1-08-10008/54

1-08-10008 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10008 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. augusti 2010 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.O kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.O kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 900 (üheksasada) krooni, sealhulgas käibemaks 150 (ükssada viiskümmend) krooni, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevile tema poolt O.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.O-lt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 750 krooni, millele lisandub käibemaks 150 krooni, kokku 900 krooni riigituludesse.
7. O.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „O.O, 1-08-10008, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 24.08.2010 määrusega jäeti O.O temale Tartu Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 29.05.2009 otsusega tunnistati O.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus 22.04.2009 ja lõpp 16.07.
9. Viru Vangla toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vanglas kinnipeetav ei tööta ega õpi. Kinnipeetav läbis arvuti algõppe, osales Convictuse tugigrupi töös sõltuvuse teemadel ja vabanemiseelses toimetulekuprogrammis. Kinnipeetavale pakuti võimalust osaleda majandustöödel eluosakonna koristajana, kuid kinnipeetav keeldus. Kinnipeetaval on võlgnevusi umbes 75 000 krooni. Kinnipeetav on liialt optimistlik oma eduvõimaluste suhtes ja arvab, et piisab tööl käimisest. Alkoholijoobes on kinnipeetav teiste poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval on oma vanusele kohased sotsiaalsed oskused, agressiivne käitumine avaldub alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik nõustus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi kinnipeetav pani uued kuriteod toime katseajal. Kinnipeetav sai
10. aastal isaks ning peale lapse sündi hakkas elama stabiilset pereelu, kontrollis alkoholi tarbimist, vältis suhtlemist endiste kuriteokaaslastega ning paranes ka käitumiskontrolli nõuete täitmine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslase vanaonule kuuluvasse majja, kus ta elas ka enne vangistust. Vanaonu on kinnipeetava sinna elamaasumisega nõus. Garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava elukaaslane arvas, et kinnipeetav saab tööle asuda naabrite juures erinevatel põllu- ja ehitustöödel. Kinnipeetava elukaaslase sissetulek on XXXX krooni kuus, võimaluse korral toetab elukaaslast viimase pensionärist vanaema. Katseaja kahel esimesel aastal esines kinnipeetaval tihti probleeme alkoholi tarvitamisega koos sõpradega. Katseajal sooritatud uued kuriteod olid samuti toime pandud koos sõpradega ja alkoholijoobes. Mõlema kriminaalhoolduse lõpetamise põhjuseks olid uue kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmine. Kriminaalhooldusel viibimise perioodil koostati kinnipeetava kohta
11. aastal erakorraline ettekanne, mille põhjuseks oli kontrollnõuete mittejärgimine. Peale erakorralise ettekande arutamist kohtus kinnipeetava elukorraldus normaliseerus. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: alkoholi tarvitamine, madal haridustase, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine, puudulikud probleemide lahendusoskused, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Süüdimõistetu O.O taotles enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on kriminaalhooldusel varem olnud ja hooldus ei lõppenud hästi. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust. -2- Prokurör ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et O.O tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse põhjenduste järgi on kinnipeetav kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas varasemalt ühel korral vangistuse ja kahel korral tingimisi vangistusega. Mõlema kriminaalhoolduse lõpetamise põhjuseks olid katseajal toime pandud uued kuriteod ning uue kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmine. 19.06.2008 oli kinnipeetava kohta kohtusse esitatud erakorraline ettekanne, kuna kinnipeetav ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elu- ja töökohast lahkumiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline 1-aastase katseaja läbima nõuetekohaselt, täitma kõik käitumiskontrolli nõuded ja lisakohustused. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, millest üks on veel kehtiv. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud ning see näitab, et kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama kinnipeetava elukaaslase vanaonule kuuluvasse majja. Kindla elukoha omamine on positiivne, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. O.O elas nimetatud elukohas ka enne vangistust ja seega elukoha omamine ei hoia kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Ka kinnipeetava elukaaslane ei tööta, saades vaid toetusi XXXX krooni ulatuses. Kinnipeetaval on võlgasid kohtutäiturite menetluses umbes 75 000 krooni. Kinnipeetav seletas, et käesolevaks ajaks on võlgu jäänud umbes 30 000 krooni, kuid see on legaalset sissetulekut mitteomavale isikule suur summa. Lisaks on kinnipeetaval ülevalpidamiskohustus
12. aastal sündinud lapse suhtes. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude eest, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Kuigi nii vangla kui kriminaalhooldusametnik on toetanud O.O vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, ei pea maakohus seda võimalikuks. Maakohus ei nõustu kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et enne vangistust asus kinnipeetav paranemise teele. Kinnipeetava poolt jätkuvat ühiskonnas kehtestatud reeglitele mitteallumist näitavad distsiplinaarkaristused vanglas. O.O ei ole suutnud veel tõestada, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt. Kuna vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama samasse piirkonda, on oht, et samade sõpradega lävimisel pannakse taas toime uusi kuritegusid. Kuna kinnipeetaval puudub ka töökoht, s.t. legaalne tegevus, mis vähendab vaba aega, on oht ka selles, et liigse aja olemasolu korral suureneb kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamine. See omakorda võib viia taas uute kuritegude toimepanemisele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu O.O kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada O.O tingimisi ennetähtaega vangistusest. -3- Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjaolusid ning on jätnud arvestamata KarS § 76 lg 3 sätestatud positiivsed asjaolud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus ei võtnud arvesse kriminaalhooldusametniku andmeid, et 6 kuud enne viimast vangistust paranes O.O käitumiskontrolli nõuete täitmine. Seega on O.O võimeline alluma kontrollnõuetele. Peale selle tekkis O.O peale poja sündi motivatsioon seadusekuulekalt elamiseks, mida tal varem ei olnud. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta ei arvestanud kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamust. Kriminaalhooldusametnik märgib, et O.O sai
13. a isaks ning peale lapse sündi hakkas elama stabiilset pereelu, kontrollis oma alkoholi tarbimist ning vältis suhtlemist endiste kuriteokaaslasega. Paranes ka käitumiskontrolli nõuete täitmine. O.O elukaaslase sõnul on O.O peale lapse sündi muutunud, jäi koduseks ning vältis suhtlemist endiste sõpradega. Viru Vangla on samuti arvamusel, et kinnipeetav jõudis enne vangistust vabaduses tõestada, et suudab elada seadusekuulekalt. Vangla märgib, et käitumine vangistuse ajal ei viita kehvale enesevalitsusele. Isik tunnistas oma vigu, oskab selgitada oma probleemide tekkepõhjuseid ning kirjeldada adekvaatseid toimetulekustrateegiaid. Tõepoolest, O.O on kaks distsiplinaarkaristust, millest viimane oli toime pandud 21.10.
14. Viimase 10 kuu jooksul aga O.O puuduvad rikkumised. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et probleemid alkoholi tarbimisega olid O.O siis, kui ta elas XXX üürikorteris. Üürikorteris elamise perioodil veetis O.O tihti aega koos sõpradega alkoholi tarvitades. Kolides XXX lõpetas O.O alkoholi tarbimise ja sõpradega suhtlemise. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kõik O.O elukaaslase sugulased on nõus, et O.O vabanemisel elaks nende majas ja on veendunud, et O.O suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Maakohus ei võtnud arvesse, et O.O elukaaslase sõnul leiab O.O tööd esialgu naabrite juures. See lahendab ka vaba aja probleemi ja majanduslikud raskused. Peale selle toetab O.O ema poega materiaalselt. O.O on võimalus võtta end Töötukassas arvele. O.O pojal on tõsised terviseprobleemid, lapsega peab käima tihti XXX arsti juures ning O.O elukaaslane vajab väga O.O abi. Kinnipeetav seletas kohtus, et rahalisi kohustusi jäi tal tasuda umbes 30 000 krooni. Kaitsja arvamusel väärib tähelepanu asjaolu, et rahaliste kohustuste summa on oluliselt vähenenud. Maakohus ei võtnud arvesse ka teisi positiivseid momente. Kinnipeetav läbis arvuti algõppe 30 h, osales MTÜ tugigrupi Convictus Eesti korraldatud grupitöös sõltuvuse teemadel, osaleb vabanemiseelses toimetulekuprogrammis. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et on vanglas praegu hõivatud tööga koristajana. Arvestades seda, et O.O on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedaste materiaalne ja moraalne toetus, motivatsioon seaduskuulekalt elamiseks, kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla arvamusi, on võimalik vabastada O.O tingimisi enne tähtaega vangistusest. Vabanedes tähtaegselt 11 kuu pärast ilma kriminaalhoolduseta, on süüdimõistetu tavaellu naasmine raskem ning uute kuritegude toimepanemise oht suurem. Vabastades O.O käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kriminaalhooldust vastavalt KarS §-le 76 lg 4, mis distsiplineerib teda ja aitab tal korraldada elu ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. -4- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on O.O vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise taotluse rahuldamata jätmist küllaldaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinjuures korrata. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab samuti, et O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult eelkõige arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, nagu seda nõuab KarS § 76 lg
15. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. O.O on varem korduvalt kohtulikult karistatud, kusjuures ta on ka olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid sellele vaatamata katseajal pani toime uued kuriteod. Maakohus eeltoodu alusel õigustatult arvestas, et O.O selline varasem käitumine ei sisenda veendumust uue võimaliku määratava katseaja edukuses. Seejuures tuleb arvestada ka vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid, mille kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Kriminaalhooldusametnik samuti oma arvamuses märgib, et O.O esineb mitu riskifaktorit uue kuriteo toimepanemiseks. Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu tähendab seda, et KarS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib (aga ei pea) isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida seejuures arvestatakse, see on sätestatud KarS § 76 lõikes
16. Kohtule ei ole kohustuslikud vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamused kinnipeetava võimalikuks ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimetatud arvamusi käsitletakse ühe osana KarS §-s 76 lg 3 toodud asjaoludest ning hinnatakse nendega koosmõjus otsustamaks, kas on võimalik isikut vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada või ei. Antud juhul maakohus igakülgselt põhjendas, miks O.O puhul see ei ole võimalik. Ringkonnakohus tunnustab O.O iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, kuid samas need asjaolud, nagu ka teised määruskaebuse põhjendused, ei ole nii kaalukad, et annaks alust tema karistusest vabastamiseks. O.O peab KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 900 krooni. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5- Mati Kartau