muutma oma senist käitumist ja ei sobi ennetähtaegselt vanglast vabastamisele kuna isikul: puudub kindel elukoht, puudub toetav võrgustik, puudub legaalne sissetulek, uue kuriteo toimepanemise risk on olemas isegi seoses legaalse sissetuleku puudumisega. V.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal ei ole kindlat elukohta, kuid paar päeva võib ta elada tuttava juures üjhiselamus ning siis üürib endale korteri. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusele määratud ja karistus on kohtumäärusega täitmisele pööratud. Süüdimõistetu ei tulnud kohustustega toime, ei heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Vabanemisel puudub elu- ja töökoht ja toetav võrgustik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et V.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Viru Maakohtu 29.05.2008 kohtuotsusega karistati teda kelmuse eest 1 aastase tingimisi karistusega. Viru Maakohtu 30.12.2009 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele, kuna isik ei täitnud kohustust heastada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 37000 krooni. Viru Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega karistati V.J energia ebaseadusliku kasutamise eest rahalise karistusega 1000 krooni kohaldades KarS § 73 alusel katseaega 3 aastat. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4) on näha, et V.J on 1 korral karistatud väärteokorras Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahviga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole V.J suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav paikneb avavanglaosakonnas alates 27.05.2010 ja töötab alates 15.06.2010 väljaspool vanglat firmas OÜ Sepmar. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab V.J-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. V.J on isikuttõendav dokument Vene Föderatsiooni pass kehtivusega kuni 17.07.2011 ja ID kaart kehtivusega kuni 06.07.2016. Vabanedes puudub V.J kindel elukoht. Kinnipeetava ema ja õde elavad xxx Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda oma tuttava LxxxKxxxko juurde aadressil Kreenholmi xxx. Tegemist on kahetoalise eluplokkiga ühiselamus. Toad on remondita ja kehvasti sisustatud. Korteris elavad Lxxx Kxxxo, tema 2 last ja elukaaslane. Formaalselt on Lxxx Kxxx nõus, et V.J asub elama tema juurde, kuid samas väidab, et elukaaslane on selle vastu. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole V.J kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Lxxx Kxxxxl ei ole võimalust toetada V.J materiaalselt. Tema sissetulekuks on töötasu xxx krooni, lapsetoetused 1xxx krooni. Elukaaslane ei tööta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades V.J poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maksmata rahalised nõuded suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.J temale Viru Maakohtu 29.05.2008 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 30.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 3
(3)