Obsah (7)
§§ 159§ 251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-11-4642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 20.aprill 2011. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-11-4642 (10282000133)
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada S.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus seitsekümmend
(70)päevamäära (a´ 3.20 eurot) ulatuses, s.o. kakssada kakskümmend neli (224.-) eurot. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100065035, selgitusse märkida S.S , 1-11-4642, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – S.S suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt S.S-ilt riigi tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas nelisada seitseteist eurot ja 03 eurosenti (417.03). (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 2800049874, , 1-11-4642, sundraha). selgitusse märkida: S.S Välja mõista süüdistatavalt S.S-ilt riigi tuludesse menetluskulu – vandeadvokaat Anu Pärteli osalemise eest kohtueelses menetluses summas kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 eurosenti (38.35). (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 2800049874, , 1-11-4642, kaitsjatasu). selgitusse märkida: S.S Välja mõista süüdistatavalt S.S-ilt riigi tuludesse menetluskulu – toimiku koopia (CD) tasu 0.45 eurosenti. (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: S.S , 1-11-4642, toimiku koopia) Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Asitõend – videosalvestis, milline asub kriminaalasja materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. 2 ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 11. aprillil 2011.a on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör abi Anu Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalasja S.S süüdistuses KarS § 121 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses S.S süüdistus KarS § 121 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. 224.- euro suuruses summas. S.S süüdistatakse selles, et tema, 05.07.2010.a kella 21 paiku xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx x-x asuvas korteris, läks tekkinud tüli käigus kallale xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx, tirides viimast kätest ja kaelast, mille käigus sai kannatanu verevalumid küünarlohu piirkonda, kriimustused kaelale, hematoomi õlavarrele ja haava ülahuulele. Oma tegevusega põhjustas S.S xxxxx xxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse tekitamisega pani S.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§ 251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et S.S poolt toimepandud tegu vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas S.S õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud S.S süüd välistavaid asjaolusid ning S.S tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista. Tsiviilhagi asjas puudub. Süüdistatav S.S tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase S.S vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. S.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o. kuriteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3 Kohus leiab, et S.S-ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja S.S süü suurust, tuleb S.S KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 224.- eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
S.S-ile määratud kaitsja Anu Pärtel on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 38.35 eurot. Seoses S.S süüdimõistmisega jääb see menetluskulu S.S kanda.
§ 175
lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Toimiku koopia (CD) tegemise tasu on 0.45 eurot. Seoses S.S süüdimõistmisega jääb see menetluskulu S.S kanda.
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 417.03 eurot. Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt S.S-ilt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417.03 eurot, kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 38.35 eurot ja toimiku koopia (CD) tasu 0.45 eurot riigi tuludesse. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Annemarie Gerassimov kohtunik 4