← Eesti

1-08-4663/22

Obsah (4)§ 238§ 427§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 24. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi ko

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistusena vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas kriminaalhooldaja Vladimir Averjanov erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim N.T (isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

  1. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel N.T-le määratud katseaega 1 aasta võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks
  2. aprill
  3. Täiendavad otsustused
  4. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, N.T-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
  5. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Asjaolud N.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  7. oktoobri 2008 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistatud 8 kuu vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xx-x xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 alusel määrati N.T-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena: hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju igakuuliselt vähemalt 500 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud N.T kohta. Ettekandest nähtuvalt N.T ei ole täitnud käitumiskontrolli ajal kohustusena: hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt vähemalt 500 krooni. Ettekande kohaselt on N.T oma seletuses vabandanud kohtuotsusega määratud kahjumaksete õigeaegset mittetasumist töö ja teenistuse puudumisega. Oma mõju on avaldanud vähesed töökogemused, kutsehariduse puudumisel ning suhteliselt madalal haridustasemel, raske kodune olukord, alkoholilembene ja kriminaalse taustaga suhtluskond. N.T on katseajal
  8. mail 2009 karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 300 krooni. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et katseaja algusest käesoleva ajani läbitud etappi ei saa lugeda õnnestunuks ning teeb ettepaneku pikendada katseaega 1 aasta võrra ja kergendada kohustusi. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokuröri arvamusest nähtus, et erakorraline ettekanne on põhjendatud katseaja pikendamise osas. Süüdimõistetu kohtus avaldas, et ta ei ole tsiviilhagi tasunud, sest tasus teisi võlgu.
  9. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 2).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 427lg 3). Kr

HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Süüdimõistetu ei ole katseaja jooksul täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 500 krooni ulatuses kuus, kuna majandusraskuste tõttu ei ole N.T olnud võimalik kahju hüvitada. KarS § 74 lg-le 4 alusel on põhjendatud N.T-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 15. aprill 2011. Kohustuste kergendamiseks alused puuduvad. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.