4-10-1534 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-1534 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi U.E` kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt` poolt 23.04.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,10,002751 Liiklusseaduse § 74 64 lg 1 järgi kaebuse esitaja U.E (ik xxx) kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kaire Aus kohtuvälise menetleja ametnik Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt ja patrullpolitseinik Halar Hallimäe RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7464 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-135 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas Jätta U.E` kaebus rahuldamata. Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt` poolt 23.04.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,002751 muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Rahatrahv 900.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/ale 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 06.09.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 07.09.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 20.09.2010.a. 4-10-1534 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 07.03.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik H. Hallimäe` poolt väärteoprotokoll nr AB1187090 selle kohta, et 07.03.2010.a kella 08:14 ajal Pärnu linnas Jannseni tn 3 U.E, juhtides mootorsõidukit (Ford Escort, r/n xxxxxx), ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 64 lg 1 järgi. 23.04.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,002751 on määratud kohtuvälise menetleja poolt U.E` 64 eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni. Kaebuse sisu 14.05.2010.a esitas U.E` kaitsja K. Aus Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema kaitsealuse suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja leiab, et U.E` suhtes alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja on seisukohal, et kohtueelne uurimine väärteoasjas on läbi viidud ebaobjektiivselt, ühekülgselt ja puudulikult, kuna kohtuvälise menetleja otsus isiku karistamiseks väärteo toimepanemise eest on koostatud asjaolude suhtes, mida kaebaja toime ei pannud. Asjas on üle kuulatud tunnistaja Aleksei Näär, kes viibis kaebajaga samas mootorsõidukis juhi kõrvalistmel sõitjana. Tema ütlustest nähtub, et U.E` oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Seega on tõendatud tunnistaja ütlustega asjaolu, et U.E` ei pannud toime talle etteheidetavat tegu. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid leiab kaebaja, et U.E` koostatud otsusega määratud rahatrahv on alusetu, kuna menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt oma 26.05.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja U.E` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel. LS § 74 64 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata. Menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS § 74 64 lg 1 alusel võidakse karistatakse mootorsõiduki juhti kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et on alusetu menetlusaluse isiku kaitsja väide, et kohtuväline menetleja ei ole selgitanud välja väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid. Kohtuväline menetleja on kindlal seisukohal, et on kogunud antud väärteoasjas kõik võimalikud tõendid. Eeltoodu tugineb selgelt asjaolul, et kohtuväline menetleja kuulas lisaks väärteo asjas juba kogutud tõenditele üle menetlusaluse isiku poolt tunnistajana A. Näär'i. Menetlusalune isik väitis oma 17.03.2010.a vastulauses, et tunnistaja A. Näär saab anda ütlusi, et mootorsõiduki juhtimise alustamisest kuni sõiduki peatamiseni patrullpolitseiniku poolt, ei rikkunud menetlusalune isik turvavarustuse kasutamise nõudeid ega jätnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Tunnistaja A. Näär kuulati üle tunnistajana Pärnu politseijaoskonnas Pärnu linnas Pikk tn 18 05.04.2010.a ning andis ütlusi selle kohta, et ei ole teadlik menetlusaluse isiku turvavarustuse kasutamise nõuetest sellel päeval, kuna ta ei pööranud sellele tähelepanu. 2
(5)4-10-1534 Väär on kaebuses esitatud väide, et tunnistaja A. Näär ütluste kohaselt nähtub, et menetlusalusel isikul oli kinnitatud nõuetekohaselt turvavöö. Tunnistaja ütluste kohaselt: „Kui me peatusime, siis U.E lasi turvavöö lahti" on ütluste kontekstist välja rebitud ning ei oma üksiklausena mingit kaalu. Lisaks on tunnistaja Sven Benström oma ütlustes kinnitanud: „... ja pöördumisel oli näha kuidas juht kinnitab turvavööd." Samuti kohtuväline menetleja otsuses väärteoasjas nr 2670,10,002751 märkinud, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja S. Benström`i ütlustega. Menetlusaluse isiku kaitsja ei ole kaebuses märkinud seda, mida oleks kohtuväline menetleja pidanud veel tegema objektiivsete tõendite kogumiseks ning samuti taotleb kaitsja vaid tunnistajana A. Näär ülekuulamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungil üle kuulata väärteoprotokoll koostajana Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo patrullteenistuse patrullpolitseiniku H. Hallimäe. Tunnistajana taotleb kohtuväline menetleja üle kuulata Lääne Piirivalvepiirkonna Pärnu kordoni ametniku S. Benström'i. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Juhindudes eeltoodust ning V™S § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja U.E` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid U.E` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt V™S-s sätestatud nõuetele. Maakohtu seisukoht V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et U.E` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid V™S 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 07.03.2010.a kella 08:14 ajal Pärnu linnas Jannseni tn 3 mootorsõidukit (Ford Escort, r/n xxxxxx). Kaebajale on koostatud väärteoprotokoll LE § 68 p 5 nõuete rikkumise eest. U.E oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, so kaebaja leiab, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ning andis järgmise seletuse sündmuse asjaolude kohta: 07.03.2010.a sõitis kaebaja oma autoga. Tankis Olerexi tanklas Ehitajate tee ja Tallinna mnt nurgal. Jannseni tänavale keerates sõitis vastu politseiauto. Politseiauto keeras ringija andis peatumismärguande. Politsei tuli auto juurde, esitlesid ennast. Peatamise põhjuseks öeldi kinnitamata turvavöö kaebuse esitajal. Kaebaja läks politseiautosse. Kuna kehtivaid rikkumisi ei olnud, taheti teha kirjalik hoiatus. U.E keeldus kiirmenetlusest ja koostati üldmenetluseprotokoll. Kaebaja sõnul kinnitas ta turvavöö Olerexi tanklas. Auto aknad olid jääs ja turvavöö asend ei olnud jälgitavgi. 3
(5)4-10-1534 Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistaja S. Benström`i, kes töötab Lääne Prefektuuris ning kes 07.03.2010.a koos H. Hallimäe`ga teostas liiklusjärelevalvet. Liiguti autoga Tallinna mnt-l. Tunnistaja tegeles arvutiga, kui H. Hallimäe teatas, et vastutulevas autol ei olnud kinnitatud turvavöö. Tagasipöörde järel, vahetult rikkuja järele sõites, nägi tunnistaja läbi Fordi tagaklaasi juhi poolt turvavöö kinnitamist, so turvavöö peale tõmbamise liigutust. Auto aknad olid puhtad. Kohtuväline menetleja H. Hallimäe kinnitas kohtuistungil, et teostas koos S. Benström`iga liiklusjärelvalvet. Kaebaja poolt juhitud sõiduk tuli neile vastu. Kohakuti jõudes nägi H. Hallimäe, et juhil on turvavöö lahti ja palus paarilisel vaadata. H. Hallimäe tegi tagasipöörde. Tagant oli selgelt näha, et juht tõmbas turvavöö peale. Autode vahe oli 5-10 meetrit. Autol ei olnud toonklaasid, samuti ei olnud aknad jääs. Ukse avamisel oli vöö kinnitatud. Kuna isikul puudusid kehtivad rikkumised, taheti piirduda hoiatusmenetlusega, millega U.E nõus ei olnud. Selle järel koostas ta väärteoprotokolli jms. Tunnistaja A. Näär, kes on U.E-ga tuttav alates lapsepõlvest, andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: Oli nädalavahetus. U.E võttis kütust Ehitajate teel. Esmalt tunnistaja sõnul U.E kinnitas turvavöö enne sõidu alustamist. Foori alt mööda sõites peeti nad kinni. Tunnistaja sõnul tuli U.E autost välja, siis võttis vöö lahti. Hiljem asus tunnistaja positsioonile, et ta siiski ei näinud turvavöö kinnitamist sõidu alustamisel. Aknad olid autol puhtad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et tõendite hindamisel nende kogumis tuleb asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtul siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel suurema kaalu kui teisele. Kohus hindab usaldusväärse tõendina tunnistaja S. Benström`i ütlusi, kuivõrd antud isik on kaebuse esitajale täiesti võõras, tunnistaja viibis oma igapäevastel tööülesannete täitmisel ning tal puudub asjas igasugune isiklik motiiv ja huvi süüstada U.E kõnealuse väärteo toimepanemises. Kohus leiab, et tunnistaja A. Näär, kaebuse esitaja ammune peretuttav, kes küll tegelikult turvavöö kinnitamist ei näinud vaid nägi väidetavalt selle avamist, on oma ütlused rajanud soovile vabastada U.E vastutusest. Eksitav on ka kaebuse esitaja kohtus esitatud väide, et tema juhitud auto aknad olid jääs ja turvavöö asend seega mittejälgitav. Tunnistaja A. Nääri ütluste kohaselt oli sõidetud Paikuselt kümmekond kilomeetrit, seega auto oli soe ja aknad sulanud. Ka tunnistaja S. Benström kinnitas, et auto klaasid olid puhtad ja läbipaistvad ning juhi tegevus selgesti eristatav. Samast eeldusest lähtub ka koostatud väärteoprotokoll. Seega loeb kohus tõendatuks, et U.E-na auto aknad olid sündmuse toimumise ajal jäävabad. Tõenduslikult oluliseks loeb kohus ka asjaolu, et politseiametnikele oli rikkumine jälgitav lähidistantsilt, ööpäeva valgel ajal ja sellega on välistatud võimalikud eksitused. LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Vastavalt LE § 68 p 5 on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. U.E` nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb U.E` koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et U.E` on toime pannud koosseisupärase, 4
(5)4-10-1534 õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 74 64 lg 1 alusel väärteona. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 74 64 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka V™S §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 7464 lg 1 karistatakse Sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebajale on antud juhul karistusena kohaldatud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisav motiveerimaks U.E` hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja A. K. Lätt` poolt 23.04.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,002751 ei kuulu tühistamisele ning U.E` kaebus ei kuulu rahuldamisele. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes eelnevast tuleb U.E` poolt väärteoasja menetlemisel kantud õigusabikulud jätta U.E` enda kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Rubo Kikerpill Kohtunik 5
(5)