1-10-5846 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2010. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratu

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kar

S § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati P.M-i karistust 15.04.

1. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristusena 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti P.M eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaeg algas 03.05.
2. a ja lõpeb 31.12.
3. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 03.11.
4. a. P.M on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6-l korral:
5. 20.05.
6. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega;
7. 02.12.
8. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 alusel 9 kuulise vangistusega;
9. 15.02.
10. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 alusel 6 kuulise vangistusega, millest vabastati KarS § 87 lg 1 p

lg 2 alusel ning allutati 1 aastaks käitumiskontrollile;

1. 14.06.
2. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 25 lg 1,

§ 215

lg 2 p 1, 3, § 121, § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1 aastase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega;

1. 06.05.
2. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 1,

§ 215lg 2 p 1, 2, § 121 alusel 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega; 6. 15.04.2010. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt Kar

S § 199 lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1 alusel 5 kuu ja 28 päeva vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, lk 12-13) ei ole vanglas P.M distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama asuda Pärnu Varjupaika, mis on aga seotud riskiga, sest varjupaigas on nii kriminaalkorras karistatud kui ka alkoholiprobleemidega isikuid. Vabanemise korral puudub kindel töökoht, ta ei oma pikaajalist töökogemust ega –oskust, mistõttu ei ole tööturul konkurentsivõimeline. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 30 000 krooni. Kinnipeetav teadvustab alkoholiprobleemi, saab aru, et kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. P.M on väärteokorras 8-l korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Tartu Vangla ei toeta P.M-i vabanemist tingimisi ennetähtaega; kinnipeetava vabanemisel on olemas oht toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, lk 9-10) nähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik P.M-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval puudub kindel elu- ja töökoht. Toetav lähivõrgustik puudub. Peamiseks vabaduses käitumist mõjutavateks teguriteks on isiklik raske majanduslik olukord, alkoholi liigtarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav on olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi ning on katseajal korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav P.M avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ja leidis, et on olemas alused P.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad alused P.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.M on kriminaalkorras karistatud enne käesolevat karistust kuuel korral. Sealjuures on ta olnud neljal korral kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldaja on oma ettekandes avaldanud, et P.M ei suutnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita. Samuti on P.M katseajal olles toime pannud uued kuriteod. Käesoleval hetkel puudub P.M ka konkreetne elukoht. P.M-i karistusaeg lõpeb 31. detsembril 2010. a. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et P.M ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks. Samuti peab kohus põhjendamatuks ennetähtaegset vabastamist olukorras, kus isikul jääb reaalselt kanda vaid 10 päeva vangistust. Sellises olukorras ei saa eeldada, et süüdimõistetul oleks mingitki motivatsiooni järgida käitumiskontrolli ajaks pandud kohustisi. Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 900.- krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel P.M-ilt välja mõista. Rutt Teeveer Kohtunik 3