lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi 30 p vangistusega, väärtegude toimepanemise eest karistatud 26-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kaitsja
RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 247, 248 lg 1 p 5, 249, 313, 318, 319 kohus otsustas: § 424 järgi 2 Süüdi tunnistada J.G
Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui J.G ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Määrata J.G katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada J.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. J.G-le määratud katseaja alguseks lugeda 09.12.
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.G-le mõistetavaks karistuseks
järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta kuus kuud. Katseajaks allutada J.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
Süüdistatav J.G on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.G on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.G tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et süüdistatavalt J.G-lt väljamõistmisele kuuluva kaitsjatasu summas 900 krooni võib jätta riigi kanda. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 17.detsembril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.