1-08-4023/13

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-4023 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.J sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 26.11.2007 ja lõpp 05.01.2012 Jätta R.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus ja määrata tema poolt R.J-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 1088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni, käibemaks 198 krooni). Välja mõista R.J-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) makstud tasu summas 788 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.J on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 19.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §183 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 1 kuu 11 päeva alates 26.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav lõpetas 2009.aastal 9 klassi ja asus omandama puidupingitöölise kutset, kursuse lõpetas
2. 2009 läbis kinnipeetav keevitaja algkursused. 2009 viibis kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 2008 – 2009 on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Sotsiaalsed oskused. Kinnipeetav osaleb aktiivselt huvitegevuses – muusikaringis, samuti esineb regulaarselt kinnipeetavatele mõeldud üritustel, tegeleb regulaarselt spordiga. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat majanduslikult sõbrad ja tuttavad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, 13aastane vend ja 5-aastane õde. 24-aastane vend on varem kriminaalkorras karistatud, temaga suhtleb kinnipeetav harva. Kinnipeetavat on varem alaealisena 24 korda karistatud väärteokorras alkoholi tarvitamise eest, kanepit suitsetas igapäevaselt. Kinnipeetava enesehinnang on adekvaatne, tal on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused. Kinnipeetava poolt sooritatud kuritegude iseloom viitab impulsiivsele käitumisele, oma tahte saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 25%, 2 aasta jooksul 40%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, sest puudub kinnitus elukoha võimalikkuse kohta, kinnipeetav on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kinnipeetav suhtleb kriminaalse käitumisega isikutega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama kunagise kasuisa juurde xxx linna. Kriminaalhooldajal ja kinnipeetava emal ei õnnestunud kasuisaga ühendust saada, mistõttu ei ole läbi viidud elukohakontrolli ja puudub Olxxx Kxxx luba. Kinnipeetaval puudub isiklik majandamiskogemus. Vabaduses oli kinnipeetava sissetulekuks ema toetus, vangistuses toetavad teda sõbrad ja tuttavad. Väidetavalt on kinnipeetavale töö garanteerinud xxx, kuid kontrollimisel selgus, et xxx juhatuse liige on ise 7 korda kriminaalkorras karistatud ning kinnipeetav ei tohiks katseajal suhelda kriminaalse taustaga isikutega, kuna on liiga mõjutatav. Kuna kinnipeetavat on varasest noorusest korduvalt kriminaalkorras karistatud, toetavad tema väärtushinnangud paljuski subkultuuri. Kinnipeetav jätkas seaduserikkumiste sooritamist ka varasema käitumiskontrolli ajal ja suhtus ükskõikselt temale määratud kontrollnõuete järgimisse. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav R.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et asub hoopis tööle saeveskis. Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Viimase kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, sooritas ka kehtival katseajal. Tegemist on narkootikumidega seotud kuriteoga. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, mõlemad on käesoleval ajal kehtivad. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab käituda õiguskuulekalt. Varasematest karistustest ja temale osutatud usaldusest tingimisi karistamisega ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuse ajal. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endise kasuisa juurde. Nimetatud elukoha olemasolu ja selle sobivust ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kuna endise kasuisaga ei olnud võimalik saada ühendust. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Käesoleval juhul puudub maakohtul kinnitus elukoha olemasolu ja sobivuse osas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et temale teadaolevalt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda tööle xxx. Sinna tööleasumist kriminaalhooldusametnik ei toeta, kuna xxx juhatuse liige on ise 7 korda kriminaalkorras karistatud. Katseajal ei ole aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenul soovitav lävida kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus nõustub selle kriminaalhooldusametniku seisukohaga. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et sel juhul asub ta tööle saeveskisse. Andmed selle kohta, missuguse saeveskiga on tegemist, kus see asub, kas seal on vakantseid töökohti ja kas tööandja on nõus kinnipeetava tööle võtma, arvestades tema minevikku, asja materjalides puuduvad. Ka on see töökoht kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et enne vangistust elas kinnipeetav koos ema, venna ja õega. Vabanemise korral soovib ta asuda elama hoopis endise kasuisa juurde. Maakohus ei pea seda resotsialiseerumist silmas 3 pidades mõistlikuks lahenduseks. Kui kinnipeetavat ei suutnud kuritegude toimepanemisest tagasi hoida kinnipeetava enda ema, siis on vähetõenäoline, et seda suudab teha isik, kes on sisuliselt võõras inimene. Kui kinnipeetav hakkab taas lävima endiste sõpradega ja kriminaalse taustaga isikutega, on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava aktiivse tegevuse vangistuse ajal (üld- ja kutsehariduse omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine) loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole vabastamine siiski põhjendatud. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Tingimisi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat katseaega ei suutnud kinnipeetav nõuetekohaselt läbida. Maakohtul puudub veendumus, et nüüd saab kinnipeetav kõikide nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja kuni selle lõpuni 05.01.2012 probleemideta. Kinnipeetav peab mõistma ja arvestama sellega, et juhul, kui ta paneb kuritegusid toime korduvalt ja sooritab neid ka kehtival katseajal, tuleb tal ära kanda kogu karistus. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 05.01.2012, s.o. rohkem, kui aasta pärast. Seega on kinnipeetaval veel aasta jooksul võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 1088 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summast kuulub kinnipeetavalt väljamõistmisele 300 krooni (s.o. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni) ja ülejäänud summa 788 krooni tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2010.a kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.J-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 600 (kuussada) krooni, sealhulgas käibemaks 100 (ükssada) krooni, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt R.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.J-ilt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 500 krooni, millele lisandub käibemaks 100 krooni, kokku 600 krooni riigituludesse.
8. R.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „R.J , 1-08-4023 kohtukulud“. 4 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 5