Toimik nr 1-06-2704 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-2704 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.märtsil 2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.V, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.V tunnistati viimati süüdi Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahistamise päev, s.o 18.01.2006. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 18.01.2006-17.12.2006 s.o 10 kuud ja 29 päeva, kuulub ärakandmisele 5 aastat 1 kuu 1 päev vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 18.12.2006. Karistuse kandmise algus 18.01.2006 ja lõpp 18.01.2012. 1
(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.01.2010. Kinnipidamisasutusest S.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. 2009 aastal osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja alates 27.03.2009 osaleb kunstiringis. 12.11.2009 Viru Vangla poolt pakutud majandustööst koristajana kinnipeetav keeldus. Vabanedes asub elama õe korterisse xxx xxx xxx kus omab ka sissekirjutust. Vanglas on omandanud keskhariduse, kutset ei ole. Väidetavalt on vangistuses õppinud väikeettevõtluse korraldamise kursustel. Töökogemust omab kodumasinate remontijana. Väidetavalt garanteerib kinnipeetavale vabanedes hooldustöölise töökoha xxx xxx mis asub xxx. Mistõttu on vastuolu esitatud andmete osas, kuna hooldustöölise ametikoht ei asu elukoha läheduses. Tasumata hagisid on ligikaudu 89560 krooni. S.V kannab karistust väljapressimise eest. Võrreldes eelmise hindamisega on kinnipeetav muutunud tasakaalukamaks, püüab ette mõelda ja analüüsida oma suhteid. Varasemalt tarvitas alkoholi harva, aeg ajalt tarvitas kanepit. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis aitab kinnistada sõltuvustevaba eluviisi. Loobus vanglas ka suitsetamisest ja osales eneseabi tugirühmas. Isiku sõnul on aja jooksul tema vaated elule muutunud, soovib elada edasist elu ilma probleemideta. Ametnikega suhteb korrektselt ja kriminaalhoolduses näeb toetavat süsteemi. Tema tulevikuplaanid on realistlikud ning reaalselt täidetavad (autokooli läbimine, seaduslik töö jne). Isik on 12 korral kriminaalkorras karistatud. Arvestades korduvat karistatust ja viibimist vangistuses, samuti sooritatud kuritegude omapära, on uute kuritegude toimepanemise risk olemas. Ohu tõenäosus suureneb isiku majanduslikult raskesse olukorda sattumisel, kuna isik on toimepannud erinevaid varavastaseid kuritegusid. Riskihindamise riskivalemist tulenevalt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Viru Vangla S.V ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna väidetav töökoht asub teises piirkonnas, kui võimaliku vabaneja elukoht. Töötus ja tegevusetus soodustab aga uue kuriteo toimepanemist. Samuti on isikul suures ulatuses täitmata haginõudeid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetaval on vanglas omandatud keskharidus ja töökogemus kodumasinate remondi ja elektrimootorite mähkimise ala, mis lihtsaustab tööotsimist. Vabaduses S.V töökohta ei ole. Kinnipeetavale garanteeritud hooldustöölise ameti puhul on vastuolu, kuna see ei asu elukoha läheduses. Kinnipeetav ei ole Koonga valla piirkonnas varem elanud ja seetõttu eeldavasti puuduvad seal talle tuttavad kriminaalse taustaga tuttavad. Riskiks on asjaolu, et sealses piirkonnas on töö leidmine raskendatud ja töötuse tõttu võib S.V toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. S.V õde lubab aidata venda komunaalmaksete tasumisel ja anda võimaluste piires elamisraha kuni töö leidmiseni. S.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukohaks on tal õe korter xxx Tööle ta läheb xxx. See aga ei häiri tööl käimist, sest xxx ta loodab korteri välja üürida. Ta loobus vanglas koristaja tööst, sest töö ja palga suhe ei olnud tema arvates mõistlik ja õiglane. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetu elukäik on olnud seotud süütegude toimepanemisega. Kuid praegu tema hoiakud ja ellusuhtumine kardinaalselt muutunud. Süüdimõistetu on vanglas omandanud keskhariduse ja osalenud sotsiaalprogrammis. Talle on tagatud töökoht ja elukoht. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul on elu- ja töökoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik on varem 12 korda kriminaalkorras karistatud, uue kuriteo toimepanemise riskid on olemas. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane ja hetkel ennetlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 12 korral kohtulikult karistatud, nendest 8 korral vangistusega, 2 korral tingimisi ja 2 korral rahalise karistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod, kuid on varem toime pannud ka esimese astme kuriteo tahtliku tapmise katse. Jõgeva Maakohtu 17.06.2005 kohtuotsusega karistati S.V varguse toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. S.V isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud. Jõgeva Maakohtu 27.09.2005 kohtumäärusega oli S.V kuulutatud tagaotsitavaks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati tema suhtes vahistamist (isiklik toimik I osa lk 6-7). Kinnipidamisprotokollist (isiklik toimik lk 1) on näha, et S.V peeti kinni 11.10.2005 s.o kohtuotsuse jõustumisest 21.06.2005 peaaegu 4 kuud hiljem. Viimase esimese astme kuriteo väljapressimise eest karistati teda Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega 6-aastase vangistusega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-14) on näha, et S.V on 2005 aastal 4 korral karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega 3900 krooni, 6000 krooni, 1800 krooni ja 6000 krooni. See kõik näitab, et S.V käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole S.V suhtes oma eesmärki täitnud. Vanglas viibides ei ole S.V üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal neljal korral karistatud distsiplinaarkorras, omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. 27.06.2007 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, sest läbiotsimise käigus leiti talt mobiiltelefon. 05.10.2007 karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, sest läbiotsimise käigus leiti mobiiltelefoni SIM-kaart. 18.04.2008 karistati noomitusega, sest ta omas üleliigset vangla voodilina ja №kia handsfreed. 03.12.2009 karistati noomitusega kuna keeldus koristajatööst ja tööle minemisest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetav vanglas ei tööta, keeldus Viru Vangla poolt pakutud majandustööst koristajana. S.V omab Euroopa Liidu passi kehtivusega 09.08.2015. Vabanedes on S.V kindel elukoht õe, Exxx Sxxxi juures aadressil xxx xxx. Kinnipeetava õde on nõus vabanemisel kinnipeetaval aidata tasuda kommunaalmakseid ja anda võimaluste piires elamisraha kuni töö leidmiseni. S.V-le garanteerib vabanedes töökoha xxxx (garantiikiri isiklikus toimikus lk 102). Vabanedes on S.V elukoht xxx aga garantiikirja on välja andnud xxxs baseeruv tööandja. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades on temasse kuritegeliku käitumise harjumused tugevalt juurdunud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine, õigusvastane käitumine vanglas kaaluvad üle tema võimalused vabaduses (lähedaste (õe) toetus, elukoha omamine). Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema 3
(4)vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades S.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine praegu õigustatud. Karistusaja lõpuni on 1 aasta 10 kuud 16 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu soovib ikka oma elu jätkata Tallinnas, kus oligi toime pandud tema viimane esimese astme kuritegu – väljapressimine. Seega, suureneb oht, et ta jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Erinevalt prokurörilt kohus ei leia, et A. Stranbergi puhul on elu-, töökoha omamine on piisav tagatis, et isik saaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõisteyu käitumine on pika ajaliselt olnud ilmse kriminaalse kallakuga. Viimane kuritegu ( mis on nii isiku- kui ka varavastane) oli suunatud rahalise kasu saamisele, mille käigus kasutatud ähvardusi ja vägivalda, grupis. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viiimasel kohal. Kohus leiab, et S.V toimepandud kuriteo asjaolud, tema varasem elukäik kaaluvad üle elu- ja töökoha omamise. Samas on kinnipeetaval tasumata nõudeid 89560 krooni ulatuses mis suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võlanõuded oleksid aegumisega lõpetatud Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.V temale Harju Maakohtu 18.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.04.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)