Obsah (5)

§ 74§ 69§ 424§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-4970 Määruse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juureso

§ 74lg.

4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg. 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. E.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.04.2008 kohtuotsuse alusel

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.12.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati E.H-le mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75sätestatule.

Kohtuotsus jõustus 18.04.2008, katseaja lõpp 09.04.

1. E.H selgitas kohtus, et ta tunnistab , et ÜKT on tal tegemata jäänud, seda aga tervislikel põhjustel. Juba alates aastast 2005 on tal tervisega probleeme ja püsiv osaline töövõimetus. Tunnistab, et vahepeal ei tulnud ta registreerimisele õigel ajal, see oli seotud sellega, et tuleks sõita Jõhvisse. Tal on aga liikumisega probleeme, ta kasutab küünarkarku. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud selles mõttes, et süüdimõistetu ei sooritanud ÜKT-d, samui ta jättis mitmel korral regitreerimisele ilmumata. Prokurör tegi ettepaneku pöörata 9-kuuline vangistus täitmisele ja kohaldada KrMS § 415 lg 1 p 1 sätet ehl lükata täitmise edasi 6 kuu võrra. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ettekande kohaselt esimesel registreerimisel 05.05.2008 selgitati E.H-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 09.05.2008 esitas ta kriminaalhooldusametnikule arstliku ekspertiisi otsuse nr
2. Töövõime kaotuse protsent xxx (lk 19-21). 01.06.2009 esitas E.H kriminaalhooldusametnikule SA Põhja Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost välja antud 26.03.2008 nr 2836249 (patsient lubatud koju heas üldseisundis) ning AS Järvamaa Haigla poolt 12.09.2008 välja antud väljavõtte haigusloost nr 081498 (lk 32,33). 08.07.2009 esitas avalduse elukoha vahetamiseks, teatades uue elukoha aadressi xxx vald (lk 35). Materjalidest nähtub, et 12.08.2009 selgitati E.H-le veelkord süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (lk 4-5). Üldkasuliku töö tundide arvestuse lehest (lk 41) nähtub, et E.H xxx ajavahemikul 17.08.2009-31.08.2009 ei ole ühtegi töötundi teinud. Üldkasuliku töö juhendaja H R seletusest (lk 42) selgub, et ta pakkus E.H-le tööks puude lõikamist ja lõhkumist ning muru niitmist trimmeriga, kuid hooldusalune ei soovinud antud tööd teha, tuues ettekäändeks tervislikud põhjused. 14.10.2009 esitas E.H kriminaalhooldusametnikule pensionitunnistuse nr 017847 ja püsiva töövõimetuse otsuse nr 548428 ning
3. Töövõimetuse otsusest selgub, et E.H on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent xxx, püsiv töövõimetus kehtib kuni 3108.
4. E.H teatas, et ei saa oma elukohast xxx käia xxx üldkasulikku tööd tegemas käia majanduslikel põhjustel. E.H-le pakuti võimalust sooritada üldkasuliku töö tunnid xxx xxx (tööks puulehtede riisumine), kuid ta ei olnud nõus üldkasulikku tööd tegema hakkama. E.H seletusest 18.11.2009 (lk 52) selgub, et seoses tema tööleasumisega 22.11.2009 veoautojuhina firmas xxx ei saa ta asuda ÜKT-d tegema aga on nõus oma vabast ajast tegema xxx xxx oma tunde detsembrikuus. E.H seletusest 17.12.2009 (lk 53) on näha, et seoses tervise probleemidega oli ta sunnitud töösuhte lõpetama firma xxx. 17.12.2009 esitas avalduse seoses elukoha vahetusega kriminaalhoolduse üleviimiseks tagasi endisesse elukohta aadressil:xxx. Elukoha kontrollil selgus, et E.H kodus ei olnud ja tema ema sõnade kohaselt E.H elukoha muutus ei ole kindel. E.H seletusest 06.01.2010 (lk 55) selgub, et hooldusalune elab xxx Ida Virumaal oma elukaaslase ja tema poja juures. Samas teatab, et seoses tervise probleemidega ei ole asunud ÜKT tegema. Seega hoolimata 17.12.2009 kirjutatud avaldusest elukoha vahetuseks aadressil xxxjäi ta edasi elama oma elukaaslase juurde aadressil xxx. Registreerimislehest (lk 11,12 ) on näha, et E.H on käinud registreerimas ebakorrapäraselt. 30.04.2008 määratud registreerimisele tuli 05.05.2008, 26.08.2008 määratud registreerimisele tuli 28.08.2008, 03.12.2008 määratud registreerimisele tuli 04.12.2008, 11.02.2009 määratud registreerimisele tuli 12.02.2009, 11.03.2009 määratud registreerimisele tuli 31.03.2009, 26.05.2009 määratud registreerimisele tuli 01.06.2009, 16.09.2009 määratud registreerimisele tuli 21.09.2009, 11.11.2009 määratud registreerimisele tuli 18.11.2009, 18.02.2010 määratud registreerimisele ei ilmunud. Katseaja jooksul on E.H 8 korral rikkunud registreerimisnõuet. Seega rikkus E.H kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Seega E.H reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ametnik on hooldusalusega kannatlikult tegelenud, koostades talle uusi ja uusi ÜKT tegemise ajakavasid, andes talle võimaluse kohtu määratud kohustuse täitmiseks. Registreerimisel on süüdimõistetu käinud hilinemisega. Alates veebruarist 2010 ei käinud registreerimisel kordagi. E.H ei ole teinud midagi, et talle mõistetud ÜKT-ga asendatud vangistus ei oleks uuesti täitmisele pööratud. Süüdimõistetu ei võtnud talle mõistetud asendatud vangistust kogu tõsidusega ja seda on vaatamata sellele, et vangistuse ÜKT-ga asendamiseks küsitakse süüdistatava nõusolek. Kohus määrgib, et kriminaalhooldusametniku esiatatud erakorraline ettekanne on oma faktiliste asjaolude poolest õige. Kuid kohtu arvates tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel. Arstliku ekspertiisi otsuse põhjendusest lk 20 nähtub, et 17.03.2008 oli süüdimõistetu opereeritud, kõndib karkudega, puusaliigese kontkartuur raskes astmes. Lk 16 isik peab kasutama abivahendeid liikumisel, liikumine toas ja väljas karkudega ja puhkepausid 200 m järel. 10.04.2008 tegi kohus kohtuotsuse, mille järgi peab isik tegema 540 tundi ÜKT 2 aasta jooksul.

§ 69

lg 5 sätestab, et vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. 10.04.2008 kohtuotsusest ei nähtu, et kohtuliku arutamise käigus oleks välja selgitatud vajadus määrata isikule tervisekontroll ja seda vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu oli opereeritud 17.03.2008 ja liikus karkudega. Kohus leiab, et kiir-kokkuleppemenetluse kohaldamine ja isiku nõustumine karistusega ei vabasta riiki kohustusest välja selgitada asjaolusid, millel võib olla tähendus muuhulgas karistuse liigi ja määra valimisel. Ja hiljem, vangistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel ei tohiks riik toetuda asjaolule, mis sisuliselt tekkis riigi poolt tegemata töö tagajärjel. Viimane töövõimekaotus on isikule määratud alates augustist 2009 kuni augustini 2011 (lk 50 ). Süüdimõistetuion mitmel korral viibinud ravil statsionaatselt. Seega, on kohtul pidevalt alust arvata, et alates aprillist 2008 kuni käesoleva ajani ei ole süüdimõistetu tervise seisund oluliselt paremuse poole läinud. Sellele on viidatud arstliku ekspertiisi otsuses lk 50, et isiku tervise seisund olulise dünaamikata. Arvesse tuleb võtta ka sedagi, et ÜKT tegemise tähtaeg lõpeb 09.04.2010. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine pole enam otstarbekohane. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek pöörata vangistust täitmisele ja siis lükata 6 kuuks edasi, ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule on töövõimakaotus määratud püsivalt kuni august 2011. Seega ei ole kohtul andmeid, et 6 kuu hiljem süüdimõistetu tervis paraneb ja ta võib minna vanglasse karistust kandma. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus E.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu