8

4-10-638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprillil 2010.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-10-638 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: P.K , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Üllar Kütt Kohtuistungi aeg 08.aprillil 2010.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta P.K kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 10.veebruari 2010.a. otsus 22 väärteoasjas nr.2510,10,000628 P.K karistamises Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 14 trahviühiku ulatuses, s.o. 840.00 krooni. Menetluskulud jätta P.K kanda. Välja mõista P.K-lt riigituludesse postikulu 64.00 (kuuskümmend neli) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kaebuse sisu Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 10.veebruari 2010.a. kiirmenetluse otsuse 22 nr.2510,10,000628 alusel on P.K karistatud Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 14 trahviühiku ulatuses, s.o. 840.00 krooni, selle eest, et P.K juhtis 10.veebruaril 2010.a. kella 20.13 ajal xxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxx 92.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 75+-3, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 kilomeetrit tunnis. Antud kiirmenetluse otsust on 15.veebruari 2010.a. määrusega V™S § 212 lg 1 korras täpsustatud ning loetud väärteokirjelduses õigeks suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 m/h asemel 50 km/h. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt ei ole kaebuse esitaja täpselt aru saanud, kas ta ületas kiirust 2 või 22 kilomeetrit tunnis. Patrullpolitseinikud ei osanud arusaadavalt selgitada, kus lubatud piirkiirust mõõdeti. Teelõigul, kus politsei patrullis, oli kiirusepiirang pikemal lõigul 70km/h, väiksemal lõigul 100-200 m on kiirusepiirang 50 km/h. Kuna politsei patrullauto asus vahetult 50 km/h märgi mõjupiirkonna alguses, said nad kiirust mõõta ainult märgi, kus lubatud oli maksimaalselt 70 km/h, mõjupiirkonnas. Politseinike selgitusest jäi mulje, et kiirusepiirang 50 km/h kehtib Paide ringteest kuni Mäo ristini, kuid järgmisel päeval valges kontrollides selgus kaebuse esitajale, et kiirusepiirang 50 km/h hakkab kehtima alles vahetult enne Mäo risti. Ka leiab kaebuse esitaja, et karistus kiiruse ületamisel 2 km/h on ebaproportsionaalselt suur. Veel juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et seoses tee-ehitusega on liiklus antud teelõigul väga halvasti korraldatud. Kuna oli pime, eksis, kaebuse esitaja Tallinnast Tartusse sõites Paidesuunalisele teelõigule. Politsei peaks antud juhul liiklejaid pigem aitama, mitte karistama olematute rikkumiste eest. Kohtuvälise menetleja seisukoht 47 Kohtuväline menetleja leiab, et P.K-le süüks pandav LS § 74 lg 2 rikkumine on leidnud tõendamist ning puudub alus määratud karistuse tühistamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse P.K-le rahatrahvi määramise kohta LS § 7422 lg 2 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele menetlusaluse isiku ülekuuulamise protokoll (tl 10), kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl 11) ning tunnistaja Tuuli Jentsoni ütlused. P.K ei ole küll vaidlustanud tema poolt juhitud sõiduki kiirust, mis vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile oli 75 km/h, kuid leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et see oli just tema poolt juhitud sõiduki kiirus ning et seda oleks mõõdetud 50km/h kiirusepiirangu alal nagu on märgitud kiirmenetluse otsuses ja määruses. Vastupidiselt kaebuse esitajale on tunnistaja Tuuli Jentson selgitanud, et kiirusemõõtmine toimus mitte P.K poolt kirjeldatud teelõigul (Paide ringteest Mäo ristini), vaid pärast Mäo küla remonditaval teelõigul. Tunnistaja kinnituse kohaselt oli antud teelõik, kus mõõtmine toimus, sirge, teisi autosid seal ei olnud, ka ei olnud mingeid takistusi, mis oleks võinud tingida valesti mõõtmise. Tunnistaja ütlused on kooskõlas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kuigi oli tegemist pimeda ajaga, olid ilmastikuolud head, mõõdetav sõiduk sõitis üksinda pärisuunalisel teel mõõtjale lähenedes. Asjaolu, et kaebuse esitaja politseiautot sõitmise ajal ei näinud, ei välista politseinike viibimist kohas, kus sai mõõta kiirust maantee 92.kilomeetril. Ka ei ole kaebuse esitaja ise rääkinud sellest, et mõõdetud teelõigul oleks sellel ajal ja kohas viibinud teisi autosid. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud, mõõtmine on toimunud vastavalt nõutud korrale pädevate isikute poolt ning mingeid 2 eksitavaid häireid mõõtmisel ei tuvastatud. P.K ei välista Liikluseeskirjade rikkumist, olles enda sõnul ajutisest liikluskorraldusest segaduses, kuid nimetatud asjaolu ei õigusta kohtu arvates eeskirjade rikkumist ning seda enam oleks tal olnud vaja olla sõiduki juhtimisel hoolikam. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud P.K poolt Liikluseeskirja § 126 p 3 nõuete rikkumine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 92.kilomeetril. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 7422 lg 2 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on P.K toime pannud teo, mis vastab LS § 7422 lg 2 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 7422 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kuigi P.K varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ei oma, on tegemist rikkumisega suure tihedusega ja ülimalt ohtlikul maanteel, mistõttu ei ole põhjendatud rikkumisse liiga leebe suhtumine. Kohtu arvates vastab kohtuväline menetleja poolt määratud karistus P.K süü suurusele. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et P.K poolt pandi toime LE § 126 p 3 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7422 lg 2. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata P.K-le mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3