← Eesti

1-09-10546/9

Obsah (6)§ 121§ 118§ 64§ 2§ 56§ 4

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-10546 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 17. novembril 2009 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm, tõlgi J Zubtsova juuresolekul prokuröri S

§ 121, 118 p 1 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.E

§ 121järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.E

§ 118

p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista P.E liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning P.E karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Tõkend vahistamine jätta P.E suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 01.04.

  1. Välja mõista P.E-lt 480.40 (nelisada kaheksakümmend krooni ja 40 senti) krooni J Li (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista P.E-lt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 900 (üheksasada krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 150 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava P.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 5690.80 (viis tuhat kuussada üheksakümmend krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista P.E-lt menetluskuluna ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.E-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 54.60 (viiskümmend neli krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. P.E tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend - kööginuga, milline asub kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. novembrist 2009 (seega hiljemalt
  4. novembriks 2009). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  5. detsembrist
  6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  7. detsembrist
  8. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUSED P.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 31.03.2009 ajavahemikul kella 17.00-18.00 oma elukohas xxxx tungis kallale J Ile, haaras tal vasaku käe randmest kinni ja hakkas korterist välja tirima, seejärel võttis juustest kinni ja lõi pea vastu külmkappi, samuti lõi ta J It jalaga alakõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega P.E, lüües teist inimest, kahjustades tema tervist ja põhjustades talle valu, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 31.03.2009 kella 18.30 paiku xxxx korteris tungis kallale J Lile ja lõi teda kööginoaga vasakule poole kõhu ja kaenlaaluse piirkonda, põhjustades kannatanule torke-lõikevigastuse vasakul küljel kõhupiirkonnas ning torke-lõikevigastuse vasakul pool kaenlaaluses piirkonnas koos vasaku kaenlaarteri ja –veeni ning vasaku õlavarre närvipõimiku vigastusega, millest viimane on eluohtlik tervisekahjustus. 3 Seega P.E, tekitades tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav P.E tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses

§ 121

järgi osaliselt süüdi, süüdistuses

§ 118p 1 järgi tunnistas ta ennast täielikult süüdi.

Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu J I ülekuulamise protokoll 31.03.2009 (tl 3-6). Kannatanu J I on öelnud, et 31.03.2009 kella 07.30 ajal läks ta külla oma emale L Ile Xxxx. Kannatanu J I väitel oli kodus ka ema elukaaslane P.E. Kannatanu J I sõnul käisid nad päeval koos emaga poes ja ta ostis ka pudeli viina. Kannatanu J I ütlustest nähtub, et nad jõid koos ema elukaaslasega selle viina kahekesi ära. Kannatanu J I väitel muutus umbes kella 17 paiku P.E vägivaldseks ja tigedaks, alguses sõimates teda, kuid siis tuli talle kallale, lüües käte ja jalgadega. Kannatanu J I sõnul oli P.E läinud peale seda kallale ka tema emale, mispeale ta otsustas minna abi kutsuma. Kannatanu J I avaldas, et läks korrus allapoole, et kutsuda appi J L, kes elab xxxx. korteris. Kannatanu J I sõnul avas J L ukse ning ta rääkis viimasele, et tema ema elukaaslane on korteris vägivaldne, paludes J Lit, et viimane neile appi tuleks ja J L oli nõus. Kannatanu J I kinnitas, et nad läksid koos teisele korrusele nende korterisse ja tema sisenes esimesena. Kannatanu J I on öelnud, et kui ta oli koridori jõudnud, siis kuulis ta ema hüüdmas „et tal on nuga“. Kannatanu J I väitel istus P.E köögis laua taga, tema koos J Liga oli köögi ja tubade vahelises koridoris. Kannatanu J I sõnul tõusis P.E laua tagant püsti ja tormas nende suunas. Kannatanu J I oma sõnul P.E nuga käes ei näinud. Kannatanu J I väitel tormas P.E talle peale. Kannatanu J I sõnul oli J L ta eemale tõuganud ja astunud nende vahele. Kannatanu J I on öelnud, et ta tundis, kuidas terav ese tal mööda käsivart käis, seda veidi marrastades, mispeale ta sai siis aru, et see oli nuga P.E käes. Kannatanu J I väitel oli P.E samal ajal torganud selle noaga J Lit kehasse. Kannatanu J I sõnul oli tema põrandale kukkunud ning ema aitas teda püsti, P.E oli aga J Lit edasi rünnanud. Kannatanu J I ütlustest nähtub, et siis jooksis ta naabrinaise juurde, paludes neil juhtunust politseisse ja kiirabisse teatada, J L oli omal jalal jõudnud oma korterisse minna. Kannatanu J I väitel oli kogu trepikoda verd täis. - tunnistaja L I ülekuulamise protokoll 31.03.2009 (tl 7-10). Tunnistaja L I on öelnud, et elab alates

  1. aastast koos P.E-ga ning et 14 aastat on nad elanud Xxxx. Tunnistaja L I väitel on tal kogu aeg olnud oma elukaaslasega probleeme, kui viimane alkoholi tarvitab. Tunnistaja L I sõnul muutub P.E närviliseks ja agressiivseks, tarvitades tema kallal vägivalda. Tunnistaja L I on öelnud, et 31.03.2009 hommikul tuli tema tütar J I talle külla ja nad käisid koos päeval poes. Tunnistaja L I sõnul ostis tütar pudeli viina, mida nad pärast koos P.E-ga jooma hakkasid. Tunnistaja L I ütlustest nähtub, et õhtupoolikul muutuski P.E agressiivseks ja hakkas ta tütrega tüli norima. Tunnistaja L I on öelnud, et P.E läks pärast ka tütrele kallale, kuid siis hakkas P.E ka tema kallal vägivallatsema. Tunnistaja L I sõnul otsustas tütar naabritelt abi paluda, öeldes, et läheb korrus allapoole J Li poole, et viimane appi kutsuda. Tunnistaja L I on öelnud, et sel ajal, kui tütar oli väljunud, nägi ta, et P.E võttis köögis laualt noa ja jäi ootama. Tunnistaja L I sõnul kuulis ta, kuidas J I ja J L hakkasid korterisse sisenema ja ta hüüdis tütrele, et „ettevaatust, tal on nuga“. Tunnistaja L I väitel olid tema tütar ja J L jõudnud koridori, kui P.E nende poole noaga liikus. Tunnistaja L I on öelnud, et J L lükkas J I eemale, mistõttu P.E ründas noaga J Lit. Tunnistaja L I on öelnud, et ta aitas parajasti tütart põrandalt püsti, kui nägi, et P.E lõi korduvalt veel J Lit noaga. Tunnistaja L I sõnul 4 jooksis J L peale seda korterist välja. Tunnistaja L I väitel oli kogu trepikoda verd täis. Tunnistaja L I on öelnud, et tütar läks naabrite juurde, et politseisse ja kiirabisse teatada. Tunnistaja L I väitel toimus J Li noaga ründamine kella 18.50 paiku. - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi koopia 31.03.2009 (tl 11), millest nähtub, et J Lile on tekitatud noahaav kõhupiirkonnas ja vasaku õla piirkonnas. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 31.03.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 12-19). Sündmuskoht asub xxxx hoone kolmandas trepikojas. Teisel korrusel, trepist otse paikneva korteri nr xx ukse taga põrandal on veresarnased pritsmed, pritsmed on trepil, teise ja kolmanda korruse vahelisel trepimademel on veresarnased loigud. Pritsmed on edasi kuni kolmandal korrusel paremal pool asuva korteri nr xxxx ukseni. Ukse ees põrandal veresarnased loigud. Korteri uks on lukustamata, murdmisjälgedega. Korter nr xxxx on kahetoaline, välisuksest edasi on koridor, paremale jääb avatud uks tuppa, otse ees T-kujuline koridor, vastasseinas uksed vannituppa ja tualett-ruumi, vasakul avatud uks tuppa. Paremal ukseava kööki, kohe paremal seina ääres külmkapp, selle taga nurgas väike köögilaud. - kahtlustatava P.E ülekuulamise protokoll 01.04.2009 (tl 20-22). Kahtlustatava P.E ütlustest nähtub, et ligemale 20 aastat on ta elanud vabaabielu L Iga. Kahtlustatava P.E sõnul on L Il kaks täiskasvanud tütart, noorem tütar J ja vanem tütar A. Kahtlustatava P.E ütlustest nähtub, et J oli neil, kui 31.03.2009 kella 07.30 ajal tuli korteris nr xxxx elav meesterahvas neile ja küsis Jt. Kahtlustatava P.E sõnul olid nad Jga pannud raha kokku alkoholi ostmiseks ja see meesterahvas tõi poest viina. Kahtlustatav P.E on öelnud, et tema võttis alguses koos nendega viina, pärast käis meesterahvas veel viina toomas, kuid teisest pudelist tema enam ei joonud. Kahtlustatava P.E sõnul oli siis J läinud koos selle mehega viimase korterisse ja umbes kella 16 paiku oli tagasi tulnud. Kahtlustatav P.E väitis, et veidi aja pärast tuli see mees ka korterisse ja tahtis, et J koos temaga uuesti ära läheks, kuid J ei tahtnud minna ja mees hakkas teda kaasa tirima, mispeale J võttis külmkapist kinni ja tõmbas selle paigast ära. Kahtlustatav P.E kinnitas, et tema hakkas selle peale Jga õiendama ja neil tekkis omavaheline sõnavahetus. Kahtlustatava P.E sõnul läks J siis magama, aga kaua viimane voodis ei olnud, sest neil tekkis jälle sõnavahetus, mispeale J lubas, et läheb kutsub korterist nr xxxx selle mehe, et too talle kerepeale annaks. Kahtlustatava P.E väitel väljus J korterist ja tuli mõne aja pärast selle mehega tagasi, tema oli sel ajal koridoris ja oma mäletamist mööda tegi isegi neile välisukse lahti. Kahtlustatav P.E kinnitas, et kohe, kui see mees oli korterisse sisenenud, lõi see mees talle rusikaga vastu nägu. Kahtlustatava P.E sõnul oli tal sel momendil käes kööginuga ja ta lõi enesekaitseks sellele mehele kusagile keha piirkonda ainult ühe korra. Kahtlustatava P.E väitel hakkas J karjuma, et verd jookseb. Kahtlustatav P.E kinnitas, et tema läks kööki, pani verise noa köögilauale, võttis köögi laualt nende mobiiltelefoni ja helistas sellega numbrile 112, teatades, et Xxxx on noahaavaga inimene, paludes ka politseisse teatada. Kahtlustatav P.E tunnistas, et muutub alkoholi tarvitamise tagajärjel agressiivseks, aga varem ta kedagi noaga rünnanud ei ole. - asitõendi kööginoa vaatlusprotokoll 01.04.2009 ja sinna juurde kuuluv fototabel (tl 25-26). Kööginuga on pikkusega 24,8 cm, noa käepide musta värvi plastikust pikkusega 13 cm ja tera pikkus 11,6 cm. Käepidemel ja teral verekahtlane määrdumine. - Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Kaido Meelinnu ettekanne 02.04.2009 (tl 27), millest nähtub, et 31.03.2009 kella 18.50 paiku, olles patrullis Tapa linnas koos vanemkonstaabel Tanel Leesiga, said nad juhtimiskeskuselt väljakutse xxxx, kus oli kedagi noaga löödud. Jõudes kohale, nägid nad teise ja kolmanda korruse vahel maas hulgaliselt verd, verejäljed läksid krt-sse xxxx. Korterisse sisse vaadates nägid nad, et koos kiirabitöötajatega on seal verine meesterahvas, kes ütles, et ülevalt naaber krt-st xxxx oli teda löönud. Minnes krt-sse xxxx, tuli neile vastu selle korteri elanik P.E, kes ei varjanud midagi ning ütles, et lõi küll noaga naabrit, kuna see oli teda ukse vahel rusikaga löönud. №a 5 oli ta pannud köögis asuvale taburetile, mida kasutati lauana. №aks oli musta käepidemega suhteliselt peene teraga kööginuga, noatera oli verine. Nad võtsid noa korterist kaasa ja toimetasid P.E jaoskonda. P.E oli alkohol tarvitanud. Kiirabi toimetas kannatanu J Li Rakvere Haiglasse, kuna viimane oli kaotanud palju verd ja haavad olid suured. - kannatanu J Li ülekuulamise protokoll 06.04.2009 (tl 30-34). Kannatanu J L kinnitas, et ta on elanud umbes kolm aastat xxxx ning et tema korter on II korrusel, kuid korrus kõrgemal korteris nr xxxx elavad vanemad inimesed, naine on vene rahvusest, mees on eestlane, nende nimesid ta ei tea, nad on lihtsalt teretuttavad. Kannatanu J Li sõnul tunneb ta naisterahva tütart Jt umbes 10 aastat. Kannatanu J L on öelnud, et 31.03.2009 õhtul oli ta kodus, oli veidi alkoholi tarvitanud, aga ei olnud purjus. Kannatanu J L oma sõnul ei osanud kellaaega öelda, kui koputati tema korteri uksele, mille ta avas. Kannatanu J Li väitel seisis ukse taga korteris nr xxxx elav vanem naisterahvas, kes oli närviline, öeldes, et tema mees märatseb korteris ja ajab teda taga, ähvardades teda noaga. Kannatanu J Li sõnul naine ei maininud, et keegi veel korteris oleks. Kannatanu J L kinnitas, et naine oli kaine ning tema teada see naine ei joo üldse. Kannatanu J Li väitel palus naine, et kas ta ei saaks talle appi minna meest rahustama ja tema oli kohe nõus talle appi minema. Kannatanu J Li sõnul läks naine ees, tema kohe viimase järel nende korterisse, kus naine näitas koridoris köögi poole, et tema mees on köögis. Kannatanu J Li väitel samal ajal tungis ta mees talle kallale, tema tõukas naise eemale, astudes mehe ja naise vahele, kui nägi, et mees teeb järsu liigutuse parema käega tema suunas. Kannatanu J L tunnistas, et ta jõudis märgata, et mehel on nuga käes, meelde jäi talle ainult selle must käepide. Kannatanu J Li väitel torkas mees talle noa vasakusse külge, tema vajus põlvili ja edasist ta eriti ei mäleta. Kannatanu J Li sõnul mäletab ta seda, et ta läks omal jalal oma korterisse, helistas nr 112 ja teatas juhtunust, paludes endale kiirabi saata. Kannatanu J L avaldas, et ta oli üleni verine ja tema riided olid verised. Kannatanu J L tunnistas, et ta pani endale teised riided selga ja jäi kiirabi ootama. Kannatanu J Li sõnul kiirabi saabus, ta vaadati üle ja viidi kiirabiga Rakvere Haiglasse. Kannatanu J Li väitel on tal vasakul küljel ja kaenla all neli noahaava, tema vasak käsi ei ole siiamaani tööle hakanud. Kannatanu J Li ütlustest nähtub, et tal ei ole teda noaga löönud meesterahvaga varem olnud mingisugust tüli, ka sõnavahetust mitte, kuid ta oli teadlik, et see mees oli joobes olekus agressiivne, sest ta oli vahel kuulnud, kui nad oma naisega riidlesid. Kannatanu J L ei mäletanud, et ta oleks tol õhtul seal xxxx. korteris näinud perenaise tütart Jt, ta ei olnud viimast sel päeval üldse kohanud, tema juures korteris ei käinud viimane samuti. - kannatanu J I ülekuulamise protokoll 07.04.2009 (tl 35-37). Kannatanu J I kinnitas, et see oli 31.03.2009 hommikul, kui ema L I tuli tema elukohta ja siis nad läksid koos poodi ning pärast seda kella 11.00 paiku tema elukohta Xxxx. Kannatanu J I on öelnud, et kui nad ema juurde läksid, siis oli seal P.E , kes on tema ema elukaaslane. Kannatanu J I väitel oli P.E pohmell, sest viimane joob iga päev. Kannatanu J I sõnul istus P.E köögis, nad emaga läksid ka kööki, panid kotist toidukraami ja 0,5 liitrise pudeli viina lauale. Kannatanu J I tunnistas, et hakkas koos P.E-ga viina tarvitama, ema ei joonud, kuna on haige inimene, tal on epilepsia. Kannatanu J I ütlustest nähtub, et viina võtmise käigus tuli jutuks, et ta läheb järgmisel päeval koos emaga Rakveresse panka kiirlaenu vormistama ja siis hakkas P.E vastu vaidlema, et miks tema läheb, et läheb ise, sest muidu tema võtab jälle ema raha endale ning sellest neil tekkiski riid. Kannatanu J I kinnitas, et see oli juba õhtul kella 17.00 – 18.00 paiku, kui P.E muutus vägivaldseks ja agressiivseks. Kannatanu J I sõnul on P.E alati selline, kui on alkoholi tarvitanud. Kannatanu J I kinnitas, et ta istus köögis madala diivanilaua taga ja tõmbas suitsu, kui samal ajal tuli P.E teisest toast tema juurde ja haaras tal vasaku käe randmest kinni ja hakkas teda tirima korterist välja. Kannatanu J I oma sõnul üritas P.E-st lahti saada, kuid siis võttis P.E tal juustest kinni ja lõi teda peaga vastu külmkappi. Kannatanu J I väitel tahtis Saidi 6 P.E teda välja visata, et see on tema korter, käskides tal minema kaduda. Kannatanu J I oli oma sõnul öelnud P.E-le, et „mis sa mind välja ajad, et see on hoopis minu korter“, kuid selle peale sõimas P.E teda ropusti vastu, nende vahel läks rüselemiseks ja selle käigus haaras P.E tal ka teisest randmest kinni ja ta kuidagi kukkus vastu seina. Kannatanu J I ütlustest nähtub, et sel ajal, kui P.E teda käest korterist välja tiris, tuli ema teisest toast ja ütles P.E-le, et „mis sa teed, et lõpeta ära“, pärast mida lasi P.E teda lahti ja tõukas ema rinnust kätega eemale, öeldes emale, et „kao minema, et ajan sind ka minema“. Kannatanu J I väitel lõi P.E teda siis jalaga kõhtu, mispeale ta jooksis korterist välja korter nr xxxx naabri juurde, kus elab üks naisterahvas, kelle nime ta ei tea, öeldes viimasele, et too kutsuks politsei. Kannatanu J I sõnul tuli ema ka koridori. Kannatanu J I väitel tuli samal ajal kisa peale alt korruselt J L, küsides, et mis siin juhtus, mispeale tema ütles, et näed ema elukaaslane kakleb ja ajab minema, näidates talle oma kätt see peale, sest randmetel ja paremal käsivarrel olid kriimustused järgi. Kannatanu J I tunnistas, et seda ta enam täpselt ei mäletagi, aga ta võis ka ise käia J Lit oma korterist nende juurde kutsumas, sest ema seda teha ei saanud, sest seisis kogu aeg koridoris. Kannatanu J I oma sõnul hoiatas ka J Lit, et ema elukaaslane on vägivaldne. Kannatanu J I väitel sisenes kõigepealt J L ema korterisse ning P.E tuli köögist välja. Kannatanu J I sõnul oli J L küsinud P.E-lt, et „mis sa siin teed“, mispeale P.E hakkas tema peale karjuma, et „mis sa siia tulid, et annan kõigile nuga“. Kannatanu J Iskova kinnitas, et tema P.E nuga ei näinud. Kannatanu J I avaldas, et tema tuli hästi ligidalt J Lile järgi ja ütles talle, et viimane P.E ei puutuks, kuid ema seisis siis juba toa ukse peal ja ütles, et P.E on nuga, et ole ettevaatlik. Kannatanu J I on öelnud, et J L lükkas teda eemale ja ta kukkus vastu vannitoa seina, kuid kui ta hakkas püsti tõusma, siis langes J L talle peale, hoides käega kõhu pealt kinni. Kannatanu J I sõnul jooksis verd, kõik käis nii kiiresti, et ta ei pannud sedagi tähele mitu korda P.E J Lit noaga lõi. Kannatanu J I kinnitas, et J L tõusis ise püsti ja lahkus esikust, hakates koju minema. Kannatanu J I väitis, et tema ei näinud, et J L oleks P.E löönud ja see noaga löömine ei saanud ka olla enesekaitseks. Kannatanu J I sõnul käis J L samal päeval kella 13.00 paiku temalt raha küsimas, kuid koos nad temaga sel päeval alkoholi ei tarvitanud. Kannatanu J I ütlustest nähtub, et P.E tegevuse tagajärjel sai ta haiget, kiirabisse ta vigastuste fikseerimiseks ei pöördunud. - tunnistaja L I täiendava ülekuulamise protokoll 07.04.2009 (tl 38-39). Tunnistaja L I on öelnud, et see oli 31.03.2009 kella 09.00 paiku, kui ta oli koos oma elukaaslase P.E-ga kodus ja tema elukohta xxxx tuli tema tütar J I, kutsudes teda poodi toidukraami ostma. Tunnistaja L I sõnul ostsid nad poest muuhulgas 0,5 liitrise viina ja tulid nende juurde tagasi. Tunnistaja L I väitel hakkasid tütar ja P.E alkoholi tarvitama, tema ise alkoholi ei tarvita, kuna tal on epilepsia. Tunnistaja L I sõnul jõid nad selle pudeli viina tühjaks ja õhtupoolikul tekkis tema elukaaslase ja tütre vahel sõnavahetus sellest, et tütar käskis P.E tööle hakata, et pensionist jääb väheks, oli ka juttu sellest, et ta pidi võtma Rakverest pangast kiirlaenu ja tütar pidi temaga siis kaasa tulema, mispeale P.E ütles, et tema tuleb kaasa, et muidu ta annab raha tütre kätte. Tunnistaja L I väitel olid selleks ajaks nii tütar kui ka elukaaslane korralikult purjus. Tunnistaja L I ütlustest nähtub, et mingil hetkel istusid P.E ja J I köögis teineteise vastas köögilaua taga ja sõnavahetuse käigus tõusis P.E püsti, haarates tütrel juustest kinni ja lüües pea vastu külmkappi ära, ise sealjuures karjudes, et „ma olen närviline ja ärge puutuge mind“. Tunnistaja L I kinnitas, et pärast seda, kui tütar kukkus vastu külmkappi ja püüdis püsti tõusta, siis läks P.E tütre juurde ja haaras tal ühest või kahest randmest kinni ja hakkas teda korterist välja tirima. Tunnistaja L I on öelnud, et kui tema läks P.E keelama, siis lükkas viimane teda rinnust. Tunnistaja L I sõnul võis nii olla, et pärast seda P.E lõi tema tütart jalaga. Tunnistaja L I väitel lahkus pärast seda tütar korterist ja läks J Li juurde teisele korrusele, oli käinud korraks ka ühe teise naabri juures, kuid viimane ei olnud nõus politseid kutsuma. Tunnistaja L I kinnitas, et 7 tema seisis sel ajal esikus korteri ukse peal ja ei käinud kohe kindlasti J Lilt abi palumas, seda tegi tütar. Tunnistaja L I sõnul tuli tütar siis koos J Liga üles tema korterisse. Tunnistaja L I oma sõnul hoiatas J Lit, et elukaaslane on agressiivne ja et tal on nuga, kuid J Lil, kes oli natuke alkoholijoobes, oli ükskõik. Tunnistaja L I on öelnud, et J L läks temast mööda korterisse köögi poole, tütar kohe tema järgi. Tunnistaja L I oma sõnul seisis toa ukse peal ja nägi, kui P.E võttis köögilaualt kööginoa ja tuli J Li poole. Tunnistaja L I väitis, et oli P.E-le karjunud, et „ära võta nuga“, kuid viimane ei kuulanud teda. Tunnistaja L I oma sõnul seda hetke ei näinud, kui P.E J Lit noaga lõi, kuid nägi seda, kui J L haaras küljelt kätega kinni ja oigas valust, verd oli palju. Tunnistaja L I väitel langes J L põlvini põrandale, tema üritas viimast üles tõsta. Tunnistaja L I avaldas, et J L tõusis aeglaselt püsti ja lahkus korterist, minnes koju ning tütar kutsus kohale kiirabi. Tunnistaja L I väitis, et tema ei näinud, et J L oleks käinud sel päeval J Ilt raha küsimas. Tunnistaja L I sõnul ei olnud sellist olukorda korteris, et P.E oleks pidanud end noaga kaitsma. Tunnistaja L I väitis, et tema ei näinud ka seda, et J L oleks P.E rusikaga löönud. - isiku ekspertiisiakti nr 52 06.05.2009 (tl 41-43), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt J Lil esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel torkelõikevigastus vasakul küljel kõhupiirkonnas ning torke-lõikevigastus vasakul pool kaenlaaluses piirkonnas koos vasaku kaenlaarteri ja –veeni ning vasaku õlavarre närvipõimiku vigastusega. Kõik loetletud vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise esemega (näiteks noaga) määruses näidatud ajal – 31.03.
  2. Torkelõikevigastus vasakul küljel kõhupiirkonnas ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat. Vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule torkelõikevigastus vasakul pool kaenlaaluses piirkonnas koos vasaku kaenlaarteri ja –veeni ning vasaku õlavarre närvipõimiku vigastusega põhjustas J Lil eluohtliku tervisekahjustuse. - kahtlustatava P.E ülekuulamise protokoll 22.05.2009 (tl 44-45). Kahtlustatav P.E on öelnud, et tema ei mäleta seda, et neil oleks korteris olnud J Iga mingit rüselemist, sõnavahetus oli küll päeva ajal, kui J I alt naabrimehega nende korterisse tuli. Kahtlustatav P.E ei mäletanud, et ta oleks J It korterist välja tirinud ja vastu külmkappi peaga lükanud, samuti ei ole ta J It jalaga kõhtu löönud. Kahtlustatav P.E seda seletada ei osanud, kuidas ta naabrimeest noaga lõi, ta mäletab vaid seda hetke, kui ta noa köögilaua peale pani ja nägi naabril näppude vahel verd. Kahtlustatava P.E sõnul olid nad kolme peale joonud kolm liitrit viina. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav P.E pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. Kohus loeb süüdistatava P.E süü temale esitatud süüdistustes tõendatuks kannatanute J I ja J Li ütlustega, tunnistaja L I ütlustega, eksperdiarvamusega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega. Süüdistatava P.E ütlusi peab kohus ennastõigustavateks ja paljasõnalisteks. Süüdistatav P.E on esmasel ülekuulamisel 01.04.2009 väitnud seda, nagu oleks J L nende korterisse tulles tahtnud, et J I temaga uuesti ära läheks, kuid J I ei tahtnud minna ja J L hakkas teda kaasa tirima, mispeale J I võttis külmkapist kinni ja tõmbas selle paigast ära. Süüdistatav P.E kinnitas, et tema hakkas selle peale J Iga õiendama ja neil tekkis omavaheline sõnavahetus, mispeale J I lubas, et läheb kutsub korterist nr xxxx J Li, et too talle kerepeale annaks. Seega on süüdistatav Saidi 8 P.E väitnud seda, et pelgalt seetõttu, et neil oli J Iga sõnavahetus, läks viimane J Lit appi kutsuma, mis juba iseenesest ei ole usutav. Süüdistatav P.E kinnitas, et kohe kui kannatanu J L oli korterisse sisenenud, lõi viimane talle rusikaga vastu nägu ning kuna temal oli sel momendil käes kööginuga, siis lõi ta enesekaitseks kannatanu J Lile kusagile keha piirkonda ainult ühe korra. Teisel ülekuulamisel 22.05.2009 ei mäletanud süüdistatav P.E üldse seda, et ta oleks kannatanu J Lit noaga löönud, ta mäletas vaid seda hetke, kui ta noa köögilaua peale pani ja nägi kannatanu J Lil näppude vahel verd. Ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita süüdistatava P.E väiteid nagu oleks kannatanu J L eelnevalt teda löönud ning et süüdistatav P.E sellest tulenevalt oleks löönud enesekaitseks kannatanu J Lit noaga. Kannatanute ja tunnistaja ütlustes on vastuolud selles osas, et kumb siis ikkagi neist, kas J I või L I käis J Lit appi kutsumas. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärsed tunnistaja L I ütlused, kes ainukesena oli kaine ning kes on kummalgi ülekuulamisel üheselt kinnitanud seda, et J I läks korrus allapoole, et J Lit appi kutsuda.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on süüdistatava P.E poolt toimepandud kuritegu kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 121

järgi kvalifitseeritud, sest ta süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tungis kallale J Ile, haaras tal vasaku käe randmest kinni ja hakkas korterist välja tirima, seejärel võttis juustest kinni ja lõi pea vastu külmkappi, samuti lõi ta J It jalaga alakõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

§ 118

p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kusjuures see konkreetne tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust, kuivõrd tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Süüdlase tegevus peab olema saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav P.E kannatanu J Lit kahel korral noaga lüües möönis igasuguse tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. Süüdistatava P.E poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tungis kallale kannatanu J Lile ja lõi teda kööginoaga vasakule poole kõhu ja kaenlaaluse piirkonda, põhjustades viimasele torke-lõikevigastuse vasakul küljel kõhupiirkonnas ning torke-lõikevigastuse vasakul pool kaenlaaluses piirkonnas koos vasaku kaenlaarteri ja –veeni ning vasaku õlavarre närvipõimiku vigastusega, millest viimane on eluohtlik tervisekahjustus. Süüdistatava P.E käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava P.E karistust kergendab kohtuistungil süü osaline tunnistamine 9

§ 121

järgi ja süü täielik tunnistamine

§ 118p 1 järgi ning puhtsüdamlik kahetsus.

Süüdistatava P.E karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava P.E isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat P.E tuleb lugeda isikuks, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteo toimepanemise eest on süüdistatavat P.E 1-l korral karistatud.

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuritegudest lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Karistuse mõistmisel peab kohus vajalikuks arvestada ka kannatanu J I käitumist, kes olles teadlik, et süüdistatav P.E muutub alkoholi tarvitanuna vägivaldseks, ostis poest alkoholi, et seda koos süüdistatava P.E-ga tarvitada. Kohus leiab kõike eeltoodut arvesse võttes seda, et süüdistatava P.E karistamine

§ 121

järgi rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud lähtudes toimepandud teost. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat P.E tuleb karistada vangistusega, mis jääb ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast väiksemaks ja liitkaristusena raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni alammäära lähedaseks, sest selliselt on kohtu arvates võimalik karistuse eesmärke süüdistatava P.E puhul saavutada. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud süüdistatava P.E karistusest tingimisi vabastamine nagu taotlesid kannatanu J L ja kaitsja. Kannatanu J L on esitanud tsiviilhagi seoses Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tema poolt tasutud voodipäeva tasu osas summas 150 krooni, seoses ravimite ostmisega summas 172.40 krooni ja seoses sõidukuludega AS Keila Taastusravikeskusesse ja tagasi koju summas 158 krooni, esitades kohtueelsel menetlusel ka kahte viimast nõuet tõendavad dokumendid (tl 50). Süüdistatav P.E võttis kohtuistungil õigeks kannatanu J Li tsiviilhagi kokku summas 480.40 krooni. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 lähtuvalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu J Li tsiviilhagi kokku summas 480.40 krooni on põhjendatud ja kuulub süüdistavalt P.E-lt välja 10 mõistmisele, sest süüdistatav P.E on kannatanu J Lile kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 tulenevalt temale tervisekahjustuse tekitamisega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust

§ 64

järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2010 RESOLUTSIOON:

  1. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
  2. novembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-10546 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni, sealhulgas käibemaks 800 (kaheksasada) krooni, vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt süüdistatav P.E-le apellatsioonimenetluses (osavõtt kohtuistungist) riigi õigusabi osutamise eest.
  4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 320 (kolmsada kakskümmend) krooni, vandeadvokaat Kristel Vedrole tema poolt süüdistatav P.E-le apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine) riigi õigusabi osutamise eest.
  5. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ning 180 lg 1 alusel välja mõista P.E-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 4800 krooni ja vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 1920 krooni, riigituludesse.
  6. P.E tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbanki arveldusarvele nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.E , 1-0910546, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
  8. novembril
  9. a. Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.