← Eesti

4-10-3927/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-3927 (2302.10.014306) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin Väärteo asi T.Z-i kaebus Korrakaitsebüroo muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. detsember 2010.a Menetlusalune isik T.Z – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridus * töökoht *, elukoht *. RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada T.Z-i kaebus osaliselt.
  4. Muuta T.Z-ile , IK xxx, elukoht *, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo
  5. oktoobri 2010.a otsus LS § 74 19 lg 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse alljärgnevalt: 2.
  6. Võimaldada T.Z-ile mõistetud rahatrahvi kolmteist tuhat kakssada (13 200) krooni tasuda osade kaupa võrdsetes osades kuue

(6)kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. 2.2.Vähendada T.Z-i lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist seitsmelt
(7)kuult viie
(5)kuuni. Põhja Prefektuuri
  1. oktoobri 2010.a otsuse , Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19 Kaevatava otsusega karistati T.Z-i LS § 74 lg 2 ja 3 alusel rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses 13.200 krooni suuruses summas ja võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, kuna tema
  2. septembril
  3. a kell 00.56 olles alkoholijoobes mitte vähem kui 0,70 mg/l juhtis Tallinnas Pärnu mnt. 139A juures mootorsõidukit Audi A8, riikliku registreerimismärgiga 451 ATJ, rikkudes sellega LE § 20 lg 4 nõudeid ja pannes toime 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. T.Z karistusega ei nõustu. Ta tunnistab küll, et juhtis
  4. septembri
  5. a öösel Tallinnas mootorsõidukit alkoholijoobes, kuid leiab, et temale määratud karistus on liiga range, sest midagi ju ei juhtunud. Ta leiab, et temale määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur ja ta ei suuda seda koheselt tasuda. Ta leiab, et teda pole varem karistatud ning seetõttu ei tuleks tema suhtes kohaldada ka lisakaristust. Pealegi ähvardab teda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel töökoha kaotus. Lisakaristuse kohaldamine ei ole obligatoorne. T.Z-i arvates ei ole temale mõistetud karistus proportsionaalne tema süüga võrreldes. Väärteootsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja lähtunud kaalutlusõiguse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. T.Z on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks ja ta ei soovi töökohta kaotada.
  6. septembri
  7. a õhtul oli T.Z Pirital sõbra juures saunas, kus tarvitas 5-6 pudelit õlut Rock. Kuna tema elukaaslane elab Tallinnas, otsustas ta kolme tunni pärast umbes keskööl, sinna sõita ning arvas, et on võimeline autot juhtima. Ta on teadlik alkoholijoobes juhtimisega kaasneda võivatest tagajärgedest, kuid ei osanud neid endaga siduda. Juba järgmisel päeval kahetses ta juhtunut väga. Seetõttu palub ta temale mõistetud karistust vähendada ja lisakaristuse tühistada. Kohtuväline menetleja jääb kirjalikult oma otsuse juurde ja palub jätta selle muutmata ning kaebuse rahuldamata. Ta on nõus, et T.Z võiks trahvi tasuda ositi. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas T.Z-i ütlusi, kohtuvälise menetleja kirjalikku seisukohta ja teisi kirjalikke tõendeid, leiab, et T.Z juhtis
  8. septembril
  9. a kell 00.56 olles alkoholijoobes mitte vähem kui 0,70 mg/l Tallinnas Pärnu mnt 139A juures mootorsõidukit Audi A8, riikliku registreerimismärgiga 451 ATJ, rikkudes sellega LE § 20 lg 4 nõudeid pani toime 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. T.Z tunnistab, et on eeltoodud viisil käitunud ja süüdi, kuid ei nõustu temale määratud 13.200 kroonise rahatrahviga ning eriti lisakaristusega. Tema arvates ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel kaalunud temale mõistetud karistuse proportsionaalsust ja otstarbekust ega tema varasemat karistatust. T.Z-i selline arusaam ei ole aga põhjendatud. T.Z on toime pannud eriti ohtliku väärteo. Ta on vastutustundetult istunud pärast mitme liitri õlle manustamist autorooli ning juhtinud mootorsõidukit keskmises joobes. Sellise teguviisiga seadis T.Z ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Tuleb arvestada, et vaatamata hilisele kellaajale on liiklus Tallinnas tihe ja ohtlik. Seetõttu oleks võinud purjuspäi autosõit lõppeda väga tõsiste tagajärgedega ning selliste tagajärgede ärahoidmine ei olnud T.Z-i võimuses. Täiesti kohatud on T.Z-i väited tema eelneva karistamatuse kohta. Karistusregistri õiendist nähtub, et teda on korduvalt karistatud just liiklusalaste süütegude eest ja viimati alles
  10. veebruaril
  11. a. LS § 74 19 lg 2 näeb sellise väärteo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 18.000 krooni ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise palju pikemaks ajaks kui 7 kuud. T.Z-ile on määratud karistuseks trahv 13.200 krooni, mis on tunduvalt alla ülemmäära. T.Z teenib kuus umbes 8 000.- krooni. Seega on kohtuväline menetleja lähtunud karistuse määramisel ka proportsionaalsuse põhimõttest ja talitanud igati seaduspäraselt. T.Z hoomab oma teo raskust alles kohtus ja kahetseb puhtsüdamlikult. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt temale mõistetud karistust võib siiski veidi kergendada. Kuna temale põhikaristusena mõistetud rahatrahv vastab T.Z-i teo ohtlikkusele ja süü suurusele, siis kohus selle vähendamist õigeks ja otstarbekaks ei pea. Küll võib aga süüaluse kuusissetulekut arvestades võimaldada trahvi maksmist osade kaupa võrdsetes osades kuue kuu jooksul. Mis puutub lisakaristusse, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisse, siis leiab maakohus, et see iseenesest on käesoleva väärteo puhul alati õigustatud ja väga vajalik. Süüdlane peab reaalselt tunnetama mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise õiguslikke tagajärgi ja rahatrahv võib selles osas jääda liiga pinnapealseks. See, et süüdlane võib juhtimisõiguse peatumise tõttu kaotada oma senise töö, ei ole veel mingi argument lisakaristuse tühistamiseks. Käesoleval juhul töötab süüdlane katusemeistrina, mitte mootorsõiduki juhina ning juhtimisõigusest ilmajäämine ei saa takistada tema töötamist erialasel töökohal. Katusemeistrilt ei saa keegi erialaste oskuste kõrval nõuda mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu ega töötajat seetõttu töölt kõrvaldada. Küll aga leiab maakohus, et arvestades T.Z-i süü tunnistamist ja lõpuks oma teguviisi ohtlikkuses selgusele jõudmist, või tema lisakaristust vähendada seitsmelt kuult viie kuuni, et ta saaks juhtimisõiguse tagasi enne suvist katusepanemise hooaega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 132-134 ja 155 rahuldab maakohus T.Z-i kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo
  12. oktoobri
  13. a otsuse tühistamiseks osaliselt, võimaldades T.Z temale põhikaristuseks mõistetud rahatrahvi 13 200 krooni tasuda osade kaupa võrdsetes osades 6 kuu jooksul. Samuti vähendab maakohus T.Z-ile mõistetud lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kahe kuu võrra 7 kuult 5 kuuni. Jättes muus osa kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.