toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on ära võetud. 7 järgi kvalifitseeritud väärteo Süüdi tunnistada Z.
22 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo Süüdi tunnistada Z.
toimepanemise eest s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis. 1 Määrata Z.S-ile KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § -de 74 lg 2; 74 7 ja 7422 lg 3 sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks arest 5 (viis) päeva. Aresti kandmise algust arvestada aresti kandmisele asumisest Z.S poolt. Kohustada Z.S asuma aresti kandma Põhja Politseiprefektuuri Arestimajja (aadressil Rahumäe tee 6 Tallinnas) hiljemalt 1.märtsiks 2009.a. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse alates otsuse kättesaamise päevast 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE ISIKU SELGITUSED JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Väärteoprotokoll AB 898474 koostati Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel M. Vähi poolt Z.S suhtes 23.05.2007.a. selle kohta, et Z.S 23.05.2007.a. kella 15.30 ajal Tallinnas Merivälja tee 58 asuva hoone juures juhtis mootorsõidukit Opel Calibra reg/nr. xxxkiirusega 106+-4 km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas max lubatud sõidukiirust, mitte vähem kui 52 km/h. Samuti juhtis tema sõidukit juhtimisõiguseta, sõidukil läbimata tehniline korraline ülevaatus, rikkudes oma käitumisega liikluseeskirja § -de124 lg 1; 70lg 1; 219 nõudeid pannes toime liiklusseaduse § -de 7422 lg 3; 74 1 lg 2 ja 747 järgi kvalifitseeritud väärteod. Z.S tunnistab end temale inkrimineeritavas väärtegudes süüdi ja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et juhtimisõigust tal tõepoolest ei olnud, juhtis mootorsõidukit, kahetseb toimepandut. Kui nüüd teda arestiga karistatakse, siis kaotab taas töö ja ei ole suuteline rahatrahve maksma. Kohtuvälise menetleja ametnik taotleb Z.S karistamist arestiga, kuna isik on korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud rahatrahviga, rahatrahvid on maksmata, isik ei tööta, Z.S-ilt on ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ning vaatamata sellele ja hoolimata politsei poolt määratud karistustest jätkab viimane õigusrikkumiste toimepanemist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega nimelt: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel M. Vähi poolt Z.S suhtes 23.05.2007.a. koostatud väärteoprotokolliga nr. AB 898474, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna poolt 23.05.2007.a. koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel M. Vähi poolt 23.05.2007.a. Z.S suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning Z.S suhtes väljastatud karistusregistri andmetega ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et Z.S poolt toimepandud väärteod on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § -de 7422 lg 3; 741 lg 2 ja 74 7 järgi ning liiklusseaduses ettenähtud eelpool märgitud väärtegude toimepanemine Z.S poolt on tõendamist leidnud ning ta on nende väärtegude toimepanemises süüdi. Seetõttu tuleb menetlusalust isikut - Z.S karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku Z.S käitumises puuduvad. Kohus arvestab asjaolu, et Z.S on isik, keda on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemiste eest rahatrahvidega karistatud, rahatrahvid on jäetud Z.S poolt tasumata. Menetlusalune isik ei tööta ega oma kindlat sissetulekut, seetõttu ei ole tema karistamine rahatrahviga enam otstarbekohane. Z.S jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Nimelt on Z.S isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele juhtis ta mootorsõidukit, milline ei olnud läbinud korralist tehnoülevaatust ja ületas lubatud suurimat kiirust rohkem kui 40 km/ h. Seetõttu asub kohus seisukohale, et oma sellise käitumisega Z.S seadis/seab ohtu nii iseenda kui ka kaaskodanike elu, tervise ning vara. Kuivõrd isik jätkab väärtegude toimepanemist, eelnevatest karistustest ei ole järeldust teinud, siis kohus leiab, et tegemist on äärmiselt vastutustundetu käitumisega, millisesse tuleb suhtuda ülima rangusega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toimepandu puhul on tegemist hoolimatu käitumisega, mis on ohtlik avalikele huvidele ning kaaskodanike elule, tervisele ja varale seetõttu leiab kohus, et Z.S tuleb karistada lühiajalise arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 48. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik Olen kohtuotsuse kätte saanud 12.01.2009.a Z.S Kaevata soovin/ei soovi Z.S _________________________
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.