, 121, 266 lg 2 p 1 ja 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav H.B ilma kindla elukohata , ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.05.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi; 2) 15.05.2006 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi; 3) 16.06.2006 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi; 4) 22.05.2009 Pärnu Maakohtu poolt
pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi H.B
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,
järgi 4 (neli) kuud vangistust,
266 lg 2 p 1 järgi 3 (kolm) kuud vangistust,
. Vastavalt
MS § 238 lg. 2 kohaselt H.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2009.a., so 1 päev, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 21.12.2009.a. Välja mõista H.B-lt riigituludesse sundraha 6525.- krooni ja menetluskulud 2400 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista H.B-lt 7795 krooni SP (ik XXX) kasuks, 6021 krooni MP (ik XXX) kasuks ja 7949 krooni TN (ik XXX) kasuks. Asitõend- nuga - hävitada, CD plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD H.B süüdistatakse
lg 2 p 8, 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi 18.07.2009 kella 17.30 paiku Tallinna linnas Sõle tn 27 asuva Säästumarketi kaupluse juures võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära SP kuuluva jalgratta Meruda Kalaharu 590 SX väärtusega 6239 krooni; tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargusi, 14.08.2009 kella 13.45 – 16.00 vahelisel ajal tungis läbi avatud akna sisse Tallinnas, XXXasuva kortermaja lukustatud trepikotta, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP kuulunud jalgratta Schwinn Frontier väärtusega 6021 krooni; tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargusi, ajavahemikul 01.09.2009 kell 19.00 kuni 02.09.2009 kell 08.00-ni tungis mitmete lukkude lõhkumise tulemusena sisse Tallinnas, XXX maja keldrisse, kust ta varastas TN kuulunud jalgratta Panther väärtusega 4000 krooni, akutrelli Black & Tekker väärtusega 800 krooni, trelli Skil väärtusega 1000, krooni ketassae Skil väärtusega 1399 krooni ja freeži väärtusega 500 krooni.. Seega pani H.B süstemaatiliselt ning sissetungimisega toime võõraste vallasasjade äravõtmisi nende ebaseaduslike omastamise eesmärgil, so
3 Süüdistatav H.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 18.07.2009.a. märkas ta Säästumarketi ees jalgratast. Ta lõikas näpitsatega läbi jalgratta luku ning sõitis sellega ära. Jalgratta müüs ära, kuna tal oli vaja raha. 14.08.2009.a. märkas ta Valgevase tänaval, et trepikoja uks oli avatud. Ta sisenes majja ning märkas trepikojas jalgratast, mis oli ketiga lukustatud. Ta otsustas jalgratta varastada ning lõikas lõiketangidega luku läbi ja võttis jalgratta kaasa. Müüs jalgratta 500 krooni eest. 01.09.2009.a. XXX lõikus ta maja ukse luku ning läks keldrisse, et sealt midagi varastada. Lõhkus ühe keldriboksi luku. Võttis sealt ühe jalgratta, akutrelli, Skill trelli ja ketassae ning freesi. Varastatud tööriistad müüs Balti jaamas, jalgratas varastati temalt ära. Kahetseb oma tegu ( II kd, tl 13-14, 28-29,42-45 ). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - kannatanu S. P ütlustega selle kohta, 18.07.2009.a. jättis ta oma jalgratta Sõle tänava Säästumarketi juurde ning kinnitas selle lukuga rattatoele. Kui ta kauplusest väljus, siis avastas, et jalgratas on varastatud. Ratta raami nr PL04K07831, mudel Merida, kalahari 590 SX 20´´. Temale tekitati materiaalne kahju summas 7795 krooni. (II kd, tl 3-5, 9-10); kannatanu M. P ütlustega selle kohta, et 114.08.2009.a. varastati XXX maja trepikojast temale kuuluv jalgratas Schwinn, milline oli lukuga kinnitatud trepi käsipuu külge. Rattal olid lisadena porilaud, pudelihoidja, kott, kell, spidomeeter, rattasarved. Kokku tekitati materiaalset kahju summas 6021 krooni (II kd, tl 18-20); kannatanu T. N ütlustega selle kohta, et 01.09.2009.a. tungiti lukkude lõhkumise teel tema keldrisse XXX ning varastati jalgratas väärtusega 4000 krooni, akutrell väärtusega 800 krooni, trell väärtusega 1000 krooni, ketassaag väärtusega 1500 krooni, frees väärtusega 500 krooni. Lukkude lõhkumisega tekitati materiaalset kahju summas 250 krooni (II kd, tl 31-35/ H.B ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd, tl, tl 53-62); sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tl 46-50); karistusregistri väljavõttega /II kd, tl 72-76/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et H.B isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest
järgi, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pannes teo toime sissetungimisega ning tegutsedes otsese tahtlusega. Seega H.B pani toime süstemaatilise varguse sissetungimisega ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. H.B on antud kohtu alla
lg 2 p 1 järgi süüdistatuna selles, et tema, olles varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud omavolilise sissetungimise toimepanemise eest, uuesti 19.08.2009.a. kella 03.00 paiku sisenes ukseluku lõhkumise teel valdaja - KK - tahte vastaselt Tallinnas, XXX maja juures asuvasse kuuri.
kella 03.00 paiku Tallinnas, Loode 2 asuva maja juures, olles eelnevalt ebaseaduslikult ukseluku lõhkumise teel tunginud KK kuuluvasse kuuri ja avastades, et tema tegevust on K. K poolt märgatud, püüdis sündmuskohalt põgeneda, mille käigus tungis kallale KK, tõukas teda eemale ja lõi teda rusikatega keha piirkonda, põhjustades sellega KK füüsilist valu. Seega H.B pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on
4
kella 03.00 paiku Tallinnas, XXX asuva maja juures, kui K. K pikali maha kukkus, istus tema kõhule ning hoides nuga ülestõstetud käes, suunas noa tera K.K näo poole, ähvardades K. K tapmisega, seejuures tundis K. K reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Seega pani H.B toime
noaga vehkides tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatav H.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 19.08.2009.a. märkas ta Loode tänaval ühte kuuri, mille lukk oli katki tehtud. Ta sisenes kuuri ja nägi, et selles on asjad segamini pööratud ning ta arvas, et tegemist on mittevajaliku prahiga. Ta kuulis koera haukumist ning kuuri tuli kannatanu. Kannatanu lõi teda kohe vastu selga ning haaras tal kätes kinni ja hakkas kuurits välja tirima . tema osutas vastupanu ja tõukas kannatanut endast eemale. Mingil hetkel olid nad teineteise haardes ja kukkusid. Kuskilt ilmus naisterahvas, kellel mees käskis politsei kutsuda. Ta sai kuidagi püsti ja läks tagasi kuuri, kuna lootis leida teise väljapääsu. Teist väljapääsu ta ei leidnud ning politsei pidas ta kinni. Tal oli küll üks nuga kaasas, kuid ta ei ähvardanud sellega kedagi (I kd, tl 18-20). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema osaliselt omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu K. K ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. öösel lõhuti Tallinnas, XXX ära tema kuuri tabalukk. Kuuri oli tunginud tundmatu meesterahvas, kes ütles, et otsib metalli. Mees ütles, et lukk oli juba varem lõhutud. Mees tahtis hakata ära minema, kuid tema seisis ukse ees. Mees hakkas teda eest ära lükkama ning püüdis teda rusikatega lüüa ning lõi rusikaga rindkeresse. Mingil hetkel ta kukkus ja mees istus talle kõhu peale ja hoidis noaga kätte tema oma pea kohal ja ütles, et tapab ta ära. Ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kuna samal ajal hüüdis abikaasa, et on kutsunud politsei, siis mees taandus uuesti kuuri. Politsei pidas mehe kinni ja temale kutsuti kiirabi. Ta tunneb rinnus valu ning nina peal on kriimustus (I kd, tl 1-2,4-5); - tunnistaja E. K ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. ärkas ta koera haukumisega peale ja läks õue. Kuuri ukse juures oli tema abikaasa pikali ning abikaasa peal tundmatu meesterahvas, kes hoidis kätt oma silmade kõrgusel ning jäi mulje, et kohe lööb abikaasat. Mehel oli midagi käes. Abikaasa hüüdis, et mehel on nuga (I kd, tl 6-10); - tunnistaja B. H ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. sai ta väljakutse maja juurde, kus puurkuuris viibib võõras mees. Kuuris peeti kinni H.B (I kd. tl 11-12); - asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd 25-27); - kiirabikaart (I kd, tl 3). Kriminaalasjas kogutud tõenditega (süüdistatava ning kannatanu ütlused) on leidnud tõendamist, et H.B tahtlikult sisenes valdaja tahte vastaselt K. K kuuri, olles varem karistatud omavolilise sissetungi eest. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Samuti on kohtulikul uurimisel kannatanu ütluste ning kiirabikaartiga tõendatud, et H.B tahtlikult tõukas K. K ning lõi teda rindkere piirkonda, tekitades kannatanule kehavigastuse ning põhjustades füüsilist valu. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludentsete tegudega. Kriminaalasjas on kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et H.B hoidis ülestõstetud käes nuga ning samal ajal ähvardas K. K tapmisega. Kohus leiab, et tegemist oli veenva ähvardusega, kuna süüdistatav 5 oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ning hoidis käes löögivalmis nuga, mistõttu kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.B on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras AS § 70, NPAS § 15-5 järgi. Väärteokorras määrataud rahatrahvid on tasumata, samuti on tasumata kriminaalasjas varem mõistetud rahatrahv. H.B ei tööta kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik teda mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritavad kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Seoses varguse ja lukkude lõhkumisega on kannatanu SP esitanud tsiviilhagi summas 7795 krooni, MP summas 6021 krooni, TN summas 7949 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab hagisid. Tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega (kviitungid, arve-kviitung) ning kuuluvad rahuldamisele. K. K on lukkude lõhkumisega tekitatud materiaalne kahju summas 300 krooni. H.B eitab lukkude lõhkumist. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatava ütlused, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.