Toimik nr 1-07-12451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-12451 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Evelin Esing juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.L-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.juulil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K.L, isikukood: xxx kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.L vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega KarS § 118 p 1 ja § 117 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 alusel 6 aastat vangistust. KKrMS § 238 lg 2 vähendades mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 aastani. Karistuse kandmise algus 19.06.2007 ja lõpp 18.06.2011. 1
(4)K.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 47) Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 19.06.
- Kinnipidamisasutusest K.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Tegevused vangistuse ajal: Viru Vanglas kutseõpe keelvitaja alates 08.09.2008, sotsiaalprogramm Convictus alates 12.12.2008, riigikeeleõpe algtaseme eelkursus 18.08.2008-03.12.
- Vabanemisel elukoht ema juures xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. On töötanud peamiselt mitte-ametlikult. Viimati töötas firmas AS xxx, kus tegeles ehitustöödega. Peale vabanemist loodab naasta eelnevale töökohale firmas AS xxx. Kinnipeetaval on oma sõnul hagisid 21 000 krooni. Isiku sõnul tarvitas alkoholi minimaalselt, probleemi ei olnud, kuigi kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Narkootikume tarvitas 2001-2002 aastal. Kinnipeetav on hetkel vanglas agressiivne, seltsiv, impulsiivne, käitumine ei ole stabiilne. Tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt ja otsib pigem kiireid kui pikaajalisi lahendusi. Tahab vanglas õppida keevitajaks ja töötada. Kinnipeetava sõnul kahetseb ta suurel määral tehtut ja toonitab, et ei tahtnud selliseid tagajärgi. Kinnipeetav mõistab oma süüd. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Ohustatud täiskasvanud isikud konfliktsistuatsioonides ja kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Kinnipeetav on konfliktsistuatsioonides ebastabiilne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust K.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Isik on juba 6 korral kohtu poolt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka tingimisi s.o kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli läbimise kohustusega, karistatud isik, ning kes ei ole vaatamata kõigele siiani enda jaoks vastavaid õigeid järeldusi teinud, pani toime raske isikuvastase kuriteo füüsilise vägivalla kasutamisega, mille tagajärjel kannatanu suri, vanglakaristust kandes karistatus 5ööpäevase kartseriga. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vaatamata kinnipeetava lähisugulaste ametlikule nõusolekule, ei ole eeskätt elementaarsetest turvanõuetest lähtuvalt antud elukohas s.o ühiselamus võimalik nõuetekohaselt elektroonilist järelevalvet kohaldada. K.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Isik on toime apndud raske isikuvastane kuriteo, mis lõppes kannatanu surmaga. Kehtiv distsiplinaarkaristus on olemas. Karistusaja lõpuni on veel suhteliselt pikk aeg, et võiks tulla järeldusele, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul oleks piisavaks pool talle mõistetu minimaalsest karistusajast. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.L-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu 6 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest, vangistuses viibib 3 korda. Karistusregistri teatisest (lk 4-5) on näha, et K.L on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Isikut on varem karistatud kahel korral tingimisi karistusega ja kehtiva katseaja jooksul pani toime uue kuriteo Viimase, esimese astme raske isikuvastase kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamine millega kaasnes surma põhjustamine ettevaatamatusest) pani toime 10 kuud hiljem, peale pika, 4 aasta 3 kuu vangistuse ärakandmist 28.08.2006. Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuostusest (lk 9-12) on näha, et kinnipeetava ema pruukis koos kannatanuga puskarit. Kinnipeetava vägivald kannatanu suhtes oli tingitud kinnipeetava ema jootmises. Samas tunnistaja iseloomustab kinnipeetavat positiivselt, kes töötas ja talle ei meelinud, et ema pruugib alkoholi koos kannatanuga. Kohus arvestab neid asjaiolusid, et süüdimõistetu tulek kannatanu tuppa oli tingitud õigest põhjusest, kutsuda purjus oleva ema koju ja teha kannatanule märkuse. Tuleb märkida, et ilmselt see oli arvestatud isikule karistuse mõistmisel, sest olles varem korduvalt karistatud isik, kes alles hiljuti vabanes kinnipidamisekohast, sai ta sanktsiooni alamäärale vastava karistuse – 4 aastat vangistust. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused K.L-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. 10.12.2008 karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest osutas kambrisse minemisel vastupanu ning tema suhtes kasutati füüsilist jõudu. Samuti on näha, et kinnipeetava suhtes 12.11.2008 kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna K.L ja teised kinnipeetavad keeldusid minemast lõuna ajaks oma kambritesse, eirates vanglaametniku korduvaid seaduslikke korraldusi. Sektsioonis arenes olukord füüsiliseks vastuhakuks ning kinnipeetavaid tuli sundida jõudu ja teenistuskoera kasutades kambrisse minema. Rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole K.L oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Osalemine vastupanu osutamisel vanglaametnikele näitab isiku mõjutatavust teiste kinnipeetavate poolt ning sedagi, et kinnipeetav ei ole veel valmis loobuma lõplikult seadusevastasest tegevusest. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav vangistuse ajal õpib keevitaja eriala, osaleb sotsiaalprogrammis Convictus ja riigikeele õppes. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ühiselamusse aadressil xxx. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava ema, õde ja vend. Kinnipeetava ema I N, õde, V N ja vend V N on andnud nõusoleku, et K.L saab asuda elama nende juurde aadressile xxx. I N, V N ja V N elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik lk 51, 51 pöördel ja 52 pöördel). Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt elukoht aadressil xxx ei vasta elektroonilise järelevalve nõuetele. Ühiselamus on elamistingimused ühiselamu kohta rahuldavad, kuid turvanõuete seisukohalt ebapiisavad, toas, kuhu on võimalik valveseadet paigaldada elab kinnipeetava noorem vend, ja ruumi kahele oleks juba vähevõitu. Teises toas elab kinnipeetava ema, kelle juures viibivat regulaarselt külas ka tütretütar. Toablokis puudub köök, mille tõttu toas söögitegemiseks kasutatava elektri ja mikrolaineahju ekspluateerimine võib vääral kasutamisel potensiaalselt väga tuleohtlik olla. Toablokis on küll olemas kaks välisust, kuid mõlemad on puust ja sisemine uks ei oma isegi lukku. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. 3
(4)Kohtu hinnangul elektroonilise valvega vabastamine on välistatud juba sellel alusel, et elukoht xxx üldine seisukord ei võimalda seda ja puudub elukoha lukustamise võimalus. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Vabanedes puudub K.L lähedaste materiaalne toetus. Keegi perekonnaliikmetest ei tööta, saades igakuiselt ainult sotsiaaltoetust. Arvestades K.L-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( viimati toime pandud raske isikuvastane kuritegu füüsilise vägivalla kasutamisega, mille tagajärjel kannatanu suri) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha ja lähedaste peaaegu olematu toetus), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu puhul peab kohus eriti tähtsaks jätkata sotsiaalprogrammide läbimist ning hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Praegu süüdimõistetu ei ole veel valmis ja valmistatud ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema käitumine vajab pikemat jälgimist vangla režžimis. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.L-i temale Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)