1-07-9171/42

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-9171 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar LEMBIT Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.R sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 11 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.01.2007 ja lõpp 29.05.2011 Jätta R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.2 p.1, 4; §214 lg.2 p.1, 4; §202 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud alates 29.01.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav läbis Viru Vanglas individuaalse töö psühholoogiga Agressiivsuse asendamise treeningu raames, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Tööturuameti grupinõustamine, lõpetas 10 klassi ning jätkab õpinguid 11-ndas klassis. Kinnipeetav harrastab sporti ja osaleb kunstiringi töös. Kinnipeetava perekond ei ole käinud vangistuse ajal kokkusaamistel. Kinnipeetava suhtlusringkond on 1 valdavalt kriminaalne. Kuigi kinnipeetava eesmärgiks on muuta elustiili ja suhtlusringkonda, ei pruugi see õnnestuda, kuna kinnipeetaval on puudulik probleemilahenduse oskus. Kinnipeetav väärtustab perekonda, tema ellusuhtumine on positiivne ja tulevikule orienteeritud. Tugeva motivatsioonina oma käitumist muuta esineb püüdlus suhelda oma sugulastega ja osaleda poja kasvatamises. Kinnipeetav omandab hetkel vanglas 11.klassi haridust, treiali ja puusepa kutse on juba omandatud. Täitise andmetel on tasumata riiklikke nõudeid ligi 400 000 krooni eest. Vabaduses on kinnipeetaval esinenud alkoholiga liialdamist ning heroiini ja valge hiinlase tarvitamist. Kinnipeetavat iseloomustab emotsionaalsus ja tundlikkus. Kinnipeetav on sõltumatu vaadetes, pürgib iseseisvatele lahendustele ja tegudele, kuid on samas impulsiivne ja manipuleeriv. Probleemide ilmnemisel süüdistab teisi isikuid. Kinnipeetav on tundlik solvangute suhtes, tal võib esineda kõrgenenud erutust, tal on nõrk enesevalitsus, võib käituda ettearvamatult, agressiivselt ja vägivaldselt. Ametnikega suhtlemisel lähtub põhimõttest, et oluline on inimlikkus ja siis alles amet. Üldjuhul on kinnipeetav ametnikesse meelestatud negatiivselt, süüdistades neid konfliktides ja probleemides. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda ja vangistust kannab neljandat korda. Sooritatud kuriteod on läinud jõhkramaks ja raskemaks. Kinnipeetava kriminaalne minevik näitab, et tema näol on tegemist isikuga, kellele kuritegude toimepanemine on muutunud eluviisiks ja sissetulekuallikaks. Neid faktoreid, mis tema käitumist muudaksid, ei ole. Kinnipeetav on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab probleeme vanglas kinnipeetavatele seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetava jaoks ilmnevad ebasoodsad asjaolud ja puuduvad rahalised vahendid majanduslikult paremaks toimetulekuks. Kinnipeetava puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse risk keskmine. Arvestades kinnipeetava minevikku, käitumist vangistuse ajal ja riskihindamise analüüsi tulemusi, leiab Viru Vangla, et kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole otstarbekas. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinjuures kinnipeetava süütegusid, käitumist vanglas ja isikuomadusi. Kinnipeetava vanemad on pensionärid. Ema sõnul algas kinnipeetava kuritegelik areng alates xxx. Peale erikooli suhtles kinnipeetav oma vanema vennaga, kes oli sel ajal vabanenud vangistusest, sattus pahandustesse ja pidi seetõttu varases nooruses kandma vanglakaristust. Vanglas hakkas kinnipeetav tarvitama narkootilisi aineid. Kinnipeetava vabaduses oleku ajad on olnud lühiajalised, sooritatud kuriteod on läinud jõhkramaks ja raskemaks. Vabaduses ei ole kinnipeetav olnud pikemaajaliselt ametlikult tööl, seetõttu puudub tal tööharjumus. Kinnipidamisasutustes on kinnipeetavat karistatud mitmeid kordi distsiplinaarkorras. See asjaolu kinnitab, et kinnipeetav eirab kinnipidamisasutuse reegleid ja korda. Ema kinnitab, et kinnipeetav on vangistuses muutunud närviliseks ja kärsituks ning et ta ei usu, et poeg suudab vabanenuna hoiduda kuritegelikust käitumisest. Samuti on emal hirm, et kinnipeetava tegevusetus vabaduses võib tekitada peres pingeid, erimeelsusi ja olla ajendiks, et poeg lahkus kodust ja satub uuesti kuritegelikku kampa. Kinnipeetav ei ole harjunud elama ühiskonnas kehtestatud üldtunnustatud reeglite järgi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanemate juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus vanemad elavad väga kitsastes tingimustes. Vanemad on küll nõus poega toetama, kuid see osutub neile nii moraalselt kui materiaalselt raskeks. Vabanedes ei ole kinnipeetaval ametlikku tööd. Vanemad on nõus andma esmase rahalise toe. Arvestades kinnipeetava sõltuvust, võib peres tekkida pingeid seoses materiaalse poolega. Täitise andmetel on kinnipeetaval 2 tasumata nõudeid 400 000 krooni ulatuses. Kinnipeetav on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Ta on varasest east alates suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades kinnipeetava karistatuse hulka, kuritegude raskust ja laadi, võib väita, et kinnipeetav on harjumuskurjategija. Vangistusest varasemalt vabanenuna ei ole kinnipeetav tegelenud mitte enda resotsialiseerimisega ühiskonda, vaid on sooritanud uue kuriteo. Ka vangistuses ei ole kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Ema sõnul tarvitab poeg narkootilisi aineid. Vangla materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav oleks midagi ette võtnud narkosõltuvusest vabanemiseks. Kuna kinnipeetaval puudub vabanemise korral töö, siis risk sooritada uusi süütegusid eesmärgiga parendada oma materiaalset olukorda või varuda endale sõltuvusaineid, on kõrge. Võttes arvesse kinnipeetava ema ütlusi, et poeg on suhtlemises kärsitu ja närviline, siis võib oletada, et vabanedes oma eesmärkide saavutamisel tekkivate erimeelsuste lahendamisel võib esineda valestimõistmist ning oma tahte mittesaavutamise korral võib isik käituda agressiivselt ja vägivaldselt. Eeltoodu alusel on kinnipeetava puhul riskifaktoriteks töökoha puudumine ja puudulik tööharjumus; võimalik narkootikumide ja alkoholi tarvitamise jätkamine; puudulikud sotsiaalsed oskused; võimalik kriminaalkorras karistatud isikutega lävimise jätkamine; nõrk enesevalitsus; madal motivatsioon jätkata vabanedes õiguskuuleka kodaniku elu; puudulik probleemi lahendamise oskus; kriminaalne minevik. Maakohtu istung Kinnipeetav R.R taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Vangistuses on talle määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist 2 aastal 2008 ja 6 aastal
2. Enamus kuritegusid on varavastased, seotud ka vägivallaga. Kinnipeetav vabanes vangistusest 18.08.2006 ja uued kuriteod, s.h. I astme kuriteo, mis oli seotud väljapressimisega, sooritas juba jaanuaris 2007, seega 5 kuud hiljem. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et varasemalt mõistetud karistused ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetav ei ole isik, kes oleks orienteeritud õiguskuulekale elule ja endale 3 mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei ole kinnipeetav võimeline täitma isegi vangistuses. Eelnevalt on kinnipeetavale mõistetud ka karistusi, mis ei ole olnud seotud vangistusega. Kinnipeetav ei ole talle osutatud usaldust õigustanud, katseaega nõuetekohaselt läbinud ja on katseajal sooritanud uue kuriteo. Kuna kõik see näitab, et esimese võimaluse tekkides eirab kinnipeetav jätkuvalt norme, ei ole maakohus veendunud, et ennetähtaegsel vabanemisel suudab kinnipeetav katseaja läbida nõuetekohaselt ja täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Arvestama peab siinkohal ka üsna pikka aega karistuse lõpuni – 29.05.
3. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on 1-toalise korteriga, mis on küll varustatud kõige eluks vajalikuga, kuid on väike ja vanemad elavad väga kitsastes tingimustes. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Arvestades seda, et kinnipeetav on vabaduses viibinud lühikesi perioode, puudub tal ka legaalse töötamise ja tööharjumuse kogemus. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval võlgnevusi 400 000 krooni ulatuses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on kinnitanud poja narkosõltuvust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ka ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ja valge hiinlase tarvitamist. Viru Vangla iseloomustusest ei nähtu, et kinnipeetav oleks oma sõltuvustega midagi ette võtnud ja vastavaid rehabilitatsiooniprogramme läbinud. Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks, et kinnipeetav vabaneb vangistusest enne tähtaega vanemate juurde kitsastesse oludesse, kuna leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel tekivad peres pinged ja arvestades kinnipeetava poolt senini toimepandud kuritegude raskust ja laadi (s.h. vägivalla tarvitamist raha hankimiseks), on uute kuritegude toimepanemise oht kõrge, samuti võivad olla ohustatud lähedased. Ülaltoodu alusel jätab maakohus R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.04.10 №oremreferent Liivi Õun 4