KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11- 2464 (11231500077) Kohtukoosseis Koht

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 1a; 28.09.2006 Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4- KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 5k;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 3k 10p; 10.09.2007 Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4- KarS § 25 lg 2 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6k, katseajaga 1a 6k; 11.03.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 alusel Kaitsja mõisteti vangistus 9k;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 6k; Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1a;KarS § 209 lg 2 p 1,3 alusel mõisteti vangistus 1a;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 8k; lõplikuks karistuseks Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1a 8k; 05.06.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel mõisteti vangistus 6k;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 4k; lõplikuks karistuseks Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1a 9k; 26.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6k;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 4k; 03.12.2010 Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 9- KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3k;

§ 238lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 k.

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 21.02.2011.a. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.H KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista T.H ´ ile 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 21.02.2011.a. Tõkendina kohaldada T.H suhtes vahistamine. Vahistada T.H kohtusaalis. 5 Välja mõista T.H ´ilt

§ 179

lg 1 p 2 alusel ja

§ 256

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „T.H , 1-11-2464 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa T.H süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 03.12.2010 otsusega karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 21.02.2011 kella 10:58 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Rummu tee 4, Tallinn, asuvast kauplusest Pirita Selver 10 maasika šokolaadi maksumusega 0,88 eur/tk, kogumaksumusega 8,80 eurot ning 4 metsapähkli šokolaadi maksumusega 8,44 eur/tk, kogumaksumusega 33,76 eurot, seega kokku kaupa summas 42,56 eurot. T.H peitis šokolaaditahvlid endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega T.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.H süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. A-Selver AS avaldus nr 144, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 21.02.2011.a. kell 10:58 kaupluses Pirita Selver aadressil Rummu tee 4 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juures avastati A-Selver AS kuuluvat maksmata kaupa 42,56 euro väärtuses. Kaup – šokolaadibatoon maasika 10 tk maksumusega 0,88 eurot/tükk, kogumaksumusega 8,80 eurot ja šokolaadibatoon metspähklitega 4 tk maksumusega 8,44 eurot/tükk, kogumaksumusega 33,76 eurot. Kaup kogumaksumusega 42,56 eurot /t lk 2/; õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et

1. veebruaril 2011.a. kell 10:58 Pirita Selveris asukohaga Rummu tee 4 meesterahvas ei maksnud kauba eest läbides kassa rivi. Kaup - šokolaadi batoon maasika 10 tk maksumusega 0,88 eurot tükk, kogumaksumusega 8,80 eurot ja šokolaadi batoon metspähklitega 4 tk maksumusega 8,44 eurot tükk, kogumaksumusega 33,76 eurot. Kaup kogumaksumusega 42,56 eurot. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Õigusruikkuja on T.H. /t lk 3/; tunnistaja Ljubov Tõmtšišina ütlused, millest nähtub, et tema viibis
2. veebruaril 2011 töökohal turvatöötajana Pirita Selveris (Rummu tee 4), kui kell 10.51 märkas šokolaadiosakonnas noormeest, seljas tume jope, jalas helesinised teksapüksid ja peas hele müts. №ormees võttis mitu šokolaadi, pani need alguses käes kantavasse ostukorvi. Pärast pööras noormees ümber ja tegi midagi. Oli tunne, et ta peidab šokolaadi pluusi alla. №ormees läks riiuli juurde, millel on šokolaadid, tegi korda šokolaadid, mille võttis, ning läks mööda osakonda edasi. №ormees läks veel kord šokolaadiosakonda tagasi, kus juba uuesti võttis alumiselt riiulilt mingi šokolaadi ja pani selle juba vasakusse taskusse. Pärast hakkas noormees liikuma kassade juurde, seal ta keerutas ning läks tagasi saali. Saalis, eskalaatori juures, noormees pani käest tühja käes kantava ostukorvi ja läks edasi mööda saali jalutama. №ormees väljus kell 10.58 informatsioonikassa kaudu, seejuures ta ei tasunud midagi. №ormees oli peatatud kell 10.59 pärast kassaliini ja turvaväravate läbimist ning oli viidud läbivaatuseks turvaruumi. Läbivaatuse käigus avastati kassas tasumata kaup: šokolaadibatoon maasika, C411401017117,10 tk, 1 tk hind on 0,88 eurot; šokolaad metsapähklitega, 654542223009, 4 tk, 1 tk hind on 8,44 eurot. Tasumata kauba kogusumma on 42,56 eurot. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusesse. On olemas videomaterjal /t lk 4-8/; 22.02.2011.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 21.02.2011.a. kella 11 paiku läks Pirita Selveri kauplusesse, mis asub Tallinnas, Pirita linnaosas, selleks et kaupa vaadata. Läks müügisaali ja otsustas varastada šokolaadi. Võttis riiulilt mitu šokolaaditahvlit, pani korvi, läks edasi saali, kus võttis šokolaadid korvist ning pani oma jope taskusse. Pärast seda läks uuesti riiulite juurde, kus on šokolaad, võttis veel mitu šokolaaditahvlit ja pani oma jope taskusse. Pärast seda läks kassaderivi kaudu müügisaalist välja. Tema juurde tuli otsekohe 3 turvatöötaja ning viis turvaruumi. Turvaruumis võttis oma jope taskutest kõik šokolaadid välja. Turvatöötaja kutsus välja politsei ja politsei toimetas teda jaoskonda. Šokolaadid tahtis edasi müüa, et raha saada. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut ning oma tegu võib selgitada sellega, et hiljuti vabanes vanglast ning temal ei ole üldse raha /t lk 16-18/;.03.12.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega T.H on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi /t lk 53-54/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav T.H on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatava T.H karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav T.H avaldas kohtueelsel uurimisel küll puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohus leiab, et T.H kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. T.H on ka eelnevalt avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ( tlk. 51), kuid samas jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine T.H ´i poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). T.H ´it on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. T.H ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.H ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna T.H ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud T.H suhtes ka põhjusel, kuna T.H ei oma sissetulekut ( t lk.22), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (t lk.23-29) ning lisaks kuuluvad T.H ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine T.H suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi T.H ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. T.H ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna T.H on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku 4 tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning T.H suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et T.H suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. T.H käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole T.H suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest T.H tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub T.H suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. T.H näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et T.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust. Kuna varastatu väärtus oli väike ning seega süü ei ole suur, siis on võimalik mõista vangistus sanktsiooni alammäära lähedalt, mitte sanktsiooni keskmises määras. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et T.H pani uue kuriteo toime mõne nädala möödudes kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T.H on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega kui seda palus prokurör, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka T.H ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et T.H võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. T.H ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades T.H varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5