S § 182 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata Z.B eelvangistuses 07.-08.03.2007.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Z.B 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 2 • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Z.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.
lg 1 alusel välja mõista Z.B-lt riigituludesse menetluskuludena: • 57 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 63;
lg 1 p 5), • 6525.- krooni sundraha (
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.B, 1-08-2025, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.B, 1-08-2025, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse süüdistatavale - allkirja vastu. pooltele – prokurörile, kaitsjale, EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 3 Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 27.novembril 2008.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD 11.02.2008.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdistusakt (lk 80-82) koos lisadega. Ringkonnaprokurör Raul Heido 30.01.2008.a koostatud süüdistusaktis märgitu kohaselt on süüdistatavaks KarS § 182 järgi Z.B. Tartu Maakohtu 05.03.2008.a määrusega anti süüdistatav Z.B süüdistuses KarS § 182 järgi (lk 95-96). kohtu alla Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus, 11.11.2008.a, esitas ringkonnaprokurör Raul Heido uue süüdistusakti (lk 209).
lg 2 alusel liitis kohus uue süüdistusakti kriminaalasja juurde ja jätkas kriminaalasja menetlemist uue süüdistusakti järgi (lk 209 all). Ka uuest süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Z.B Kars § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (lk 190-192). 11.11.2008.a koostatud ja 11.11.2008.a kohtule esitatud süüdistusaktis on süüdistus järgmine: „Z.B süüdistatakse selles, et tema kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele alljärgnevalt: • 2006.a suvel-sügisel, eeluurimisel tuvastamata ajal, korduvalt, pakkus Tartus, L.Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis alaealistele J.F. , A.K., M.V. T.T., D.T. ja D.K. alkohoolseid jooke „Aramis“ ja „Bisang“ ning eeluurimisel tuvastamata alkohoolseid jooke; • 14.10.2006.a varahommikul enne kella 05.20 pakkus Tartus, Soinaste tänava piirkonnas seisvas Z.B-le kuuuluvas sõiduautos Mazda 323 reg nr XXX XXX alaealistele J.F. ja T.T. alkohoolset jooki „Aramis“. Sellega pani Z.B toime KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastse isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele.“ Süüdistatav Z.B ennast kohtulikul uurimisel ja ka viimases sõnas süüdi ei tunnistanud. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et 11.11.2008.a koostatud süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 182 järgi on Z.B süü valdavas osas tõendatud. Süüdistuses 2006.a suve-sügise kohta on tõendamata üksnes osa, mis käsitleb alaealistest T.T. ja D.K. alkoholi korduvat pakkumist. Selles süüdistuse osas on usaldusväärselt ja kahtlusteta tõendatud, et Z.B pakkus alaealistele T.T. ja D.K. alkoholi vaid ühel korral. Tunnistajate T.T. ja D.K. ütlustest nähtub, et neile pakkus Z.B alkoholi vaid ühel korral. Kuigi tunnistajate A.K., D.T. ja M.V. ütlustest nähtub kogumis, et T.T. ja D.K. osalesid Z.B osavõtul 2006.a suvel-sügisel Maarjamõisa haigla juures pargis toiminud koosviibimistel rohkem kui ühel korral ja viimatinimetatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt pakkus Z.B alkoholi seltskonnas viibinud isikutele, sealhulgas T.T. ja D.K., rohkem kui ühel pargis toimunud koosviibimisel, peab kohus tunnistajate ütlustest tõusetunud kahtlused põhjendatuks tõlgendada süüdistatava kasuks. Siinkohal arvestab kohus seda, et kõik seltskonnas viibinud isikud ei pruukinud tähele panna, kes seltskonnas viibinud isikutest esimesena ja millal lahkus ning kas 4 selleks ajaks oli Z.B jõudnud pakkuda alkoholi või jõudis isik enne seda lahkuda. Nii näiteks nähtubki tunnistaja T.T. ütlustest, et tema viibis esimesel koosviibimisel (kui toimus mootorrattaga sõitmine) lühikest aega, ainult mõned tunnid ja lahkus. Tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt sellel tema jaoks nn esimesel kohtumisel alkoholi tarbimist ei olnud. KarS §-s 182 sätestatu kohaselt on kriminaalkorras karistatav täisealise isiku poolt noorema kui 18-aastase isiku kallutamine alkoholi tarvitamisele. KarS §-s 182 sätestatu kohaselt karistatakse täisealise isiku poolt noorema kui 18-aastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistusega. 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a oli Z.B täisealine – 30-aastane (Z.B sünniaeg XXX nähtub Z.B kohtule 27.08.2008.a avaldatud isikuandmetest – lk 128 ja Z.B 27.08.2008.a kohtule esitatud ID-kaardilt – lk 127). Süüdistuses märgitud teised isikud - J.F , A.K. , M.V. , T.T. , D.T. ja D.K. olid 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a alaealised. J.F i kohta peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule J.F i esitatud ID-kaardi andmetel on õige perekonnanime kirjapildiks: F., nii nagu oli prokurör selle perekonnanime kajastanud ka enda esialgselt koostatud süüdistusaktis (lk 80-83). Asjaolu, et süüdistuses märgitud J.F , A.K. , M.V. , T.T. , D.T. ja D.K. olid 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a alaealised, ilmneb nimetatud isikute kohtule esitatud isikut tõendavatelt dokumentidelt nähtuvatelt sünniaegadest (lk 127,194,199,202) ja nende kohtule enda isikuandmete kohta avaldatud sünniaegadest (lk 130,138,146,150,194,199,202). 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a oli J.F 15-aastane ( lk 127,130), A.K. 16-aastane ( lk 127,150), M.V. 16-aastane (lk 199), T.T. 15-aastane (lk 127,138), D.T. 15aastane (lk 202), D.K. 14-aastane (lk 127,146). Kriminaalasjas ei ole kahtlust selles, et 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a oli Z.B täisealine ning J.F , A.K. , M.V. , T.T. , D.T. ja D.K. olid 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a alaealised. Tunnistajate J.F i (lk 130-138), A.K. (lk 150-152,194-199), M.V. u (lk 199-202), T.T. i (lk 138-146), D.T. (lk 202-205), D.K. (lk 146-150), R.F. (lk 152-154), K.A. (lk 155161), V.K. (lk 161-166), R.R. (lk 166-172), A.A. (lk 173-177) ütlustega kogumis on tõendatud, et 2006.a suvel ja 2006.a sügisel oli Tartus, L.Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis noorte, põhiliselt alaealiste, kokkusaamise ja seal vaba aja veetmise koht; põhiliselt käidi seal pargis vaba aega ühiselt koos veetmas õhtuti. Tunnistajate J.F i (lk 130-138), A.K. (lk 150-152,194-199), M.V. u (lk 199-202), T.T. i (lk 138-146), D.T. (lk 202-205), D.K. (lk 146-150), R.F. (lk 152-154), K.A. (lk 155161), V.K. (lk 161-166), R.R. (lk 166-172), A.A. (lk 173-177) ütlustega kogumis on tõendatud, et 2006.a suvel ja 2006.a sügisel osales Tartus, L.Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis noorte, põhiliselt alaealiste, kokkusaamistel ja koosviibimistel sageli ka täisealine Z.B ning neil koosviibimistel tarbiti aeg-ajalt ka alkoholi. Kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistaja T.K. ütluste (lk172-173) kohaselt tunneb ta Z.B 4 aastat ja Z.B on tema arvuti ära parandanud; 2006.aasta suvel on juhuslikult kohtunud Z.B-ga Ümera poe juures, kui sinna tulid Alari juurde paar poissi nimedega J ja T ja palusid tal alkoholi osta, kuid Z.B keeldus sellest (lk 172); poisid paistsid välja alaealistena (lk 173). Tunnistajate J.F i (lk 130-138), A.K. (lk 150-152,194-199), M.V. u (lk 199-202), T.T. i (lk 138-146), D.T. (lk 202-205), D.K. (lk 146-150) ütlustega kogumis on tõendatud, et 5 2006.a suvel ja 2006.a sügisel Tartus, L.Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis pakkus Z.B alaealistele T.T. ile ja D.K. vähemalt ühel korral ning korduvalt alaealistele J.F ile , A.K. le , M.V. , D.T. le alkohoolseid jooke, sealhulgas ka alkohoolseid jooke „Aramis“ ja „Bisang“. Tunnistaja J.F i ütluste (lk 130-138) kohaselt tõi Z.B parki noortele tarvitamiseks alkohoolset jooki „Aramis“, Z.B olid topsid kaasas ja neist pakuti ja tarbiti alkoholi, alkoholi valas topsidesse välja Z.B ise (lk 131). J.Fischeri ütluste kohaselt tarbis ta ka ise alkoholi (lk 131). J.F ütluste kohaselt viibisid sellel korral pargis D ja D, vend R, A.K. . Tunnistaja J.F i ütluste kohaselt on Z.B peale seda korda veel pakkunud sealsamas pargis 2006.a suvel alkoholi (lk 131), ka siis oli sama jook „Aramis“ (lk 131) ja seda tarbiti topsidest (lk 131). Tunnistaja J.F i kohtuistungil Tartu linna kaardile tähistatust nähtuvalt asub, park, millest ta rääkis, L.Puusepa ja N.Lunini tänavate vahel, Ümera tänava poolses osas (vt J.Fischeri omakäelisi tähistusi kaardil lk 122). Tunnistaja T.T. i ütluste (lk 138-146) kohaselt oli ta 2006.a suvel Lunini pargis, mis asub Lunini ja Puusepa tänavate vahel (lk 143), koos J, R, A, D, D ja A; Z.B ja D tulid parki koos ja nad tulid Ümera poest; lisaks oli veel üks mees, kelle nime ei tea (lk 138); lisaks tuli parki üks mootorrattaga mees, kes tegi sõitu; sellel korral, nii kaua kui seal ise viibis, alkoholi tarbimist ei olnud; pargis viibis mõned tunnid (II,139). Tunnistaja T.T. i ütluste kohaselt toimus tema teisel korral pargis viibides ka alkoholi tarvitamine, siis oli Z.B pargis ilma teiste meesteta, alkohol oli seal juba kohal, kõigil käes ja tiirles, alkohol oli pruuni värvi (lk 139) ja kange, vist 0,5 liitrine pudel (lk 140). Tunnistaja T.T. i ütluste kohaselt jõi ta ka ise seda alkoholi (lk 140). Tunnistaja T.T. i ütluste kohaselt arvab ta, et alkohol oli sellel korral kaasas Z.B , sest teised olid alaealised ja alaealised seda ei oleks saanud (lk 140); alkoholiks oli „Aramis“. Tunnistaja D.K. (lk 146-150) ütluste kohaselt on ta Z.B näinud 2006.a suvel pargis õhtupoole ja seal olid veel peale tema enda ja Z.B J, R, T, A, D, K ja üks A sõber (lk 146); Z.B ja D käisid Ümera poes (lk 146), tagasi tulles oli kaasas üks pudel brändit „Aramist“ ja üks roheline jook (lk 147), Z.B kallas joogid „Aramis“ ja selle teise joogi plastmasstopsidesse ja pakkus seda; jooki tarvitasid J ja A ka vist (lk 147). D.K. ütluste kohaselt ta ise Z.B pakutud jooki ei tarvitanud (lk 147). D.K. ütluste kohaselt pakkus Z.B jooki selliselt, et andis topsi kätte ja ütles, et joo (lk 147). D.K. ütluste kohaselt viibis seal veel ka üks Z.B sõber Bike’ga, kes aga läks ära (lk 147). D.K. ütluste kohaselt tarbis ka Z.B ise siis alkoholi (lk 147-148), Z.B jäi ka purju ning oli juba ka enne joonud (lk 148). Tunnistaja A.K. ütluste (lk 150-152,194-199) kohaselt sai ta Z.B-ga tuttavaks 2006.a suvel pargis (lk 150), mis asub Maarjamõisa juures (lk 151), pargis viibisid J, T, K, R, D, rohkem nimesid ei tea (lk 151); nimetatud isikud moodustavad sõpruskonna, v.a D ja D; 2006.a suvel käidi seal pargis päris tihedalt, iga päev või üle päeva vähemalt (lk 151); Z.B tuli sinna parki koos D ja viibis ka seltskonnas (lk 151). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt on ta kokku 5-6 korral viibinud Maarjamõisa haigla juures asuval haljasalal (lk 194-195), seal olid J.F , D, D, T.T. , M.V. , R.F, Z.B (lk 195). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt oli seltskonnas ainukeseks täisealiseks Z.B , kõik teised olid alaealised – vahemikus 13-16.-aastased (lk 195), õhtupoole tuli veel üks täisealine (lk 195). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt tarbisid nad selle seltskonnaga pargis alkoholi, päeval lasid alkoholi osta suvalistel, aga õhtul lasi D alkoholi osta Z.B (lk 195); D läks poe juurde, et lasta seal kellelgi alkoholi osta, tutvus seal Z.B-ga ja tuli koos Z.B-ga parki tagasi (lk 195); raha 6 alkoholi ostmiseks oli kamba peale (lk 195), aga kui raha otsa sai, siis Z.B ostis (lk 195). D ja Z.B saabusid poest alkohoolsete jookidega „Pisang“ , teine oli vist viin (lk 195); „Pisang“ kuulub vist kange alkoholi alla, vist 20-30 kraadi (lk 195); D ja Z.B seltskonda koos alkoholiga saabudes tulid kuskilt välja joogitopsid ja siis kõik koos jõid (lk 195), alkoholi jõid ta ise (s.t A.K), T, R kindlasti ja M (lk 195); alkoholi tarvitati kella 1-2-ni öösel (lk 195); alkoholi oli kogu aeg; kui alkohol otsa sai, siis Alar oli alati nõus uut ostma minema (lk 196); selle õhtu jooksul käis Z.B veel ühe korra alkoholi järel ja ühe korra käis ka tema sõber (lk 196); kõik olid sellest alkoholikogusest üsna purjus (lk 196). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt on Z.B veel selles seltskonnas viibinud vähemalt 20 korral kindlasti – sealsamas pargis, Z.B juures ja suvilas ühe korra (lk 196); pargis olles on Z.B alati toonud ka alkoholi (lk 196) – „Viru Valge“ viina, veine, „Lauaviina“ (lk 196); kindlaks margiks, mida Z.B alati tõi, oli üks pruuni värvi brändi, mille nimi ei tule meelde (lk 196). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt viibis pargis kõigil neil 20 korral põhimõtteliselt sama alaealiste seltskond (lk 196); suuremas osas ostis Z.B enda raha eest alkoholi seltskonda, vahepeal andis ka seltskond raha, et Z.B selle eest alkoholi tooks (lk 196). Tunnistaja M.V. u (lk 199-202) ütluste kohaselt tutvus ta Z.B-ga umbes 2 aastat tagasi Puusepa pargis, kui olid seal suure kambaga ja Z.B tuli ka sinna seltskonda (lk 199-200); seltskonda kuulusid T.T. , J.F , R.F., D, D (lk 200); pargis tahtsid alkoholi, klappisid rahad kokku, mõne aja pärast tuli seltskonda Z.B (lk 200), tal oli alkohol kaasas (lk 200). Tunnistaja M.V. u ütluste kohaselt oli Z.B kaasas alkohol „Aramis“; Z.B oli põhimõtteliselt kogu aeg „Aramis“ kaasas (lk 200), selle joogi lasi ringlusesse Z.B (lk 200). Tunnistaja M.V. u ütluste kohaselt ta ise sellel päeval alkoholi ei võtnud, võtsid teised – enamjaolt J, T, A.K. vist oli; enamasti olid seltskonnas samad inimesed, keda enne nimetas (lk 200), peale Z.B teisi täiskasvanud inimesi seltskonnas ei olnud (lk 200); sel õhtul alkohoolset jooki kauaks ei jätkunud (lk 200). Tunnistaja M.V. u ütluste kohaselt on ta seal pargis Maarjamõisa juures viibinud veel 23 korral ja Z.B on sinna siis kas tulnud koos alkoholiga või ta on käinud alkoholi toomas (lk 201); tavaliselt oli Z.B alkoholi kaasas mingi 1-2 pudelit; alkoholi tarvitamise ajal seltskond ajas tavaliselt niisama juttu ja tegi nalja ja Z.B ühines jutuajamisse (lk 201). Tunnistaja M.V. u ütluste kohaselt on ta külastanud Z.B kodu ja suvekodu põhimõtteliselt lihtsalt alkoholi tarbimiseks (lk 201). Tunnistaja D.T. (lk 202-205) ütluste kohaselt tutvus ta Z.B-ga 2006.a suvel Ümera poe juures, kui läks sinna vaatama, kas keegi alkoholi ostaks (lk 203), Alar tuli ise rääkima ja ostis alkoholi, tuli parki kaasa oma topside ja tassidega; järgmine kord oli ka niimoodi (lk 203); jutt on lastehaigla juures olevast pargist (lk 203); seltskonda kuulusid D, T, oli kuskil 10 inimest, kuid nende nimesid ei mäleta (lk 203); seltskond sai seal kokku tihti, peaaegu iga päev; Z.B ostis alkoholi „Pisang“ ja „Aramis“, mõlemat oli 1 pudel (lk 203); alkoholi ostmine oli Ümera poest, nüüdse nimega Comarket (lk 203). Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt pidi Z.B teadama, et nad on alaealised, sest muidu oleksid nad võinud ka ise alkoholi osta (lk 203 all). Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt jätkus Z.B ostetud alkoholi tunniks ajaks ikka, „Aramise“ pudel käis ringi seal (lk 203 all); kõik seltskonnas olnud noored tarvitasid alkoholi (lk 204); sel korral läksid parki kella 5-6 ajal ja olid seal 12-1-ni, kuidas kunagi (lk 204); järgmisel päeval olid nagunii pargis, Z.B olid kaasas kitarr, joogitopsid, alkohoolne jook „Aramis“; peale Z.B olid kõik alaealised (lk 204). Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt oli neid kordi, kui ta ise pargis käis ja seal viibis ka Z.B, kokku 3-4, ja neil kordadel oli Z.B alkohol kaasas ja ta pakkus seda alkoholi alaealistele (lk 204); Z.B tarvitas ka ise alkoholi (lk 204). Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt oli esimesel „Aramisega“ (lk 204). korral 7 ainult „Aramis“, teisel korral „Pisang“ koos Eelkäsitletud tõenditest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et Z.B 2006.a suvelsügisel kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele sellega, et pakkus Tartus, L.Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis alaealistele T.T. ile ja D.K. vähemalt ühel korral ning korduvalt alaealistele J.F ile , A.K. le , M.V. ule , D.T. le alkohoolseid jooke, sealhulgas ka alkohoolseid jooke „Aramis“ ja „Bisang“. Eelkäsitletud tõenditest kogumis nähtuvaga on ka veenvalt ümber lükatavad süüdistatav Z.B enda süüd täielikult eitavad ütlused. Kuigi kõikide kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et Z.B alati igal pargis viibitud kokkusaamisel alaealistega pakkus alaealistele alkoholi, ei välista see asjaolu seda, et 2006.a suvel-sügisel esines kordi, mil Z.B kallutas alaealisi J.F it, A.K. t, M.V. ut, T.T. i, D.T. , D.K. alkoholi tarvitamisele sellega, et pakkus neile alkoholi. Kuna Maarjamõisa haigla lähedal L.Puusepa ja N.Lunini tänavate vahel asuv park (lk 122) oli 2006.a suvel-sügisel noorte, põhiliselt alaealiste, kokkusaamise koht, kus käidi koos aega veetmas sageli, õhtuti, mõnikord järjest igal õhtul, kuid kõigil kordadel ei pruukinud seltskonnas või seltskondades olla samad isikud ja kõigil kordadel ei pruukinud isikud tarvitada ka alkoholi, siis ei ole kohtu hinnangul kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistajate J.F i (lk 130-138), A.K. (lk 150-152,194-199), M.V. u (lk 199-202), T.T. i (lk 138-146), D.T. (lk 202-205), D.K. (lk 146-150), R.F. (lk 152-154), K.A. (lk 155-161), V.K. (lk 161-166), R.R. (lk 166172), A.A. (lk 173-177), T.K. (lk172-173) ütlustes sisulisi vastuolusid ja kohtul puudub alus kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistajate ütluste tõesuses kahtlemiseks. Ehk teisisõnu – kuigi R.F. (lk 152-154), K.A. (lk 155-161), V.K. (lk 161-166), R.R. (lk 166-172), A.A. (lk 173-177), T.K. ütlustest ei nähtu, et Z.B oleks 2006.a suvelsügisel pakkunud Maarjamõisa haigla juures asuvas pargis alaealisele alkoholi, ei anna see asjaolu kohtule põhjendatud alust kahelda tunnistajate J.F i (lk 130-138), A.K. (lk 150-152,194-199), M.V. u (lk 199-202), T.T. i (lk 138-146), D.T. (lk 202-205), D.K. (lk 146-150) ütluste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses selle kohta, et Z.B neile 2006.a suvel-sügisel Maarjamõisa haigla juures asuvas pargis alkoholi pakkus. Kõigi kohtulikul uruimisel üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub kogumis, et pargis koos käinud alaealised väga püsivaid seltskondi ei moodustanud, kuid valdavalt nimetati ühes seltskonnas koos pargis aega veetnuteks just neid isikuid, kellele tunnistajate ütlustest nähtuvalt Z.B alkoholi pakkus. Sellesse seltskonda kuulunud isikute ütlused on omavahel kooskõlas ja kohtul puudub ka põhjendatud alus kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Asjaolu, et osa kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajatest on karistatud alkoholiseaduse ja tubakaseaduse rikkumiste eest väärteokorras (vt karistatuse õiendeid lk 100-105: karistatud on D.K. ja T.T. ), ei anna põhjendatud ja seaduslikku alust väärteokorras karistatud tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Kaitsja ning süüdistatava poole tõstatatud väited selle kohta, et osa tunnistajaid võisid kohtus anda Z.B süüstavaid ütlusi selleks, et iseenda vastutust alkoholi-ja tubakaseaduse rikkumiste eest vähendada-kahandada, ei ole usutavad ja tõsiseltvõetavad, sest tunnistajate avaldatust nähtuvalt menetlusi pooleli ei ole ning karistatuse õienditelt nähtuvalt on kõik väärteomenetlused juba menetluslike lõppotsustustega lõppenud ning aegumise tõttu ei saakski neid enam menetlemisel olla. Seonduvalt Z.B avalduste–kuriteoteadetega (lk 125, 187-188) Lõuna Politseiprefektuurile peab kohus vajalikuks märkida, et prokuröri kirjalikult avaldatust nähtuvalt on 02.09.2008.a alustatud kriminaalasjas nr 0826010442 menetlust ja 8 kriminaalasjas on kahtlustatavana KarS § 316 järgi üle kuulatud M.V. ja kahtlustatavana KarS § 320 lg 1 järgi on üle kuulatud A.K. (lk 184-185). Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et käesolevaks ajaks on Lõuna Politseiprefektuuris menetlemisel kriminaalasi, millistes kahtlustatavateks on A.K. ja M.V. , põhjendatud alust seada Z.B käesolevas kriminaalasjas süüstanud tunnistajate J.F i, A.K. , M.V. u, T.T. i, D.T. ja D.K. ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Tunnistaja M.V. u kuulas kohus prokuröri taotluse alusel üle ühel korral ja sellel ajal oli M.V. juba teises kriminaalasjas kahtlustatav KarS § 316 järgi. Tunnistaja A.K. t on kohus üle kuulanud 2-l korral, mõlemal korral prokuröri sellekohase taotluse alusel. Kohtus viimasel tunnistajana ülekuulamisel tunnistaja A.K. ka põhjendas, miks ta on menetluse kestel enda ütlusi muutnud ja selgitas, miks õiged on just viimati antud ütlused. Kohus neist A.K. viimati antud ütlustest ka lähtus, kuna need A.K. antud ütlused on põhimõtteliselt kooskõlas ka tunnistajate J.F i, T.T. i, D.T. ja D.K. ütlustega. Tunnistajate J.F i, T.T. i, D.T. ja D.K. kohta ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud, et nende tunnistajate suhtes oleks kuskil alustatud või pooleli kriminaalmenetlusi. Kohtul puudub alus tunnistajate J.F i, T.T. i, D.T. ja D.K. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Kuna tunnistajate J.F i, T.T. i, D.T. ja D.K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M.V. u ja tunnistaja A.K. viimati kohtus antud ütlused, siis on tunnistaja M.V. u ja tunnistaja A.K. viimati kohtus antud ütlused usaldusväärsed ja kohtul on põhjendatud neist otsuse tegemisel ka lähtuda. Tunnistajate J.F i (lk 130-138), T.T. i (lk 138-146), V.K. (lk 161-166), R.R. (lk 166172) ütlustest, kõnede eristusest (lk 120) ning väärteoprotokollidest (lk 48-49,58,59), väärteoasja otsusest (lk 60) kogumis nähtuvaga on tõendatud, et Z.B kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele 14.10.2006.a varahommikul enne kella 05.20 sellega, et pakkus Tartus, Soinaste tänava piirkonnas seisvas Z.B-le kuuuluvas sõiduautos Mazda 323 reg nr XXX XXX alaealistele J.F ile ja T.T. ile alkohoolset jooki „Aramis“. Tunnistajate J.F i (lk 130-138), T.T. i (lk 138-146), V.K. (lk 161-166) ja R.R. (lk 166172) ütlustest nähtub kogumis, et J.F , T.T. , V.K. ja R.R. ning Z.B kohtusid ööl vastu 14.10.2006.a Tartu linnas, Soinaste tänava juures asuva telemasti lähedal asunud Z.B-le kuuluvas sõiduautos Mazda, ning ajal, mil seltskonnas autos viibisid V.K. ja R.R., Z.B autos alkoholi ei pakkunud; esimestena lahkusid autost V.K. ja R.R. ning autosse jäid edasi koos aega veetma Z.B, J.F ja T.T. . Tunnistajate V.K. (lk 165) ja R.R. (lk 168 ülal, 170 all) ütluste kohaselt lahkusid nad kahekesi Z.B autost 14.10.2006.a hommikul kuskil kella 4 paiku. Eelmärgitud tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav Z.B ütlused (lk 207 all – 208). Z.B ütluste kohaselt oli sõiduautoks, kus ta koos J.F i, T.T. i, R.R. ja V.K. viibis, talle kuuluv Mazda 323 reg nr XXX XXX (lk 208). Tunnistaja J.F i ütlustega (lk 132-133) ja tunnistaja T.T. i ütlustega (lk 140-141) on tõendatud, et ajal kui Z.B sõiduautos viibisid Z.B, J.F ja T.T. , pakkus Z.B J.F ile ja T.T. ile alkohoolset jooki. Tunnistaja J.F i ütluste kohaselt pakkus Z.B neile alkohoolset jooki „Aramis“ ja seda nad ka jõid (lk 132). Tunnistaja T.T. i ütluste kohaselt pakkus Z.B neile alkohoolse joogina brändit või konjakit, midagi sellist (lk 141). T.T. i ütluste kohaselt ta eriti alkoholi ei tarvitanud, ühe topsitäie (lk 141); Z.B ja J.F tarvitasid rohkem ja võrdselt, kõigi kolme peale kokku 1 pudel (lk 141). Tunnistajate J.F i ja T.T. i ütlustest nähtuvalt oli kõige vähem alkoholi tarbinud T.T. ja kuna auto oli vaja mujale viia, siis lubas Z.B autot juhtima T.T. i, T.T. hakkas Z.B sõiduautot Mazda juhtima, kuid politsei peatas peatselt telemasti lähedal T.T juhtimisel olnud sõiduauto kinni. Nimetatud tunnistajate J.F i ja T.T. i ütlustega on kooskõlas ka väärteoprotokollidest (lk 48-49,58,59) ja väärteoasja otsusest (lk 60) nähtuv. Väärteoprotokollidest (lk 4849,58,59) ja väärteoasja otsusest (lk 60) nähtuvalt panid T.T. , J.F ja Z.B väärteod toime 14.10.2006.a kella 05.20 paiku. Z.B kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (lk 211 keskel) ei ole ta vaidlustanud 06.11.2006.a otsust (lk 60), 9 millega teda karistati liiklusseaduse § 74-2 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse 14.10.2006.a kella 05.20 paiku üleandmises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikule. Ka karistusregistri teatiselt nähtuvalt on Lõuna Politseiprefektuuri 06.11.2006.a otsus jõustunud – otsus jõustus 23.11.2006.a (lk 64 pöördel). Eelkäsitletud tunnistajate J.F i, T.T. i ütlustest ja väärteoprotokollidest (lk 48-49,58,59) ning väärteoasja otsusest (lk 60) nähtub kogumis, et alkohoolset jooki „Aramis“, mida T.T. pidas brändi või konjakilaadseks joogiks, pakkus Z.B J.F ile ja T.T. ile 14.10.2006.a varahommikul enne kella 05.20 ja enne kella 05.20 tarbisid J.F ja T.T. koos Z.B-ga neile Z.B pakutud alkohoolset jooki. Eelkäsitletud tunnistajate J.F i, T.T. i, R.R. ja V.K. ütlustest ja väärteoprotokollidest (lk 48-49,58,59) ning väärteoasja otsusest (lk 60) kogumis nähtuvaga on ümber lükatavad süüdistatav Z.B enda süüd täielikult eitavad ütlused. Asjaolu, et R.R. ja V.K. 14.10.2006.a öösel-varahommikul Z.B autos viibimise ajal Z.B alaealistele alkoholi ei pakkunud, ei tee olematuks tunnistajate J.F. ja T.T. i ütlustest kogumis nähtuvat selle kohta, et kolmekesi autos viibimise ajal pakkus Z.B T.T. ile ja J.F ile alkohoolset jooki „Aramis“, millist Z.B , J.F ja T.T. ka kolmekesi ühiselt Z.B sõiduautos tarvitasid. Kriminaalasjas puuduvad Z.B käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Alaealiste kallutamise alkoholi tarvitamisele pani Z.B toime tahtlikult – vähemalt kaudse tahtlusega. Pakkudes alaealistele alkoholi, mille Z.B oli ise ostnud ja kaasa võtnud seetõttu, et alaealised ise ei saanud endile alkoholi osta, sest seda alaealistele poest ei müüda ja ei müüdud, pidi Z.B pidama võimalikuks ja möönma, et käitub lubamatult ja vastuolus õiguskorraga. Tunnistajate D.T. (lk 203) ja A.K. (lk 195) ütlustest nähtuvalt läks D.T. Ümera poe (praegune Comarket) juurde, et vaadata, kas keegi ostaks nende alaealiste seltskonnale alkoholi, poe juures kohtus D.T. Z.B-ga , kes ostiski neile alkoholi, koos Z.B-ga läksid parki alaealiste seltskonna juurde tagasi. Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt pidi Z.B teadma, et nad on alaealised, sest muidu oleksid nad võinud ka ise endile alkoholi osta (lk 203 all). Tunnistaja D.T. ütluste kohaselt oli neid kordi, kui ta ise pargis käis ja seal viibis ka Z.B , kokku 3-4, ja neil kordadel oli Z.B alkohol kaasas ja ta pakkus seda alkoholi alaealistele (lk 204); Z.B tarvitas ka ise alkoholi (lk 204). Tunnistajate D.T. ja A.K. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Z.B tuli parki koos D.T. ga ja siis toimus ka Z.B-ga tutvumine, on kooskõlas ka tunnistajate J.F i (lk 130), T.T. i (lk 138-139), R.F. (lk 153) ütlused. Tunnistaja J.F i ütlustest nähtuvalt toimus parki tulnud Z.B-ga tutvumine selliselt, et esmalt tutvustas Z.B ennast ja siis tutvustasid pargis olnud alaealised endid Z.B-le. Oli juttu ka alealiste vanusest, selle kohta tundis huvi Z.B (J.F ütlused lk 130 peale keskpaika). Tunnistaja D.K. (lk 146) ütlustest nähtuvalt on ta Z.B vaid ühel korral näinud – 2006.a suvel pargis, kui Z.B tuli sinna koos D, alguses istusid-rääkisid niisama, siis läks Z.B poodi ja tõi neile juua, poodi läks koos D, poest tõi ühe pudeli brändit „Aramis“ ja ühe pudeli rohelist jooki. Tunnistaja A.K. ütlustest nähtuvalt paistsid nende alaealiste seltskonnast kõik noored välja, kindlasti paistis alaealisena välja R, kes oli väga lühike, ka D (lk 195 all). Tunnistaja A.A. ütlustest nähtuvalt on ta 2006.a suvel Ümera poe lähedal asuvas pargis viibinud koos Z.B-ga umbes 15-16-17-aastaste noorte seltskonnas, kus ta sõidutas soovijaid tsikliga (lk 174). Tunnistaja T.K. ütlustest nähtuvalt on ta 2006.a suvel kohtunud Z.B-ga Ümera poe juures, kui seal poisid J ja T palusid tal alkoholi osta, millest aga Z.B 10 keeldus, poisid võisid olla 16-17-aastased (lk 172-173). Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt mainis siis Z.B, et need noored on talle pidevalt helistanud ja kutsunud seltskonda pidutsema (lk 173). Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt kohtus ta Z.B-ga suvel pargis; sai seal siis kokku J, T, V, K ja kahe naisega ja siis Z.B keeldus neile alkoholi juurde toomisest (lk 169). Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt ütles siis Z.B, et ei saa neile alkoholi osta, kuna nad on alaealised; see juhtum oli 2 aastat tagasi (s.o 2006.a; lk 170 ülal). Eeltoodust nähtuvalt pidi Z.B teadma, et isikud, kellele ta 2006.a suvel-sügisel ja 14.10.2006.a alkoholi pakkus – J.F , A.K. , M.V. , T.T. , D.T., D.K. - on alaealised. Käesolev kohtukoosseis menetles kriminaalasja 2008.a suve lõpul-sügisel, see on 2 aastat süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajast hiljem. Ka süüdistuses märgitud ajast 2 aastat hiljem nägid kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajad J.F , A.K. , M.V. , T.T. , D.T., D.K. välja äärmiselt noored, kellega suheldes tekib küsimus, kas nad on jõudnud juba 18-aastaseks saada või on veel alaealised. Z.B kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 182 järgi alaealiste kallutamisena alkoholi tarvitamisele ning tegemist on lõpuleviidud kuriteoga. Alaealisele alkoholi pakkumisega on kuritegu lõpule viidud. Kvalifitseerimise seisukohalt ei oma tähtsust, kas alaealine alkoholi tarvitas ja kas alaealisel tekkis alkoholijoove. KarS §-s 182 sätestatu kohaselt on täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele karistuseks rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Z.B küllaltki suurest süü ulatusest – alaealisi isikuid, kelle normaalsesse vaimsesse ja füüsilisse arengusse Z.B neile alkoholi pakkumisega sekkus, oli kokku 6, ning neist 6-st isikust pakkus Z.B alkoholi D.K. vähemalt 1-l korral, J.F ile alkoholi kokku vähemalt 3-l korral (2006.a suvel-sügisel korduvalt ja 14.10.2006.a) ja vähemalt kahel korral, s.o korduvalt pakkus alkoholi A.K. le, M.V. ule, D.T. le, T.T. ile (T.T 2006.a suvel-sügisel 1-l korral ja 14.10.2006.a ühel korral), puuduvad Z.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt ei ole Z.B kuritegude toimepanemise eest karistatud, peab kohus põhjendatuks, selleks, et mõjutada Z.B edasiselt analoogsete tegude toimepanemisest hoiduma ning selleks, et piisavalt tõhusalt kaitsta õiguskorra kaitsmise huve, sealhulgas selleks, et kaitsta alaealiste normaalset vaimset ja füüsilist agengut, karistada Z.B raskema karistusliigiga – s.o vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal. Kuna varasemalt ei ole Z.B kuritegude toimepanemise eest karistatud ja iseloomustus tema varasemast töökohast on positiivne (lk 39), siis peab kohus põhjendatuks kohaldada Z.B suhtes karistusest tingimisi vabastamist ühes tema käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldaja järelevalve all ja suunamisel kohaldatav kriminaalhooldus ja käitumiskontroll on Z.B suhtes vajalikud mõjutusvahendid uute analoogste kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, sest kohtule avaldatust nähtuvalt ei ole süüdistatav ise enda käitumises midagi kuritegelikku sedastanud. Heli Sillaots 11 kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.