24.10.1974, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Kohtla-Järve Linnakohtu 10.11.1995 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 3; §185 lg.2 ja §197 lg.2 p.1, 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat katseajaga 3 aastat - Ida-Viru Maakohtu 13.11.1995 otsusega KrK §207 lg.1 ja §139 lg.2 p.3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat - Kohtla-Järve Linnakohtu 12.11.1997 otsusega KrK §139 lg.2 p.2, 3 järgi rahatrahviga 840 krooni - Kohtla-Järve Linnakohtu 16.11.1999 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 3 kuud - Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1999 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud - Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.2000 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega Süüdistatav 1 3 kuud Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.2000 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud - Ida-Viru Maakohtu 27.01.2003 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi rahalise karistusega 2000 krooni - Ida-Viru Maakohtu 31.05.2004 otsusega
lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 8 järgi vangistusega 7 kuud 29 päeva - Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega
lg.2 p.4, 8 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud - Viru Maakohtu 18.09.2008 otsusega
lg.2 p.4, 8 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 21 päeva - Harju Maakohtu 02.10.2009 otsusega
lg.1; §199 lg.2 p.4, 5, 8; §209 lg.2 p.1; §213 lg.1 ja §349 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 16.01.2008 Juhindudes KrMS §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus - OTSUSTAS: Karistusseadustiku §63 lg.1 alusel tunnistada D.U süüdi Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 ja §213 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista D.U-le lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.1 ja §64 lg.1 alusel suurendada mõistetud karistust 1 (üks) aasta vangistust Harju Maakohtu 02.10.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust võrra ja mõista D.U-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Mõistetud karistusest 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust arvata maha Harju Maakohtu 02.10.2009 otsuse järgi kantud karistus 02.10.2009 – 18.05.2010, s.o. 7 (seitse) kuud 16 (kuusteist) päeva ja Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008 – 16.01.2008, s.o. 2 päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb D.U 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.05.
Lisaks sellele on D.U kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et varastatud pangakaarte, kasutajatunnuseid, salasõnu ja koodikaarte kasutades ja ilma arvelduskontode omanike nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda (internetipanka) sisenedes pani ta toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o.
Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav D.U tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi, kuid ei nõustunud osaliselt esitatud tsiviilhagide summadega – laenude käsitluskulude/intressidega, käekella Rolex maksumusega, juriidilise konsultatsiooni eest tasumisega ja valvesignalisatsiooni summaga. Ülejäänud osas nõustus süüdistatav esitatud tsiviilhagidega ja seletas, et kuriteod pani toime seoses narkosõltuvusega. Käesolevaks ajaks on ta läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja Eluviisitreening ning narkosõltuvust enam ei ole. Süüdistatava D.U süü temale esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuliku uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu Je K ütlustega (I kd. t.l.1-3), mille kohaselt on talle tekitatud kahju summas 32 000 krooni, sellest ei ole midagi hüvitatud, mistõttu on tsiviilhagi summas 32 000 krooni - kannatanu J K konto väljavõttega (I kd. t.l.6), millest nähtub, et tema kontolt on 14.08.2007, 15.08.2007 ja 16.08.2007 kantud igal korral P B kontole üle 10 000 krooni - P B konto väljavõttega (I kd. t.l.9), millest nähtub, et 14.08.2007, 15.08.2007 ja 16.08.2007 on tema kontole igal korral summas 10 000 krooni laekunud ülekanne J K nimelt ja 14.08.2007 on pangaautomaadist välja võetud raha summas 10 000 krooni, 15.08.2007 ja 16.08.2007 raha summas 9975 krooni - tunnistaja P B ütlustega (I kd. t.l.14-17), milles ta kinnitab, et käis koos tuttava 6 - - - - - - - - - - A N mööda pankasid arveid avamas ja pangakaarti tuttav talle tagasi ei andnud asitõendi 12.05.2008 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l.26-28), millest nähtub, et vaadeldakse CD-R plaati, millest väljavõttel on D.U sündmuskoha 26.08.2007 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l.32-43), millest nähtub, et vaadeldi sündmuskohta korteris xxx kannatanu A Ii ütlustega (I kd. t.l.45-47) selle kohta, et 26.08.2007 oli tema korteris toime pandud vargus, mille käigus olid kadunud Hansapanga internetipanga paroolikaart koos naise paroolikaardiga ja kollast värvi käekell Rolex A Ii konto väljavõttega (I kd. t.l.47), millest nähtub, et 26.08.2007 on tema kontole laekunud xxx OÜ-st raha summas 2000 krooni, samal päeval on 2300 krooni üle kantud A P nimele ja samuti samal päeval on kontole laekunud xxx OÜ-st raha summas 3000 krooni kannatanu J S ütlustega (I kd. t.l.49-52), millest nähtub, et korterist oli varastatud ehted – 1 kuldsõrmus, 1 kullast käekett ja 1 kullast kaelakett ning hõbedast rist, samuti kannatanu ja abikaasa Hansapanga paroolikaardid ja 500 krooni sularahas OÜ XXX tsiviilhagi avaldusega (I kd. t.l.57-58), millest nähtub, et hagejale on tekitatud kahju järgmiselt: laenusumma 3000 krooni, intressi summa 1792 krooni ja leppetrahv 2600 krooni, kokku 8092 krooni, mille tsiviilhageja palub kahju tekitajalt välja mõista xxx OÜ vastusega politseiprefektuuri päringule (I kd. t.l.72), millest nähtub, et A Ii nimele on taotletud laenu summas 2000 krooni 30-ks päevaks, kusjuures laenu väljastamise tasu on 550 krooni DNA 04.12.2007 ekspertiisiaktiga nr.GE-1909-07/4836 (I kd. t.l.78-79), mille kohaselt sahtlitega kapi käepidemelt (xxx) kahele tampoonile DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi D.U-lt ja/või A P pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides kannatanu A Ii ütlustega (I kd. t.l.81-85) selle kohta, et vargusega tekitati kannatanule järgmine materiaalne kahju – käekell Rolex 5000 krooni, kahe klaaspaketi ettemaks 500 krooni, klaaspakettide jääkmaksumus 583 krooni, transpordikulud 118 krooni, aknaplokk 1552 krooni, juristi konsultatsioon 100 krooni, valvesignalisatsiooni vahetus 11 817,70 krooni, kokku 21 970,70 krooni kannatanu J S ütlustega (I kd. t.l.95-98) selle kohta, et talle tekitati materiaalne kahju järgmiselt: kuldsõrmus 600 krooni, kaelakett 1000 krooni, käekett 500 krooni, hõberist 300 krooni, sularaha 500 krooni, kokku 2900 krooni 08.01.2008 läbiotsimisprotokolliga (I kd. t.l.118-120), mis toimus D.U elukohas xxx kannatanu V G ütlustega (I kd. t.l.128130), millest nähtub, et temalt olid varastatud mobiiltelefon, rahakott, ID-kaart, Hansapanga kaart pin-koodidega, lugemispilet, sularaha 60 krooni. Kannatanu kontolt oli 28.09.2007 ja 29.09.2007 kahel korral välja võetud raha kokku 15 775 krooni, telefoni ja rahakoti maksumus oli 725 krooni sündmuskoha 29.09.2007 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l.131-134), millest nähtub, et vaatlus toimus korteris xxx 7 - - - kannatanu A Pi ütlustega (II kd. t.l.1-7), millest nähtub, et tema korterist varastati jope 400 krooni, milles oli rahakott 300 krooni, sularaha 100 krooni, ID-kaart (uue tegemine maksis 150 krooni), Hansapanga kaart, internetipangakaart, korterivõtmed, kogu kahju oli summas 1700 krooni kannatanu N Pi ütlustega (II kd. t.l.10-15), millest nähtub, et temalt varastati kott 150 krooni, milles olid internetipanga paroolikaart, juhiluba, ID-kaart, auto tehniline pass, auto kindlustuspoliis, käekell 200 krooni, tööläbipääsuluba. Pangas oli kannatanu nimel tehtud tehinguid summas 19 327,75 krooni, kulutused dokumentidele olid summas 1500 krooni, kokku kahju seega 21 177,75 krooni sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd. t.l.16-19), millest nähtub, et vaadeldi korterit xxx AS xxxx tsiviilhagiavaldusega (II kd. t.l.21-22), millest nähtub, et tsiviilhagi, mille hüvitamist kannatanu taotleb, on summas 2550 krooni – laenusumma 2000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni xxx OÜ vastusega politseiprefektuuri päringule (II kd. t.l.35) selle kohta, et N Pi nimele on 22.03.2008 taotletud laenu summas 3000 krooni 30-ks päevaks xxx AS tsiviilhagiavaldusega (II kd. t.l.39), millest nähtub, et tekitatud varaline kahju on summas 1000 krooni xxx OÜ vastusega politseiprefektuuri päringule (II kd. t.l.40), millest nähtub, et laenusumma oli 1000 krooni ja käsitlustasu 200 krooni ütluste ja olustiku seostamise 23.05.2008 protokolliga (II kd. t.l.86-101), millest nähtub, et D.U näitas järgmisi aadresse – xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. D.U seletas, et kella ta korterist xxx ei võtnud, ja sularaha võttis korterist xxx vähem, kui 2000 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav D.U pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod
Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning kui see on toime pandud sissetungimisega. Süüteokoosseis
lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Maakohus leiab, et süüdistatav D.U poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud
Karistusseadustiku §213 lg.1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 8 Kohtueelses menetluses on D.U teod
Maakohus sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Selleks, et pääseda ligi kannatanute pangakontodele ja võtta kannatanute kontodelt välja sularaha, varastas ta eelnevalt nende pangakaardid ja paroolikaardid. Seega on üks tegu käesoleval juhul toonud kaasa mitmele süüteole vastava tagajärje, samas kui kahju on üks. Süüdistatav D.U käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteoskoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav D.U on 10.11.1995 karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 3 järgi, 13.11.1995 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.3 järgi, 12.11.1997 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.2, 3 järgi, 16.11.1999 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi, 01.12.1999 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi, 09.08.2000 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi, 27.01.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi, 31.05.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt
lg.2 p.4, 8 järgi, 27.06.2006 Viru Maakohtu poolt
lg.2 p.4, 8 järgi, 18.09.2008 Viru Maakohtu poolt
lg.2 p.4, 8 järgi ja 02.10.2009 Harju Maakohtu poolt
Vastavalt
lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus, kuid isik tunnistatakse süüdi mõlema süüteo eest. Süüdistatava D.U puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav D.U on varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral ja väärtegude toimepanemise eest kolmel korral. Käesoleval ajal kannab D.U Harju Maakohtu 02.10.2009 otsusega mõistetud karistust, muuhulgas samalaadiliste kuritegude eest. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav D.U kõik 9 kuriteo episoodi toime pannud võrdlemisi lühikese perioodi vältel – 14.08.2007 – 22.03.2008. 9 Maakohus leiab, et seega ei ole süüdistatav D.U teinud vajalikke järeldusi oma eelnevatest karistustest.
näeb
karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase Arvestades kõike ülaltoodust, samuti seda, et peale viimast episoodi käesolevas asjas on teda juba kahel korral uuesti karistatud samalaadiliste kuritegude eest, samuti seda, et käesoleval ajal kannab süüdistatav reaalset vangistust, nõustub maakohus prokuröri seisukohaga, et D.U tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, kuna süüdistataval puudub igasugune legaalne sissetulek. Vangistusest tingimisi vabastamine ei ole antud kriminaalasjas võimalik ja põhjendatud. Maakohus leiab, et põhjendatud on vangistuse mõistmine kuritegude kogumi eest määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus peab põhjendatuks mõista süüdistatavale
lg.1 alusel
MS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav D.U-le mõistetud karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning seega jääb süüdistatav D.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg.1 ja §64 lg.1 alusel kuulub käesoleva otsusega mõistetud karistus suurendamisele Harju Maakohtu 02.10.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 21 päeva vangistust võrra. Maakohus ei pea põhjendatuks käesolevas asjas mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, vaid mõistab liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Süüdistatav D.U liitkaristuseks jääb 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust, millest tuleb maha arvata Harju Maakohtu 02.10.2009 otsuse järgi kantud karistus perioodil 02.10.2009 – 18.05.2010, s.o. 7 kuud 16 päeva, samuti
lg.1 alusel eelvangistusest viibitud 2 päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb süüdistatav D.U 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust alates 19.05.2010. Kuna käesolevas asjas on süüdistatava suhtes valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, tuleb jätta nimetatud tõkend muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanutele tekitatud kahju järgmistes summades: J K 32 000 krooni, A I 21 970,70 krooni, xxx OÜ 3700 krooni, xxx OÜ 6240 krooni, J S 2900 krooni, V G 16 500 krooni, A P 1700 krooni, N P 6735 krooni, xxx AS 1057 krooni, xxx AS 2550 krooni, xxx OÜ 1200 krooni. 10 Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav D.U tekitanud nende omandi rikkumisega. kannatanutele kahju Süüdistatav D.U tunnistas maakohtu istungil täielikult J K, J S, V G, A Pi ja N Pi tsiviilhagisid ning osaliselt A Ii, OÜ xxx xxx, xxx AS, xxx OÜ, xxx xxx OÜ ja AS xxx tsiviilhagisid. Vastavalt KrMS §38 lg.1 p.2 on kannatanul kriminaalmenetluses õigus enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu poolt esitatavale tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel võtta aluseks tsiviilkohtumenetluse kord – Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §338 ja §363 – arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisustega. Vajaduse selliseks käitumiseks loob see, et hagil tsiviilkohtumenetluses ja tsiviilhagil kriminaalmenetluses on sarnane funktsioon – määrata kindlaks algatatava õigusvaidluse menetlusese, sealhulgas ka tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude ring, ning tagada vaidluse pooltele tõhus võimalus oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus juhtida menetlust õiglaselt. Siinkohal kuulub arvestamisele, et kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse lahendamise osa, vaid iseseisev õigusvaidlus, mille seos kriminaalasjaga seisneb vaid tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osalises või täielikus kattuvuses süüdistuse alusfaktidega. Kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine on kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kuna kriminaalmenetluses vaadatakse kannatanu tsiviilhagi läbi ühes ja samas menetluses koos kriminaalasja lahendamisega, siis määrab süüdistusakt kindlaks ka isikud, kelle vastu on võimalik tsiviilhagi esitada. Samuti on kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest 11 kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §338 ja §363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Ehkki üldjuhul peab kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist võimalikud erandid (näiteks kostja nimetamata jätmine, tsiviilhagi esitamine protokollilises vormis suulise avaldusena, hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täies mahus mitteesitamine). Maakohus leiab, et põhjendatud on ja täielikult kuuluvad rahuldamisele kannatanute J K, J S, V G, A Pi ja N Pi poolt esitatud tsiviilhagid ülalpoolnimetatud summades. Süüdistatav D.U poolt eelnimetatud tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Kannatanu A I on esitanud tsiviilhagi summas 21 970,70 krooni (käekell Rolex 5000 krooni, klaaspaketi ettemaks 500 krooni, klaaspakettide jääkmaksumus 583 krooni, transpordikulud 118 krooni, aknaploki maksumus 1552 krooni, juristi konsultatsioon 100 krooni, signalisatsiooni vahetus 11 817,70 krooni, I kd. t.l.81-85). Süüdistatav D.U tunnistas maakohtu istungil kannatanu tsiviilhagi summas 2753 krooni (klaaspaketi ettemaks 500 krooni, klaaspakettide jääkmaksumus 583 krooni, transpordikulud 118 krooni ja aknaploki maksumus 1552 krooni). Maakohus leiab, et kannatanu A Ii tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 2753 krooni. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et varastatud oli käekell Rolex ja et nimetatud käekell maksab 5000 krooni. FIE M.F (29.08.2007) kviitungist sissetuleku orderile nr.4 ei nähtu, et juriidiline abi oleks osutatud käesolevas kriminaalasjas (I kd. t.l.91). AS XXX on 11.09.2007 väljastanud vaid arve summale 11 817,70 krooni (I kd. t.l.90). Nimetatud arvest ei nähtu arve tasumine, samuti ei selgu sellest, missuguste seadmete ja montaažitööde eest on see esitatud. Lisaks sellele ei ole nimetatud arve väljastatud kannatanu A Iile. Maakohus jätab A Ii tsiviilhagi summas 16 917, 70 krooni Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. OÜ XXX on esitanud tsiviilhagi summale 8092 krooni (I kd. t.l.57-58). Maakohus leiab, et nimetatud tsiviilhagi on põhjendatud tegeliku laenusumma ulatuses, s.o. summas 3000 krooni. XXX AS on esitanud tsiviilhagi summale 1000 krooni, mis oli laenusumma (II kd. t.l.39). Maakohus leiab, et nimetatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. 12 AS XXX on esitanud tsiviilhagi summas 2550 krooni, millest laenu põhisumma on 2000 krooni (II kd. t.l.21-22). Maakohus leiab, et nimetatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 2000 krooni. XXX OÜ ja XXX OÜ kahjunõuded tuleb jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata, kuna kumbki firma ei ole kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi. Tsiviilhagi avalduseks ei saa pidada XXX OÜ ja XXX OÜ vastuseid prefektuuri päringule (II kd. t.l.35, 40). Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 on menetluskulud kriminaalasjas muuhulgas eksperdile makstavad summad. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et teostatud on DNA-ekspertiis (I kd. t.l.78-80). Ekspertiisi kogumaksumus oli 2920 krooni. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav D.U-lt riigituludesse 2920 krooni. välja mõista ekspertiisitasu Vastavalt
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale kohtueelses uurimises väljamõistetud tasu summas 495,60 krooni ja kohtulikus menetluses summas 1312,80 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. hulka ka kaitsjale Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 278,30 krooni. Asitõendite osas nõustub maakohus prokuröri seisukohaga, et need tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. 13 Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Tiina Kippar Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2010.a. kohtuotsusega: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2010 kohtuotsus osaliselt, see on D.U-le mõistetud liitkaristuse ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas.
mai 2010 mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Harju Maakohtu
Juar 2008, see on 2 päeva ning lugeda D.U lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 7 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.U ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt kohustada D.U katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 8 kohaselt määrata D.U-le järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osalema sotsiaalabi ja muudes kriminaalhooldusametniku juhistele; programmides vastavalt 14 Määrata D.U katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel teha kohtuotsuses täpsustus ning lugeda D.U sünnikuupäevaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.