KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märts 2010.a Paide Kriminaalasja number 1-06-11232 Erakorraline ettekanne 23075 Kohtunik Sirje Lahesoo Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Kristiina Mikola Süüdimõistetu A.L , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Jätta taotlus rahuldamata
- Määrus saata teadmiseks süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 02.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-11232 tunnistati A.L süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3 ja 4 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud tingimisi. Mõistetud karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. Mõistetud karistus jäeti kohaldamata tingimusel, et A.L 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul talle pandud kontrollnõudeid. A.L-ile pandi kohustus katseaja jooksul maksta kannatanutele igakuiselt tsiviilhagide hüvitamiseks vähemalt 3000 krooni. Kohtuotsus jõustus 20.04.2009.a. 19.02.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik Kristiina Mikola Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, paludes kergendada A.L-ile kohtuotsusega pandud tsiviilhagide hüvitamise kohustust selliselt, et süüdimõistetu kohustuseks jääks tasuda kannatanutele iga kuu kahjude hüvitamiseks 3000 krooni asemel 1000 krooni. Kohtu korraldusel täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet ja esitas materjalid kohtule 04.03.2010.a. Kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-ga 2 teatas kohus kannatanutele esitatud erakorralisest ettekandest ja andis neile võimaluse avaldada oma arvamust kriminaalhooldusametniku taotluse suhtes kohtu määratud tähtajaks. Kohus küsis erakorralise ettekande kohta ka prokuröri arvamust. Prokurör oli arvamusel, et kannatanute olukorda ei ole alust halvendada ega vähendada A.L igakuist kahjutasumakset. Tekitatud kahju tuleb hüvitada. A.L-ile mõistetud karistuse tingimuslikult mittekohaldamisel on olnud oluline A.L lubadus tasuda teatud summas kahjusid. Kannatanud ei ole nõus igakuise kahjutasumakse vähendamisega. Puudub alus raskendada kannatanute olukorda, kergendades seeläbi A.L olukorda. Kohustus tasuda varem kokkulepitud summas kahjusid distsiplineerib A.L otsima kiiremaid lahendusi oma kohustuse täitmiseks. Kui A.L jätab kuritahtlikult kahjud hüvitamata, on seadusest tulenev võimalus pöörata karistus täitmisele. Kohtu põhjendused
- Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Harju Maakohtu 02.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-11232 tunnistati A.L süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3 ja 4 järgi ning mõisteti talle lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Kohtuotsusega mõisteti A.L-ilt solidaarselt R.H-ga välja kuriteoga tekitatud kahjud kümne kannatanu kasuks. Kohtuotsuse kohaselt on eelmärgitud süüdimõistetute poolt pea igale kannatanutele (v.a üks) tekitatud kahjude suurus üle 50 tuhande krooni. Kohtuotsusega on A.L-ile määratud KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus maksta kannatanutele katseaja jooksul igakuiselt vähemalt 3000 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Seaduse mõtte kohaselt saab karistusseadustiku (KarS) § 75 lg-s 2 nimetatud kohustusi, sealhulgas ka kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks, määrata üksnes süüdistatava nõusolekul. Seega andis A.L nimetatud kriminaalasja kokkuleppemenetluses nii prokurörile kui kohtule lubaduse maksta kannatanutele iga kuu Kriminaalasi nr 1-06-11232 tema poolt kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks vähemalt 3000 krooni. Arvestades A.L poolt toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkust, sellega tekitatud kahjude ulatust ning A.L varasemat kuritegelikku minevikku, on loogiline ja usutav prokuröri seisukoht, et A.L eelmärgitud lubadusel oli oluline mõju ka tema karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmisele.
- Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-11232 jõustus 20.04.2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel oli A.L kohustus hakata viivituseta täitma talle määratud kahjude heastamise kohustust kohtuotsuses määratud korras ja ulatuses. Seega pidi A.L esimese makse kahjude hüvitamiseks tegema hiljemalt 2009.a maikuus. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et A.L 2009.a maikuus oleks talle kohtuotsusega pandud kahjude heastamise kohustust täitnud. Veelgi enam. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuigi kannatanutele on alates 2009.a juunikuust kuni 2009.a detsembrikuuni makstud ca 300 krooni kuus, ei ole neid summasid maksnud mitte A.L. Kannatanutele tehtud maksed on tasutud kolmandate isikute poolt ning ei erakorralise ettekande sisust ega ka sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kolmandad isikud oleks nimetatud maksete tegemiseks saanud rahalisi vahendid süüdimõistetult. Seega annavad kriminaalhooldaja esitatud materjalid tunnistust sellest, et tegelikult ei olegi A.L isiklikult talle kohtuotsusega pandud kohustust täitnud. Sellises olukorras puudub nii eeldus kui ka õiguslik alus üldse rääkida A.L-ile pandud kohustuse kergendamisest.
- Lisaks - kohtuotsusega A.L-ile pandud kahjude hüvitamise kohustus on võrreldes A.L poolt kannatanutele tekitatud kahjude suurusega minimaalne. A.L töötas ja sai palka. Ometi ta esitatud materjalide kohaselt ise talle pandud kohustust ei täitnud. A.L väitel, mida kriminaalhooldaja ilma tõenditeta on usaldusväärseks pidanud, ei saanud ta juba 2009.a lõpus palka. A.L rahaliste sissetulekute väidetav lõppemine on ka asjaolu, millega kriminaalhooldaja põhjendab vajadust kergendada A.L pandud kohustust. Kohtu uuritud Maksu- ja Tolliameti andmetel on aga A.L saanud OÜ-st Viking Oil deklareeritavat tasu ka 2010.a jaanuaris. Kuigi A.L palga saamist 2010.a jaanuaris on kriminaalhooldusametnikule eitanud, pole ei tema ise ega kriminaalhooldaja esitanud kohtule tõendeid Maksu- ja Tolliameti eelmärgitud andmete ümberlükkamiseks. Ilma A.L väiteid kinnitavate tõenditeta puudub kohtul alus kahelda Maksu- ja Tolliameti andmete õigsuses. Taotluse põhjendatust peab tõendama taotluse esitaja, st kriminaalhooldaja. Samas - olukorras kus A.L talle pandud kahjude heastamise kohustust nagunii ise täitnud ei ole, vaid seda on tema eest teinud kolmandad isikud, on arusaamatu, kuidas takistab süüdimõistetu väidetav töösuhte lõppemine talle määratud kohustuse edasist täitmist. Kohus märgib, et isegi juhul, A.L täitnuks talle määratud kohustust isiklikult, ei ole töösuhte lõppemine selline asjaolu, mis iseenesest ja üksinda annaks aluse kahju heastamise kohustuse kergendamiseks. Vastupidi. Olukorras, kus süüdimõistetule on tema enda nõusolekul määratud täitmiseks kohustus, peab süüdimõistetu selle kohustuste täitmist takistavate asjaolude ilmnemisel koheselt ja aktiivselt tegutsema lahenduste leidmiseks, mis võimaldavad tal kohtuotsusega pandud kohustust täita selles ettenähtud ulatuses. Esitatud materjalidest ei nähtu, et A.L oleks püüdnudki alates väidetavast palgata jäämise ajast 2009.a lõpus leida endale uut töötamise ja legaalsete rahaliste vahendite saamise võimalust.
- Tuvastatud asjaoludel ning arvestades kannatanute ja prokuröri arvamusega leiab kohus, et taotluse asjaolud ja lisatud tõendid ei anna alust kergendada A.L-ile pandud kohustuse täitmist ja raskenda seeläbi kannatanute olukorda. Kohus on seisukohal, et A.L-ile pandud kahjude heastamise kohustuse vähendamine taotluses palutud määrani, st 100 kroonini kuus igale kannatanule, on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne võrreldes kannatanutele tekitatud kahjude ulatusega. Sellise taotluse rahuldamisel muutub kahjude heastamise kohustuse mõte olematuks ning kohustus ise kaotab oma distsiplineeriva mõju. Kõike eelmärgitut kogumis hinnates leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Sirje Lahesoo Kohtunik