MS § 426, 432 Vabastada M.I, isikukood: xxx, talle Pärnu Maakohtu 08.10.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada M.I täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7, 8 ja lg 4 alusel määrata M.I-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt ühe nädala jooksul peale vabanemist; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata; - hüvitama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega seotud menetluskulud 1200 (üks tuhat kakssada) krooni 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest. Määrata M.I-le katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja Monika Vette järelevalve alla. Välja mõista M.I-lt 1200 (üks tuhat kakssada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 09.12.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht M.I tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.10.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13653
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti 17.09.2003.a Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26-27.04.2004.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust algusega 06.07.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.07.2009.a ja lõppeb 03.11.2011.a. Tartu Maakohtu 12.05.2010.a määrusega jäeti M.I vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 25.11.2010.a. M.I on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1.02.04.1997.a Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 2 p 1,3 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2.06.11.2000.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KrK § 197 lg 1 alusel arestiga 3 kuud; 3.17.09.2003.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 2 aastat. Väärteokorras on M.I varem karistatud 2-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.I vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 21.10.2010 noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanemate juurde Türile. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel, vahetult enne vangistust kandis Saksamaal kinnipidamisasutuses karistust röövimise eest. Vabanedes võimalus tööle asuda OÜ-s xxx raietöölisena. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 7000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, sageli väga suurtes kogustes, esines kuudepikkuseid joomaperioode. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ja soovib läbida vastavat sotsiaalprogrammi, kuid motivatsioon on väline. Kriminaalhooldusel viibides rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning põgenes karistuse hirmus välismaale. Tartu Vangla toetab M.I ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametnik toetab M.I tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht vanemate juures Türi linnas. Olemas töökoht OÜ-s xxx raietöölisena. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on M.I suhtes rahalisi nõudeid 443 krooni. Kriminaalhooldusel rikkus kontrollnõudeid ja lahkus välismaale. Kinnipeetav võib majandusliku olukorra parandamiseks toime panna uusi kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on võimalik alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, puudulik probleemilahendamise oskus, impulsiivsus, riskiva ja hoolimatu elustiili jätkamine ning kriminaalhooldust takistav käitumine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et M.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik, kuna tal on tugev sotsiaalne võrgustik ning kindel elu- ja töökoht. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle hiljemalt 5 päeva peale vanglast vabanemist ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. M.I seletas kohtuistungil, et soovib pärast pikaajalist karistuse kandmist vabaneda ennetähtaegselt. Ta kannab teist korda vabadusekaotuslikku karistust. Karistuse pikkus tuleneb Saksamaal varem karistuse kandmisest. Ta on karistuse kandmise ajal oma tegudest aru saanud ning väidab, et uute kuritegude toimepanemist vabanemisel ei järgne. Ta läheb tööle õemehe firmasse. Saab tööle minna kohe. Elama hakkab vanemate juures. On nõus alluma käitumiskontrollile ja täitma kontrollnõudeid. Valmis osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab. Samuti võtab endale kontrollkohustuse hüvitada menetlusega kaasnev menetluskulu 1200 krooni kohe vabanemise järel. Tal on selleks vabanemisfondis raha olemas. Distsiplinaarkaristust põhjendab tervisliku olukorraga seoses tööst keeldumisega, karistust vaidlustas. Prokurör ei toeta M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamist tema isikust lähtuvatest asjaoludest. Varem korduvalt karistatuna on ta vanglas karistatud distsiplinaarkorras. Distsiplinaarkaristatuse asjaolud äratavad kahtlust tema töötahtes ja seetõttu võib osutuda materiaalseid aluseid ebapiisavaks. Kui puudub töö. Puudub ka sissetulek. Kaitsja leiab, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas küllaldaselt materiaalseid aluseid. Vangla iseloomustus on positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav. M.I on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik ja seetõttu head väljavaated resotsialiseerumiseks.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et M.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud enam kui ½ karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu ning töötahe. Talle on töö garanteeritud OÜ-s Kolmestar. Tal on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, mis on seotud nii töö- kui elukohaga. Toimetulekuks vabaduses on ta nõus osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab ja vajalikuks peab. M.I tunnistab olnud alkoholiprobleeme ja väidab alkoholist hoiduvat. Vangla spetsialistid on ühel arvamusel selles, et M.I sobib kriminaalhooldusele ja teda on seetõttu võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Need asjaolud kaaluvad üle kinnipeetava ühe distsiplinaarkaristusega iseloomustavat käitumist vanglas. M.I võttis endale katseajaks kontrollkohustuse hüvitada lühikese aja jooksul vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad menetluskulud. Kohustuse võtmisega väljendas ta suhtumist oma senistesse eluviisidesse. Kohus määrab selle kohustuse kontrollkohustuseks
lg 4 alusel.
lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel määratavad kontrollkohustused aitavad paremale resotsialiseerumisele. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume täitmiseks on absoluutne, s.t., et alkoholi ei või tarvitada ka kodus. Kodus alkoholi tarvitamine on jälgitav kriminaalhooldaja kodukülastustega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub M.I-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. M.I on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Asja läbivaatamisega kaasnes menetluskulud: kaitsjatasu 1200 krooni, mis jääb kinnipeetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.