) § 263 p-de 1, 4 järgi, käskmenetluses Süüdistatav R.L , sünniaeg xxx isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, elukoht: Xxx, Narva linn, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud kolmel korral, trahvid tasutud, tõkend – elukohast lahkumise keeld, töökoht- xxx. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina (riigi poolt määratud korras) Süüdistatav R.R , sünniaeg xxx -isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel-vene keel, elukoht: xxx linn, töökoht: xxx, kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteomenetluse korras karistatud neljal korral, trahvid tasutud, tõkend-elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada R.L
p-de 1, 4 järgi ning karistuseks määrata rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, mis lähtudes päevamäärast (viiskümmend) krooni on 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 50 1-09-9138 1.1.
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 2 (kahe) kuu jooksul võrdsetes osades (1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. 1.2.Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 2.Süüdi tunnistada R.R
p-de 1,4 järgi ning karistuseks määrata rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, mis lähtudes päevamäärast (
2.1.
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades (1 000 (üks tuhat) krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. 2.2.Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3.Rahaline karistus tasuda (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas (Swedbank); viitenumber mõlema arve korral on 4100065064 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja nr. „1-09-9138“). 4.Välja mõista R.L-ilt (elukoht: Xxxlinn) menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (lk 98) ja kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemine 3 (kolm) krooni 50 senti (lk 92). 4.1.Välja mõista R.R-ilt (elukoht: xxx) ) menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (lk 98) ja kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemine 3 (kolm) krooni 50 senti (lk 92). 4.2.Menetluskulud kaitsjatasu osas kokku 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul maakohtuotsuse jõustumisest. Tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse Narva kohtumaja, otsuse number 1-09-9138 ja mille eest tasutakse (näiteks R.L , kriminaalasi nr 1-09-9138, kaitsjatasu, sundraha). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (Swedbank), viitenumber mõlema arve korral on 2800049900. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistatavatel õigus taotleda Viru Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 (kümne) päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 (kümne) päeva jooksul Viru Maakohtule Narva kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.R.L süüdistatakse selles, et ta 25.detsembril 2008.aastal kella 04.00 paiku, viibides alkoholijoobes avalikus kohas Narvas, Mõisa 1 b asuva baari Imbis juures grupis R.R-iga , saades aru, et arvete klaarimine kannatanuga toimub avalikkus kohas, 2
p-de 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korra raske rikkumise vägivallaga isikute grupis. 2.R.R süüdistatakse selles, et ta 25.detsembril 2008.aastal kella 04.00 paiku, viibides alkoholijoobes avalikus kohas Narvas, Mõisa 1 b asuva baari Imbis juures grupis R.L-iga , saades aru, et arvete klaarimine kannatanuga toimub avalikkus kohas, kolmandate isikute juuresolekul, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele, peksis läbi käte ja jalgadega Xxx, tekitades kannatanule füüsilist valu ja pea- ja rindkere põrutuse. 2.1.Oma tegevusega pani R.R toime
p-de 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korra raske rikkumise vägivallaga isikute grupis. 3.Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova (lk 104) on teinud ettepaneku R.L süüdi mõista
263 p-de 1,4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades miinimummäära suuruseks 50 (viiskümmend) krooni, s.o. summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Vastavalt
lg 1 palus prokuröri abi Sofja Hristiforova määrata karistuse tasumine ositi tähtrajaga 2 (kaks) kuud. 3.1.Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova (lk 104) on teinud ettepaneku R.R süüdi mõista
p-de 1,4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses ning
lg 2 alusel vähendada R.R-i päevamäära suurust ja arvestada päevamäära suuruseks 200 (kakssada) krooni, s.o summas 6 000 (kuus tuhat) krooni.
lg 1 alusel palus prokuröri abi Sofja Hristoforova määrata karistuse tasumise ositi tähtajaga 6 (kuus) kuud. MAAKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine
p-de 1,4 järgi ning R.L-i ja R.R-i süü selle kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu Xxx ütlustega (lk 1-49),tunnistajate Xxxja xx ütlustega (lk 5-8, 33-37), kannatanu Xxx ja süüdistatava R.L-i vahel vastastamise protokolliga (lk 49-54), kannatanu Xxx ja süüdistatava R.R-i vahel vastastamise protokolliga (lk 63-69), SA Narva Haigla teatisega, kus on märgitud kannatanu diagnoos (lk 70), kahtlustatavate R.L-i ja R.R-i enda ütlustega, kus nad oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsevad (lk 11-16, 43-48, 20-25). 5.Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokuröri abi võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
6.R.L ja R.R on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. 6.1.Prokuröri abi peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on maakohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. 7.Maakohus, arvestades R.L-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist, asjaolu, et varem on ta kriminaalkorras karistamata ning talle väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasutud, 3
p-de 1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses, mis lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust 50 (viiskümmend) krooni, on 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 7.1.Maakohus, arvestades R.R-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist, asjaolu, et talle väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasutud nõustub prokuröri abi taotlenud karistuse määraga, s.o
p-de 1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, mis lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust 200 (kakssada) krooni, on 6 000 (kuus tuhat) krooni. 7.2Maakohus leiab, et süüdistatavatele rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. 8.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu 991,20 krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 9.Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS § 254. Mihhail Komtśatnikov maakohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.