1-07-3130/31

(06913000055)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi A.M-i süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Prokurör Kadri Väling Süüdistatav A.M Ik: XXX, EV kodanik, kõrgem haridus, elukoht: xxx, töökoht: puudub, töötu. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Raini Nõu RESOLUTSIOON

1. A.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta A.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud A.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.M-ile määratud 3 (kolm) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.06.
5. A.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 1
6. A.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.M , 1-07-3130, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. AS U (likvideerimisel) likvideerija KResitatud tsiviilhagi AS U (likvideerimisel) huvides summas 100 000 rahuldada osaliselt, so 75 000 krooni ulatuses, mõistes A.M-ilt välja AS U (likvideerimisel) kasuks 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni. Ülejäänud osas, so summas 25 000 krooni osas jätta esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.06.
9. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: A.M süüdistatakse võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis väljendus selles, et tema teades, et AS TLterritooriumil 1991-st paikneva helikopteri MI-8 seeria nr. xxx ostmise vastu tunneb huvi Läti ettevõte "SIA GM H Ltd., võttis ühendust selle ettevõtte esindajatega ja pakkus nimetatud helikopterit müüa teades, et tal puudub selle müügi organiseerimiseks omanike vastav luba. 08.08.2006 sõlmis A.M ilma helikopter MI-8 seeria nr. xxx omaniku AS U (likvideerimisel) likvideerija KR teadmata esinedes olematu OÜ UTesindajana SIA GM H Ltd. esindaja ABhelikopteri ostumüügilepingu. Selle lepingu kohaselt müüs OÜ UTAS-le U (likvideerimisel) kuuluva helikopteri MI-8 seeria nr. xxx 75 000 krooni eest SIA GM H Ltd.-le. Helikopteri üleandmise tagamiseks SIA GM H Ltd.-le teatas A.M vajadusest tasuda eelnevalt AS-le TLhelikopteri parkimistasu summas 25 000 krooni, mille järel saab helikopter l a territooriumilt välja viia. Helikopter MI-8 seeria nr. xxx oli pargitud AS TLterritooriumile 20.12.1993 sõlmitud ja 29.06.1999 uuendatud AS U ja AS TL(varasemalt RE EL) vahel sõlmitud parkimislepingute alusel. 29.08.2006 tasus SIA GM H Ltd. AS-le TL29.06.1999 helikopter MI-8 seeria nr. xxx parkimise eest 2047.74 USD. 30.08.2006 tasus SIA GM H Ltd. 08.08.2006 OÜ-ga UTsõlmitud ostu-müügi lepingu alusel helikopteri MI-8 seeria nr. xxx eest Garaažiühistu "UT" AS-s Hansapank kontole nr.XXXXXXXXXXXXXXXX 75 000 krooni. Samal päeval toimetas A.M-i juuresolekul SIA GM H Ltd. OÜ K(reg. nr. 10683247) töötajate kaasabil helikopteri TLterritooriumilt välja ning transportis Läti Vabariiki. Seega A.M võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg l järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varguse. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.M end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kuskil 1995, siis kui A T lahkus Eesti Vabariigist, ta oli firma ME, tagastas talle dokumendid tema finantskulutuste katteks alates 2
10. Kui planeeriti kopteri realiseerimist, siis tekkisid tal kulutused kütuseks, maapealseks teeninduseks ja väljalennuks TLt, seda ta tol ajal finantseeris. Peale kopteri realiseerimist pidi tagastatama talle tema osa. 1995 anti tema kätte kogu dokumentide pakett, kaks kohvrit. Sai endale dokumendid ja kopteri. Formularis on kanne 1991 aastast, kes helikopteri remonditehases tehti sõjalisest helikopterist tsiviilkopter, kanne tehti AS M jaoks tema korraldusel. Kogu dokumentatsioon oli alates 1995 aastast tema käes ja valdamise ning kasutamise õigus on sellel, kellel on dokumendid. Enne 1995 aastat kuulus kopter AS M , kui ka tema kui AS M esindaja. Äri hakkas 1991 kui teda volitati pärast teatud volikirja saamist esindama firmat tehnilise eksperdina helikopteri vastuvõtmisel. Töösuhet AS M ei vormistatud. Tegutses suulise kokkuleppe kohaselt. Tema ülesanne oli tol perioodil, omades väikseid sidemeid, leida ressursiga lennuaparaate nende realiseerimiseks. Oli huvi nende ostmise vastu. Tegid tol ajal TL tehnilisi töid sellele lennuaparaadile, kaasas tehniku AS. AS M ei olnud mingit töösuhet. Oli kohustatud tehnilisi töid tegema kopterile, esindas AS M tehnilist teenindust. Tegi AS M nõudmisel, tasu ei saanud. Tasu pidi saama pärast müüki. Tasu sai helikopteri näol. Isegi täna ei tea seda, et AS M oleks kopteri müünud. Tema käes olid dokumendid, mis väljastati valmistajatehasest lennuaparaadi kohta. Need olid formularid toote kohta, passid mootorite, reduktorite, kõigi agregaatide kohta, millel kasutustähtaeg, samuti need, mis paigaldati valmistajatehase poolt täiendavalt. Tööde tegemise jaoks neid vaja ei olnud. Sisu poolest vajalikud. Lennukõlbulikkuse jaoks pidi kummid olema täis pumbatud, näidikud töökorras, et lennata. Formularid vajalikud, et teostada lendu töökorras reduktoriga, peavad olema dokumendid märgetega, et teostati hooldus, agregaadid töökorras. Formularis tegi märkusi, kuid hiljem, mitte ajavahemikul 1991 kuni
11. Oli märge selle kohta, et ei ole sõjaväehelikopter, vaid tsiviilkopter. Toimiku leht 81 on paremal pool 15.08.2006, antud koopia kande kohta, et 1991 kirjutatud õieti. Kanne on tehtud tehases tema korraldusel, et tehtaks tsiviilkopteriks. Oli siis AS M esindaja. Ettevõttega K on seotud lepinguliste kohustustega. Korralduse andis Venemaa föderaalse lennuteenistuse otsuse alusel. Ettevõte K allub sellele teenistusele. Talle anti õigus teostada Kaasani remonditehases ümberehitust kahele helikopterile. Oli firma M esindaja eesti poolt. Ärikolleegid andsid korralduse, mis puudutas lennuaparaatide müüki. Ei hakka neid nimetama, need on suured ninad. 15.08.2006 oli märkust vaja, sest Läti poolt tekkis küsimus, kas tegemist on strateegilise kaubaga. Paluti kinnitust, et ei ole sõjaväehelikopter. Et oleks firma poolt kinnitus, et oleks kergem sisse tuua, saada sisseveo dokumendid. Koostas ka oma selgituse, esimese osa puhul ei piisa formularist. Märkis, et koopia õige, siis Läti pool saab kätte, andmed klapivad, et ei ole Eestis muudetud. Läti pool tahtis seda, et kinnitada, et ei ole Venemaalt sisse toodud, müüjaks on tema. Kui tegid lepingu, siis Läti poole palvel märkisid juriidilise isiku rekvisiidid, kasutas UT rekvisiite, et Läti pool oleks teadlik, et ühistu müüb. Müüs 2006 ja kinkis raha garaažiühistule, raha senini ühistu omand. Registreerimistunnistus ja lennukõlbulikkuse tunnistus 1995 teda ei huvitanud, sest need ei kandnud mingit juriidilist rolli. Kui kopter tuli 1991 Eestisse, siis oli ligipääs vaid lennudokumentidele. Võttis ainult pardažurnaali ja lennuülesanded. Teab seda ekipaaži sõnadest, selleks, et korraldada lendu Venemaalt oli vaja kooskõlastusi, selleks, et lendu tõusta, peavad dokumendid olema komandöri käes. Kuidas AS M le müük toimus, seda ei tea. GM H esindaja võttis temaga ühendust ja tundis huvi ostmise vastu, A vist. Läksid koos kopteri juurde, vaatasid üle, vestlesid kontoris, kauplesid, pärast küsiti dokumente, esitas tehnilise dokumentatsiooni. Tahtis rohkem, kuid leppisid kokku 75 000 krooni ja et tasub kogu summa, mis esitab l alates 1991 st parkimise eest. Töötas sel ajal AE, kopter oli l as. Parkimistasude osas oli piinlik ja aeganõudev, kogu aeg hoolduskeskus nõusid raha. 1991st aastast ei olnud lepingut, oli sel ajal eritranspordi juhataja, l a juhtkond teadis, et on kopteri valdaja. Kuidas AS M l lasti kopterit seal hoida, seda ei tea, kuid kontakteeruti temaga kuna võttis selle vastu. Tema parkis, siis kästi ära koristada, viis teise kohta, helistati uuesti, viis kaugemale. Ei ole parkimistasu arvestamises osalenud. Ütles, et müüb maha, õigus nõuda ostjalt parkimistasu. Rääkis sellest Einari B . Parkimislepingut näinud ei ole. 1993 olid kontaktid Aiga kui Eestis hakati rakendama tolliprotseduure ja oli küsimuse all, kes jääb Eestisse, kes saab kodakondsuse. 1995 ütles Aile, et aitab, kas annab raha või agregaadi. Siis ütles, et helikopter on sinu oma, seega alates
12. Teab, et lennukõlbulikkuse tunnistus oli olemas, ilma selleta lennata ei saa. 3 Pärast 1992 aastat kopteri mootoreid ei käivitatud. Tegelesid sellega tema ja S, mingit ülesannet selleks ei antud. Vastutas tehnilise seisundi eest, et oli lootus maha müüa. Tema arusaama järgi oli omanikuks AS M . Tema oli AS M esindaja selle kopteri suhtes. Tehniline külg, müük. Alguses kui 1995 omanikuks sai, siis arvas, et midagi tuleks teha, pöördus vanade sidemete poole, et kui palju läheb maksma lennukõlbulikkuse taastamine, et tööle panna. Selgus, et see on sõjaväeline kopter ja äritegevuseks ei saa kasutada, ainult kauba veoks või isiklikul otstarbel. Oleks pidanud registreerima riigis, kus kasutama hakatakse. Otsustas müüa. Ametlikuks registreerimiseks oleks kulunud suured summad, pidanuks muutma lennukõlbulikuks ja hoidma lennukõlbulikuna. Esialgne ressurss oli suur, ehk ostab keegi varuosadeks, muuseum ei tahtnud, neil juba oli selline. Tehases tehti varakult tsiviilkopteriks, kuid formular oli sõjaväe oma. Registreerimisel oleks olnud suured summad, strateegiliselt kaubalt ei oleks saanud rataski maha võtta. Juriidiliselt on tehing tehtud õigesti, aga lepingus tegid trükkimisel vea. P OÜ, pidanuks olema GÜ. Ühistu registreerimisel tehti ka viga ja pandi aadressiks XXX. See oli vajalik, et kirjavahetus ei läheks kaduma ja arved saaks kätte. Linnavalitsusest tuli kiri, et enam ei ole aadress nr 22 vaid 22A, kuid tempel on vana. Aadressil tänava nimes võis trükkimisel tekkida viga. Müügiraha on kingitus UT arvel. Kopter kingiti ühistule august
13. Helistas juhatuse liikmetele, et teeb sellise kingituse, ühistu arvele laekub raha. Kinkis helikopteri, et müüa see ühistu nimel ja saada raha. See oli augusti alguses. Müügi ajal esines GÜ UT esindajana. Rääkis sellest S , kes on juhatuse liige, juhatuses palju liikmeid. Konkreetselt ütles, et A.M kingib helikopteri, kas kiidate tehingu heaks. Küsiti kas tehingu tulemus on positiivne, koosolek kiitis heaks. See on kajastatud koosoleku protokollis. Oli nii, et tunni aja sees kinkis ja siis müüs. Akti üleandmise kohta ei vormistatud. 2006 aasta seisuga on kõik ühistu 48 liiget juhatuse liikmed. Raamatupidamisdokumentides on kajastatud ainult sissetulek, koosolekul protokollis kinnitati seda sissetulekut. 1995 oli tema pretensioon kulutuste osas 8000 dollarit, lepiti kokku, et pretensioone ei esita, saab lennuvara. Üleandmine toimus käest kätte, toimus suuliselt. Lätlastele andis üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle lennuaparaadi ja dokumentatsiooni, kui tuleb omanike vahetus, siis selliseid asju tuleb teha. Garaažiühistule andis üle nii lennuaparaadi kui ka dokumentatsiooni, võttis vastu kui ühistu esimees. Ei hakanud üleandmise-vastuvõtmise akti tegema kuna sel etapil võib kinkida ilma aktita kuna füüsiliselt oli omanik. Helikopteri saabumisest 1991 sai teada Venemaa poolelt, teatati, et tuleb erireisiga kaks kopterit. Oli kohal kui saabus esimene kui ka see. Ekipaaž kandis ette, et ülesanne täidetud, korraldused edasise lennu kohta, läksid dispetšerteenistusse, on protseduuri reeglid. AS M st oli A, tema ise vastutas tehnilise poole eest. Dokumentidest nägi lennuülesannet, luba väljalennuks Venemaalt, samuti need dokumendid, mis hiljem üle anti. Teda huvitas kanne ümberehitamise kohta, üleandmises ei osalenud. K on Kaasani linnas helikopterite remonditehas. Seal paigaldati lisakütusepaak, täiendavad agregaadid, see oli enne Tallinna saabumist. 1995st aastast andis korraldusi vaid Sile valvata, pumbata, kontrollida, teha ülevaatust. Pani kopteri tabalukuga kinni. See isik, kes talle üle andis, oli AS M koosseisus, üks äri korraldajatest. UM ei tea midagi. Läti äriühing avaldas soovi koostada kirjalik leping. Algselt tahtis saada sularahas, kuid et ei tekiks kahtlusi, et ei ole tema oma, võttis ettepaneku vastu ja pole probleemi, müüb juriidilise isiku nimel. Muidu tekiks raskused, sest A ütles, et summa tuleb läbi kanda, kauba viimine Lätisse problemaatiline, ütles, et tegu strateegilise kaubaga. See ei olnud Eesti registris. JG ei ole kohtunud, ainult ülekuulamistel. Toimiku leht 11 on formulari lehekülg, kus on tema korraldusel pandud kopterile Kaasanis raadisaatjad tsiviilsagedustel. Toimiku leht 13 on tema koostatud, saadeti korduvalt ostjatele kinnitus, et ei ole sõjaväehelikopter, et saaks sisseveo loa. 1991 koostati dokumente, mis annavad temale kui tehnilisele eksperdile õiguse valida sõjaväeosas tehnilise külje pealt paremat helikopterit, suunata tehasesse ümberseadistamiseks. Oli vastutav tehnilise külje pealt. Üks oli kaitseministeeriumist, teine föderaalsest lennundustalitusest. Oli selline tingimus, et kopter Eestisse toimetada, firma registreerimiskoha järgselt, tema esindas firmat M . Lisaks Mi-8le olid veel Mi-2 ja L-
14. Ilma nende dokumentideta ei oleks olnud võimalik ümber seadistada ega Eestisse toimetada. Kui poleks olnud sellist korraldust M poolt, siis ei oleks luba olnud teostada kopterite valikut ja ümberehitamist selle firmale. Ei tundnud huvi kas M s oli tehtud käskkiri. Ainuke, mis ühendas, oli tellimus ostmiseks, oli võimalus teenida, 4 teha äri. Juhatuse esimehega ei ole suhelnud, Aiga olid kontaktid. Teises köites toimiku leht 39 dokument on välja antud talle aasta alguses selleks, et tema tsiviillennunduse esindajana saaks asuda teisele sammule, saades tehases saadud helikopterid ümber ehitada tsiviilsõidukiteks. 1991 alguses jaanuaris või veebruaris kohtus A T, kes rääkis, et lennundustehnikal oleks ostjaid, et kus kanaleid kaudu otsida. Võttis ühendust tuttavate ja sugulastega ja selgitas tegevusskeemi. Ilmes, et ei ole lihtsalt võimalik saada, peavad olema loadokumendid, et sellel, kes ei ole lennundusega seotud, ei tunne nõudeid, siis veel realiseerimisküsimused, need polnud kättesaadavad. Pärast telefonikõnesid tehti korraldus, et ta on vahelüli tehnilises varustamises, föderaalteenistuses valmistati ette volitus Venemaa poolel. Otsuses märgitud lennuaparaatide numbrid, mis tulid sõjaväeosast, mis ümber ehitada. Toimiku leht 87 oli vajalik selleks, et saada luba ekspertiisi jaoks pärast hindamist. Kannatanu OÜ U esindaja likvideerija KR seletas, et on G OÜ juhatuse liige, samuti töötab OÜ U likvideerijana. Tõenäoliselt on ta likvideerijaks määratud 04.05.
15. Töötas sel ajal pankrotis olevas Eesti Maapangas ja majasiseselt lepiti kokku, et asub tegelema U likvideerimisega, kelle suurimaks võlausaldajaks oli Maapank. See oli seotud sellega, et äriühing oli äriregistris registreeritud, kuid hiljem ei olnud registreeritud ettevõtteregistris. Maapank lootis U likvideerimisega laenu võlgnevust vähendada. Nagu dokumentidest nähtus, oli tegemist laenulepinguga 6 miljonit krooni. Helikopter oli panditud kohustuste täitmise tagamiseks. Laenu makstud ei ole, tema teada Ul vahendeid ei ole. Helikopter oli kuni 2006 aastani. Varasemalt püüti seda müüa, kuidagi ei õnnestunud. Helikopterit on käinud l as vaatamas kindlasti enne 2006 aastat. Käis koos Maapanga pankrotitoimkonnaga. Helikopter on pandina suhteliselt ebatavaline, tunti huvi, missugune välja näeb. Pärast seda ei ole vaatamas käinud. Kuni 1999ni tegi l aga kokkuleppe, 1990ndate algusest olid parkimislepingud. Tõenäoliselt oli kokkulepe, parkimistasu, mida tasuda. Kui 1999 aastal kokkuleppe tegi, ei olnud tasu makstud. Keegi seal oli, kes andis infot tehnilise seisukorra kohta. Kui toimkonnaga käisid vaatamas, siis oli seal vanem härrasmees, mingi keskastme juht. Tema tutvustas, tutvustati kellegagi, kes oli tegelenud asjaga, konserveerinud helikopterit, et ei laguneks. A.M ei ole tuttav isik. Kes konserveerimisega tegeles, seda ei mäleta. 2006 aastal kui üle kuulati, oli mälu parem. Kohtuistungil avaldatud ütlustest toimiku lehel 124 kui on rääkinud, et S, siis ju see nii oli. Ei mäleta mis dokumendid need olid l as, ehk olid mingid hooldusraamatud, päevikud. Neid ei ole tema käes olnud, on olnud vaid l as. Avaldati õhusõiduki tunnistus, lennukõlblikkuse kohta tunnistus, need esitas ise, sest need olid Maapanga laenutoimiku vahel, dokumentide originaalid on tema käes, tunnistused on punaste ja roheliste kõvade kaantega. Helikopteri müügiks Maapank avaldas kuulutusi, 2005 kuni 2006 oli üks huviline GM H, kuid U jaoks läbirääkimised luhtusid. Tõenäoliselt S viis nendega kokku. Tema mingeid volitusi helikopteriga tehingute tegemiseks andnud ei ole. Ei mäleta, et oleks A.Sile kirjalikku korraldust andnud ostja leidmiseks, jutu sees võis tõenäoliselt olla. Kunagi varem on ostuhuvilisi olnud, kuid tõsiseltvõetavaid olnud ei ole. Miks ei õnnestunud läbirääkimised GM Higa, seda ei mäleta. Helikopter on spetsiifiline asi, seda ei ole kerge müüa. Kui tuli päevakorda GM H, ehk TLkaudu, siis ehk täpsustati firma rekvisiite. Lähtus sellest, et 1999 oli l aga kokkulepe, et kirjaliku nõusolekuta helikopterit välja anda ei saa. 1999 kui oli kokkulepe l aga, siis l ei olnud nõus 25 000ga, see summa oli aastatega tõusnud kõrgustesse. Leppisid kokku, et müüja leidmiseni. 2005 lõpus või 2006 võeti ühendust, enne seda kui ära viidi. Kes see isik oli, seda ei mäleta, rääkis eesti keeles. Varaline nõue on 75 000, lisaks tasu, mis on kokkuleppes ära märgitud. Kohtueelsel menetlusel võis nimetada varaliseks nõudeks 100 000 krooni, summad selles vahemikus olid, hinda on raske öelda. Jääb kannatanu esindajana 100 000 juurde, sellest 25 000 parkimise tasu hüvitamiseks. Olgugi, et l ale on parkimistasu makstud, kuid likvideerijana ei ole ta nõusolekut andnud. Samuti ei tea ta seda, kas on parkimistasu makstud. Kuidas asjad käisid, seda ei tea. Tõenäoliselt sel ajal, läbirääkimiste ajal GM Higa sellise summani välja jõudsid. Hindamisakti ei ole, keegi ei suudaks seda väärtust määrata. Oli selline pakkumine tehtud, kui oleks edasi olnud, oleks saanud. Ei mäleta miks asi pooleli jäi. Kas ei saanud tingimustes kokkuleppele või kadus kontakt. Varalist kahju on tekitatud 100
16. Et helikopter kuulus U tõendavad toimikus olevad dokumendid. Helikopterit ei ole küll kantud lennuregistrisse, kuid 5 leiab, et vallasasjana oli see U vara. See ei ole tavaline vallasasi, seda ei hoia garaažis. Lähtub l aga sõlmitud lepingust. Ostu-müügileping on olemas, sellest piisab. Seda ei saa rohkemat pidi tõendada. Ei ole jõutud lennuregistrisse kanda, kuid see ei tähenda seda, et ta U ei kuulu. Esimene kord nägi seda siis kui määrati kohtu poolt likvideerijaks. Maapank esitas need, keegi teine neid esitada ei saanud. Kas leping oli originaal või koopia, seda ei mäleta. Ei oska öelda kas U pidi helikopteri eest maksma. Usub, et on makstud. Omandatud sel ajal, maksmata poleks seda Tallinna toimetatud. Maapank ei oleks tagatisena laenu andnud kui oleks veendunud, et see U ei kuulu. Ei oska öelda et keegi oleks öelnud, et summa oleks makstud. On muud, on ostu-müügi leping, maksmise dokumente näinud ei ole. Kas U on asunud asja valdama, selleks, et minna l a territooriumile peab läbi tegema suure kadalipu. Tuvastatud on, et helikopter kuulub U , ei ole vaidlust ka l aga. Siis poleks sõlmitud ka temaga lepingut 1999 aastal. Ei käi nii, et lähed l a ja sõidad minema. Kui ostu-müügileping on sõlmitud, siis on ka asi üle antud. Ei tea peast tingimusi, mis täpsemalt üleandmist ette nägid. Helikopteri juurde dokumentidest on tema käes kaks passi, ülejäänud olid S käes l as. Seda aktsepteeris enne likvideerimise algatamist ka Maapank. Mis dokumendid olid S käes, seda ei tea, päevikud, hooldusraamatud. Mis asjaoludel nad l a sattusid, seda ei oska öelda, ainult oletused. Tõenäoliselt pidid dokumendid olema seal l a siseeeskirjade tõttu. Dokumentides seerianumber algas üheksaga, keskel ka kaks viite. Kust Läti äriühing helikopterist teadis, tõenäoliselt läbi l a. Seal tuleb see kokkuleppest välja. U esindaja ei ole kontakti otsinud, ise pole teda ka kätte saanud. Kui likvideerijaks nimetatakse, siis püüab kätte saada vanu juhatuse liikmeid, et kätte saada raamatupidamisdokumente. Tõenäoliselt oli see Murumets, nimi jooksis siin läbi. S käes olevate dokumentide kohta teab likvideerijaks määramisest, need olid juba enne S käes, tehnilised hooldepaberid. Need kaks tunnistust on tema käes. Maapangast tulid need koos laenulepingu ja pandilepinguga nagu auto pass, et see on tema käes ja sellega ei saa tehinguid teha. Helikopter ei ole pesumasin, et jälgin, valvan. Seda tuleb hoida mujal, on lisakulutused. 1999 aastal sai oma arvates suht hea kokkuleppe l aga, et on turvalistes kätes. Oli üllatus kui kutsuti Kaposse ja öeldi, et helikopterit ei ole. Tunnistajana üle kuulatud JGseletas, et oli AS M juhatuse esimees. 90ndate alguses ostsid Samaara lennukompaniilt 10 helikopteri MI-8 rendiõiguse 25 aastaks. Venemaalt ja Ukrainast ei saanud sellel ajal ostu-müüki vormistada, ostsid rendiõiguse ja maksid raha ette. See helikopter oli numbriga 97855… U seotud selliselt, et andsid õigused üle U , ise nad ei olnud omandanud ja siis sai lepingu teiseks pooleks Samaara lennukompanii. Ei mäleta seda, kas U sõlmis rendilepingu või ostu-müügi lepingu. AS M oli rendisuhe lõpetatud. Dokumendid ei ole säilinud. AS M lõpetas tegevuse kui moodustati äriregister ja ei kantud andmeid sinna üle. See oli filiaal ja seal oli mingi konks. UMoli seotud firmaga, kellele ümber vormistasid, vist juhataja. Võimalik, et see oli 15.12.1993, igatahes 90ndate alguses. Leping U ja Samaara lennukompanii vahel, täpselt ei tea. Toimikus lehekülgedel 143-150 lepingut on näinud, ilmselt nende poolt koostatud. Lepingu esemeks p 1 kohaselt on helikopter MI-8, pardanumbrit siin kirjas ei ole, kuid on märgitud, et üks tükk. Hind 620 000 USD. Sellised hinnad olid. Samaara esindajad olid seal kohal, palju aega on möödas. UMennast mäletab. Anti üle üleandmis-vastuvõtmis aktiga. Nad võtsid hoiukohustuse lennuväljal üle. Akti ei mäleta, arvab, et Samaara lennukompanii andis üle, see oli Tallinna Lennuväljal, Samaara kompanii oli omanik. Dokumentidest pardaraamatud, selleks on range nimekiri, seoses teenindusega, iga tehnilise sõlme kohta, hooldus, lennutunnid, kuhi raamatuid. Kirja ei pandud, sai üle antud. Mäletab raamatuid, mis üle anti. A.M ei tea, samuti ei tea ASt. Us suhtles ainult juhatajaga. ASl M oli parkimisleping, muidu poleks saanud hoida. See vormistati ümber, muidu oleks kohustused nendele jäänud. Kulus aasta-poolteist, kopter oli töökorras, ise oli sinna lennanud. Rendiõigusena vormistati leping seetõttu, et sisuliselt oli ostu-müügi leping, kuid sel ajal ei saanud ostu vormistada. Vormistati rendileping lennupotentsiaali lõpuni, võtsid rendile, maksid ette. See oli levinud, sest Venemaal ja Ukrainas olid otsesed ostu-müügilepingud keelatud, siis renditi. Omand üle ei läinud, kõik muud õigused läksid üle. Otseselt ei olnud võimalik müüa. Andsid rendiõigused üle Ule selle helikopteri osas. Need olid erinevad ajad kui nemad võtsid kümme helikopterit ja U võttis ühe. Ajad olid muutunud, siis sai ilmselt juba müüa. Ilmselt õiguslik regulatsioon muutus. 6 Samaara Lennukompanii oli AS M koostööpartner, läbi AS M osteti kopterid. Faktiliselt sõlmiti 90% lepingutest Tallinnas, kindel ei ole. Ise selle juures ei olnud. Raamatud olid all seifis hoiul, need anti ära, seda mäletab. AS M poolt tegeles üleandmisega nende töötaja Aleksei Ivanov, kes veel oli, seda ei mäleta, ehk lennufirma, U esindaja. Helikopterid lendasid siia, olid enne remondis, tehti tsiviiliks ümber, tehti hooldus. L as on omad lennukoridorid, kust kaudu kohale lennatakse, helikopterid olid siin poolteist aastat enne kui lepingud sõlmiti. Tulid kohale TLja enam õhku ei tõusnud. Kui lepingu järgi hind 640 000 USD, siis leping on selline, muud ei oska öelda. Ilmselt see summa maksti. Kui oleks makseraskusi olnud, siis oleks Samaara teatanud. Kui oleks makseprobleem, siis oleks teadnud. Lepingu p 5.17, mille kohaselt omandiõigus läheb üle maksumuse üleandmisel. Ise ei ole lepingut otseselt koostanud. Kes olid Samaara poolt, ei oska öelda, ka seda mitte kas üks või mitu esindajat. Endal olid kontaktid olemas. U kontaktil ei olegi tähtsust, tema kontakt oli 10 helikopterit. Panga kaudu maksmine on normaalne, selliseid summasid portfelliga ei anta. Raha panka maksmise punkt ilmselt ostja poolt selles lepingus. Mingi lepingu põhja punkt, lepingu põhi on üle tehtud. Helikopter tehti ümber ja siis lendas siia. Kopterit vaatamas ei käinud, tundis seda, nägi üsna tihti. Mis asjaoludel dokumendid l a töötajate kätte sattusid, seda ei oska öelda, kuid tegid ilmselt mingeid hooldusi et lennukorras oleks. Kes tegeles, seda ei tea. Pärast 1993 aasta tehingut ei ole U ühendust võtnud seoses helikopteriga. Tema ise seoses helikopteritega Eestist välja ei sõitnud. Tallinnas oli sel ajal kaks helikopterit. Üks läks Budapesti, selle kopteri ostis kreeklane, teist välja ei ostnud ja ära ei saadetud. 1991 aastal tuli kaks helikopterit, ühe ostis ära kreeklane B, teine jäi siia, see oli U oma. Läbi Eesti tuli kaks helikopterit, ülejäänud läksid otse edasi. Kogu rendisummat üle ei kantud Samaara Lennukompaniile, osa rahast sai kompenseeritud U lepingu summaga. Tunnistajana üle kuulatud A S seletas, et varem töötas AE tehnilise direktorina. Tööülesandeks jälgida õhusõidukite tehnilist seisundit. Peale selle ka AS U helikopteri tehnilist seisundit. See oli maha jäetud. Otseselt ei pidanud kontrollima, kuid oli suuline kokkulepe 1991st aastast. Sellest rääkis vaid A.M. 2008 aastal sai aru, et see helikopter oli A.M-i oma, enne ei teadnud. AE ja AS M on kaks erinevat asja. Dokumente ei ole näinud, võib ainult oletada. Kinnitab kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. 1991 aastal oli lennuväljal kaks helikopterit, üks lendas ära. Sellel helikopteril on teinud ülevaatust kaks korda. Kas selle kohta dokumentidesse mingit jälge jäi, ei mäleta. Teab, et A.M oli kõige juures. Igal helikopteril peab olema seade, et omad alla ei tulistaks, see lasti maha võtta. 1991 oli mootori konserveerimine, 1995 kohta ei mäleta. Oli huvi saada selle eest raha, lõpuks ei saanudki aru kellelt saada. A.M tasus 2008 aastal ära. Helikopteril peavad olema formularid, plaaneri oma ja mootorite omad. Kopteri formularist on näha millal välja lastud, ehitaja, valmistaja, mis agregaadid paigaldatud, remondi tegemise märkused, hooldustööd, sisuliselt helikopteri pass. Tema ülesanne oli agregaat maha võtta, helikopter oli tehniliselt korras ja pidi minema välismaale. Keegi ekipaažist palus maha võtta, see oli
17. 1995 palus ülevaatuse teha A.M. See ei olnud hoolduse kontroll, formulari täidetakse siis kui hakatakse maha müüma. Kui ülevaatusi tegi, siis vist nägi dokumente. KRperekonnanime teab, KRhelistas, tutvustas end, et on helikopteri peremees. Ütles KR, et kui oled peremees, siis maksa. Pärast seda KRkadus. Kui R helistas, siis ütles, et saame kokku, maksku ülevaatuse eest. Ilmselt keegi oli KR öelnud, et tema tegeles helikopteriga. KRei selgitanud helistamise põhjust. Võis olla, et KRpalus teha ülevaatus ja öelda maksumus. Teab GM H firmat. Nad jõudsid kuidagi temani ja hakkasid huvi tundma helikopteri vastu. Kohtus Aiga. A oli huvitatud helikopteri ostmisest. Nõustusid, et kuna kopter seisab juba 1991st aastast, siis on lennuressurss läbi, sisuliselt vanametall. A tahtis, et otsiks omanikku, näitas A.M-ile. Helistasid KR, kuid kätte ei saanud. GÜs UTon tal endal garaaž. See on endine l a garaažiühistu. Seda, et kopter oleks garaažiühistule kuulunud, ei tea. Ühistu liige on olnud vist 2000st aastast. Kopter toodi Venemaalt. ASst U kuulis Kapos. Seoses kopteriga ei ole peale A.M-i keegi korraldusi andnud. Kui seal midagi oli, siis teised seisid vaid kõrval. Ise suhtles vaid A.M-iga, keda tundis. Kui A.M korraldas, siis oli ta vastutav isik. A.M oli seotud kuidagi. Töötas alates 1983 Aeroflotis, nüüd on l ja 7 lennukompaniid eraldi. Et kopter on NSVL registris, pole neid dokumente vaadanud, tema on tehnik. Töötas AE 2006ni, nägi A.M kogu aeg, nüüd ei ole enam ammu näinud. Tunnistajana üle kuulatud TKseletas, et A.M on näinud eelmisel istungil, tuttav ei ole. 2006 aastal töötas Välisministeeriumis Strateegilise kauba komisjoni sekretärina. On kokku puutunud MI-8TVga. Ühel päeval tuli Välisministeeriumisse kaks isikut, noorem ja vanem ja tundsid huvi kas saavad helikopterit välja vedada üle Eesti Vabariigi piiri ja kas see on strateegiline kaup. Tulid eraviisiliselt. Üks ütles, et dokumendid, mis ta küsis, tulevad Läti firmalt GM H . №orem rääkis eesti keeles, vanem vene keeles. Palus esitada dokumendid, sest MI-8 on kasutusel nii tsiviil- kui ka sõjaväeotstarbelisena. Nad ei teadnud kumb on. Lubati dokumendid saata ja saadeti e-kirjaga väljavõte hooldusraamatust ja et remondimehed on mingit tööd teinud. Ütles, et tegemist on strateegilise kaubaga, esitagu rohkem dokumente. Pärast seda oli vaikus. Mis dokument teine oli, mis saadeti, seda ei mäleta. Kui nad enam ei küsinud, siis küsis Lätist kas see kaup on saabunud ja siis saadeti sealt rodu dokumente. Toimiku leht 7 on vastus Kapo järelpärimisele, kas Läti poolel on liikumist näha. Toimiku leht 8

(30)on strateegilise kauba kohta standardplank. 1 on kelle poolt välja viidi, kellele, mis kaup. Punkt 14 on näha, et helikopter MI-

1. XXX on kood, koodide osas on raamistik kokku lepitud, et iga riik võib tõendada. Saatja on OÜ UT, saaja SIA GM H . Punkt 20 on kuupäev, kuni selle ajani väljaveo kuupäev või väljaveo loa väljastamise kuupäev. Sinna punkt 3 alla läheb kuupäev, millal tehtud otsus või millal väljastatud. Kehtivusaja jooksul võib välja viia. Kui antakse luba pooleks aastaks, siis võib välja viia poole aasta jooksul. Toimiku leht 9 on strateegilise kauba väljaveo litsentsi juurde lisatavad dokumendid kui asju rohkem kui oleks ära mahtunud, toimiku leht 10 on selle järg. Toimiku leht 11 on väljavõte hoolduse või tehnilisest raamatust, saadeti ka temale, on näha, et keegi on midagi teinud. Toimiku leht 13 on märge selle kohta, et sõjaväehelikopter on ümber tehtud transportvariandiks, kinnitatud GÜ UTpoolt. Seejärel on strateegilise kauba lõppkasutaja sertifikaat Lätis, kasutajaks GM H . Toimiku leht 16 on märge ostu kohta, toimiku leht 17 on raamatu esikaane koopia, milles ka dokument, kus modifikatsioone tehtud. Tõenäoliselt on see saadud lätlastelt. Toimiku leht 19 on ostu-müügi leping, seejärel nende päring, millest kõik alguse sai. Toimiku leht 203 on väljavõte e-kirjast, millele lisatud kaks dokumenti, üks neist, et on tehtud midagi ja teine, et on tehtud modifikatsioone. Tema vastus on toimiku leht 208, et need kaks dokumenti ei näita seda, et tegemist ei ole strateegilise kaubaga ja et peab tegema taotluse. Tunnistaja ALseletas, et on transpordiettevõtte KOÜ omanik. On teinud TLLätti MI-8 veo. Aega ei mäleta, võis olla 2006 august. Tööülesanne tuli Lätist või Leedust. Veo tellimine tuli nendele, sest tegelevad ülegabariidiliste vedudega. Tellijalt tuleb tellimus, esitatakse mõõdud, peale ja mahalaadimiskohad. Käisid veel Välisministeeriumis küsimas kas on sõjaväe oma. Öeldi, et kõik on maha võetud, said e-kirja teel nõusoleku. Samale firmale on vedanud ka Ukrainast. Kõik dokumendid toimikus on nende omad, välja arvatud tellimiskiri ja koorma dokumendid. Toimiku leht 96 on Läti Maanteeameti, tellija poolt antud dokument kauba väljaviimiseks teise riiki. Toimiku leht 97 on tellija poolsed andmed, kellele arve esitavad, GM H Lätist. Leedus nad remondivad neid, on vedanud. A B oli, oli veel isikuid, asetäitja, nime ei mäleta. Toimiku leht 98 on CMR, kauba saateleht, KOÜ oma. 31.08 on kaup vastu võetud, tema allkiri on 30.08.2006, läinud teele. Toimiku leht 99 on Läti Maanteeameti veoluba, ehk seotud mõõtude muudatusega, tühi autorong ja täis autorong, mõlemal suunal peab luba olema. Toimiku leht 101 on kauba saatja poolt kaasa antud, käib CMR juurde. Toimiku leht 103 on ka kauba saatja poolt kaasa antud. Toimiku leht 105 on firma sisene dokument töö kohta, läheb arhiivi. Tellija GM H SIA, vastuvõtja Läti poolt oli I. Toimiku leht 106 on Maanteeameti luba, et võib liikuda, 107 ja 108 on fotod, mis peaks olema tehtud saateauto juhi poolt l ast väljasõidul. Toimiku leht 109 on saateauto juhi koostatud saateleht, kliendi telefon, nimi, kätte saadud, firmasisene dokument, mille järgi kontrollivad oma töötajaid, arvestuse pidamiseks. Ise äraveol juures ei olnud. Helikopter oli l a territooriumil. See on tellija ja kauba saatja vaheline asi. On käinud vaatamas kuidas paigutada, käis koos A.M-iga. Olid A.M, l a töötaja, seal oli ka ostja. Ei oska kommenteerida kes olid, olulised on saatja ja vastuvõtja. Läti oma oli tema teenuse ostja, helikopteri maksumusest 8 ei räägitud, samuti päritolust. I rääkis, et remondivad, kasutavad transportteenuse osutamiseks. On neile vedanud viis helikopterit erinevatest maadest. On kuulnud, et müüakse vanametalli hinnaga. Kopter oli transpordivalmiduses, lahti võetud. Kes võttis, seda ei tea. Kui käis vaatamas, siis näidati kaupa, vaatas üle, tegid tellijale oma pakkumise. Hiljem läks juht, anti kauba saateleht, tehti CMR. AS Ust ei ole kuulnud. Tunnistajana üle kuulatud ABseletas, et GM H soetas helikopteri Mi-8 31.08.2006, ostumüügi leping sõlmiti varem, tuli maksta veel l atasu. Leping võis olla 08.08.
2. Helikopter osteti Eesti firmalt UT, esindaja oli A.M. Hind oli 75 000 ja lisaks parkimistasu. Parkimistasu maksis I, summa oli 2000 dollari ringis. Ära vedas K, üks vähestest, kes tegeleb ülegabariidiliste vedudega. Leidsid firma internetist. Said ka kopteri dokumendid. Formular oli A.M-i käes, see oli aluseks, et on omanik. NSVL registreerimistunnistusel ei ole tähtsust, see ei ole kehtiv, lennukõlbulikkuse tunnistus ei ole ka kehtiv. Kui oleks lennukõlbulik, saanuks ära lennata. Formularid said peale tasumist. Üks on põhiformular, mis on kopteri pass, milles valmistajatehas, agregaadid, tehnilised andmed. Formularis on palju kandeid selle kohta, mis maha võetud, mida remonditud, lennutunnid. Helikopter oli seal pikemat aega, hooldus tegemata 15 aastat. Kinnitus selle kohta, et ümber ehitatud kauba veoks on vajalik, et saada lõppkasutaja sertifikaat. Kes koostas, ei tea, on A.M-i allkiri. I oli juures kui anti üle ja ära viidi. Koopiaid ei ole kõikidest dokumentidest, formularis on lehti rohkem, kuid agregaadid ei huvitanud, need on pisiasjad. Kui ära viidi, oli kopteri eest makstud. Kopterit oli näinud juba ammu lennuväljal, pöördusid lennusalka, kus on tehniline osakond, tutvusid, pöördus tema poole. A S oli dokumentide eest vastutav, näitas talle dokumente enne kui ostma hakkas. Dokumente näitas S A.M-i kontoris. Räägiti, et saadud siis kui NSVL lagunes, kuskilt toodud, prooviti lennata, jäeti maha. A.M seletas, et neil endil kompaniid asutada ei õnnestunud, jäi seisma. U ei ütle midagi, KRnime on kuulnud, suhelnud ei ole. Enne äraviimist maksti ära parkimistasu, I tegeles. Ei olnud kahtlust, et ei kuulu sellele firmale kuna oli l as. Vaja oli maksta parkimise tasu l as, olid kindlad. Firma oli UT, isik A.M, ametlik ost oli. Raske ette kujutada, et füüsiline isik saaks kopterit müüa, selline lennumasin peaks kuuluma firmale. Helikopterit soetades pannakse riiki arvele. Seda ei olnud registrisse kantud, oli vanaraua staatus. Tunnistajana üle kuulatud IL seletas, et GM H soetas kopteri 2006 augusti lõpus kui oli väljavedu. Ostu-müügi leping oli sõlmitud varem. Äraveoks oli Eesti firma K, leppis kokku aja, tuli Tallinna, vormistas dokumente. Lätist oli sisseveo luba, käis välisministeeriumis, et välja selgitada milliseid dokumente on vaja. Pidi saatma elektronpostiga. Vaja oli maksta parkimistasu, kirjutati välja arve, tasus ära. Summat ei mäleta. Transpordiküsimuses suhtles AL K, l as A.M-iga. Oli ostu-müügileping, küsimusi ei tekkinud. A.M oli esindaja. Sai ka formularid, kus on väljalaske aeg, agregaadid, hooldus, mitu formulari: mootori, reduktori, kopteri elektroonika kohta. Ei ostnud ekspluateerimiseks, ei tutvunud põhjalikult. Si nime on kuulnud. Kõik vajalikud dokumendid olid olemas. Kui oleks ekspluateerimiseks ostnud, oleks läinud vaja ka registreerimistunnistust. Registreerimistunnistus näitab, kes on omanik, kes ekspluateerija, formularid olid A.M-i käes. Lennukõlbulikkuse tunnistusel ei olnud tähtsust, osteti teisel eesmärgil. Vormistamisel ja l as arve väljakirjutamisel ei olnud kahtlust, et müüja on üks ja sama isik kelle andmed lepingus. Ei pööranud tähelepanu, et firma nimetud ja aadressid ei lähe kokku. Parkimistasu maksis arve alusel. Mis ajavahemiku eest tasus, seda ei mäleta. Tunnistajana üle kuulatud EB seletas, et töötas alates 1993 aasta juulist TL. L a territooriumil vedelenud helikopteri Mi-8 omanikust alguses ei teadnud midagi, hiljem selgus, et kuulus Ule. Esindaja oli K R. Siis kui müümine ja väljaviimine toimus, sai otsitud lepinguid, midagi leiti. Üks oli parkimine, teist ei mäleta. Kuhu viidi ja kes tegeles, seda ei tea. Puutus kokku K.Riga, mingi aeg ei õnnestunud kokku saada, siis tuli tema juurde. A.M oli pikka aega lennuväljal tööl, ei tekkinud kahtlust, väga täpselt teadis, tal olid dokumendid. Oli jutt, et kui on parkimistasud makstud, võib välja viia. Näitas vist tehnilisi passe, suhteliselt tõene versioon, dokumendid olid käes, mis viitas sellele, et kahtlust ei ole. Uga oli parkimistasu, oli 9 kokkulepe. Toimiku leht 114 on parkimisleping, töötas sel ajal juba seal, kuid juures ei ole viibinud. Puudutas sama Mi-8, sest rohkem Mi-8 seal ei olnud. Parkimistasu oli makstud, anti välja maksekorraldus ja kopter viidi välja. Lepingu pikendamist lepingus ei ole märgitud. Kopter oli kogu aeg jalus, olid õnnelikud, et lahti said. Pigem ei olnud parkimistasu lepingu järgi makstud. Toimiku leht 115 on kokkulepe, mille kohaselt makstakse 25 000 krooni, sõlmitud l a ja U likvideerija vahel. Ei mäleta, et likvideerija luba väljaviimiseks oleks olnud. Usalduse alusel. A.M oli hästi informeeritud, parkimistasu makstud, siis toimus liigutamine. Võib ka nii öelda, et A.M oli U esindaja. 25 000 krooni on tasutud, enne seda poleks midagi toimunud. Maksis teine kodanik, vist lätlane Läti panga kaudu. Arve tegi raamatupidamine. Toimiku leht 117 on arve 28.08.2006 GM H ile, Mi-8 seerianumber vastab samale sõidukile, 25 000 krooni on konverteeritud. Sama helikopter, sest teisi Mi-8 seal ei olnud, vastavalt kokkuleppele tehtud, selle alusel ka parkimistasu. Toimiku leht 118 on maksekorralduse koopia, makstud 29.08.2006 L ale. Üritas KRkätte saada kokkuleppel oleval numbril, kuid ei saanud kontakti ja ju jäi teavitamata. Ei ole nõudmisi, sest midagi ei seisa, midagi ei pargi ja parkimistasu tasutud. A.M tunneb alates
3. Suur ühine territoorium, firmad lävivad tööalaselt. Töötas AE. Kes kopteriga toimetas, seda ei näinud, kuid kui oli vaja 1993, 1995, 2000 rekonstrueerida, siis pidid kopterit liigutama. Teisaldati muru peale, ei suhelnud U , ei olnud seotud õhusõidukite temaatikaga. Si nimi on tuttav, eks ta AE töötas. Ust sai teada 1999 või 2000, mitte enne. Parkimise kokkuleppest järeldab, et omanik U. L teadis Ust kui omanikust parkimislepingu ja kokkuleppe järgi, ka siis ei puutunud kokku. Kui kopterit liigutati, siis maapealse teenistuse poolt, kopter oli lennuvõimetu. Äraviimine läks sujuvalt, läti esindaja käis majas, suhtles vaid kokkuleppe hinna osas. Ule nõudeid ei ole, K.R ühendust ei saanud, raamatupidamisest võis minna mingi noot. Kokkulepe oli täidetud. Omaniku osas ei olnud mingeid mõtteid, nende jaoks oli see vanaraud. Kohtueelsel menetlusel 11.12.2006 üle kuulatud ja kohtuistungil KrMS § 291 p 4 alusel avaldatud tunnistaja UM ütlustest nähtuvalt seletas tunnistaja, et 1990 aastate alguses oli ta AS U juhatuse liige ning sellel ajal sai firmale soetatud ka helikopter MI-8 T. Mäletab, et helikopteri ostmise vahendajaks oli AS M , mille juhatuse liikmeks oli JG. AS U poolt sai helikopter soetatud edasimüümiseks, kuid edasi müüa neil helikopterit ei õnnestunud. Tema mäletamist mööda soovis helikopterit soetada mingi isik Rootsist, kuid kes täpsemalt nimeliselt ta enam ei mäleta. Igatahes ostsid helikopteri tema mäletamist mööda 200 000 $ eest. Helikopteril mingit relvastust peal ei olnud, kuid tema teada oli tegemist soomustatud korpusega helikopteriga (transportno-desantnõi). Ajavahemiku 1992-1994 jooksul sai helikopter panditud võlanõude katteks Virumaa Kommertspangale, mis mingil ajal ühines AS Maapangaga. Umbes aasta peale pandilepingu sõlmimist andis ta pangale üle ka helikopteriga seonduvad dokumendid. Enne seda maksis ka TLhelikopteri hoiustamistasu, kuid mis summades, seda ei mäleta. Mäletab, et l as olid kaks vene meest, kelle käes olid helikopterile ligipääsuks kõik vajalikud instrumendid olemas. Nimelt sooritasid nad aeg-ajalt helikopteriga nn hüppeid, st käivitasid ja tõusid korraks õhku, et helikopteri akusid jne töökorras hoida. Maksis antud isikutele nn hüpete eest sularahas. AS nimi on talle kuidagi tuttav, kuid ei saa kinnitada, kas antud isik võis olla üks helikopteri hooldajatest. A.M-i nimi ei ütle talle midagi. Peale helikopteri dokumentide üleandmist pangale ta enam huvi ei tundnud, mis sellest edasi sai ja kas see ka ära müüdi või mitte. (kd 1 t/l 172174) Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • Kaitsepolitseiameti vanemassistendi OR30.01.2007 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, millega lõpetati osaliselt kriminaalasjas nr 0691300055 menetlus A.M-i suhtes helikopteri MI-8T ilma Strateegilise kauba komisjoni poolt väljastatud väljaveoks vajaliku eriloata üle Eesti riigipiiri toimetamise faktis kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Sama määrusega lõpetati samas kriminaalasjas menetlus GM H suhtes helikopteri MI-8T ilma Strateegilise kauba komisjoni poolt väljastatud väljaveoks vajaliku eriloata üle Eesti Riigipiiri toimetamise faktis kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Määrusega on nõustunud ringkonnaprokurör Kadri Väling. (kd 1 t/l 4-5) 10 • Strateegilise kauba komisjoni 19.09.2006 vastus Kaitsepolitseiameti järelepärimisele, millega edastatakse Läti Vabariigi Strateegilise kauba komisjonilt saadud litsentsi EST 3093 LVA dokumendid. (kd 1 t/l 7) • Koopia läti ja inglise keelsest EuRa Ühenduse sisesest kaubaveolehest, millest nähtuvalt on
4. kauba saatjaks OÜ UTasukohaga XXXTallinna, Eesti,
5. Strateegilise kauba litsents nr EST 3093 LVA,
6. Litsentsi tähtaeg kuni 25.03.
8. Kontaktisik: AB.
9. kauba saaja SIA GM H asukohaga XXX.
10. Litsentsi väljastaja: Läti Vabariigi Strateegilise kauba kontrolli komitee.
11. Kauba päritolumaa kood: Venemaa.
12. Asukohamaa kood: Eesti.
13. Sihtkoha maa kood: Läti.
14. Kaubaks on helikopter MI-8TV.
15. Eseme kood
17. Kontrolllehe kood: XXX.
18. Hind ja valuuta: 75 000 eesti krooni.
19. Kauba kogus: 1 tükk.
20. Kasutusotstarve: tsiviillennundus.
21. Lepingu kuupäev: 08.08.
22. Litsents kinnitatud 25.08.2006, allkiri, pitsat. (kd 1 t/l 8, 30, 51, tõlge puudub) • Koopia Läti Vabariigi Strateegilise kauba kontrolli komitee litsentsi alusel kauba ekspordi, impordi või transiidi kaubadeklaratsioon läti keeles, millest nähtuvalt on kaubaks MI-8TV, koodiga 8802, strateegilise kauba numbriga XXX, üks ühik, hind 75 000 eesti krooni. Deklaratsioonis on litsentsi kohta andmed, sh kauba saaja kohta, tema nimetud, juriidiline aadress, kauba kasutusala, sidevahendid ja kontaktisik, kauba eksportija andmed, so nimetud, asukoht. Litsentsil allkiri, tempel. (kd 1 t/l 9-10, 31-32, tõlge puudub) • Koopia helikopteri formulari
23. osast, milles märgitud helikopterile ekspluateerimise käigus tehtud tööd ja jooksev remont. Tehtud töö kuupäevaks on 21.01.
24. Tehtud tööde lühikirjeldusena on märgitud: Väikeettevõte „K” on AS M (Tallinn) 29.07.1991 sõlmitud lepingu nr 33-91 ja 20.07.1991 sõlmitud lepingu nr 42-91 alusel teostanud vastavalt tehnilisele ülesandele helikopteri ümberseadistamist transpordivariandiks. Helikopteril on vahetatud kõigi süsteemide voolikud, pea- ja sabareduktor, raadiosaatjad P-842 ja P-840 on vahetatud raadiosaatjate Jadro-1A ja Baklan-20 vastu, on paigaldatud toode CO-
25. On uuendatud helikopteri viimistlus. Helikopteri muutumatuks jääva osa kaal moodustab 7429 kg, raskuskeskme asend on miinus 2 mm kandva propelleri võlli teljest tahapoole. Helikopter lubatakse ekspluatatsiooni kehtestatud ressursi piires. Lehel tööd teostanud isiku allkiri ja kontrollija allkiri, pitsatid, templid, samuti Garaažiühistu UT pitsat koopia õigsuse kinnitamiseks ning A.M-i allkiri. (kd 1 t/l 11, 26, 49, 59 tõlge 12, 27, 50, 60) Ilma A.M-i allkirjade ja GÜ UT rekvisiitideta koopia. (kd 1 t/l 49, 204, tõlge 50, 205) • Koopia kirjalikust õiendist huvitatud asutusele, mille kohaselt Garaažiühistu UT juhatuse esimees A.M kinnitab ühistu pitsati ja allkirjaga, et helikopter MI-8TB, seerianumbriga xxx on tõepoolest KNPP OAO „K” poolt 21.10.1991 teostatud modifitseerimiste protsessis ümberseadistatud transpordivahendiks ehk MI-8T ühes kandega helikopteri formulari lahtrisse
26. Tööd on tehtud täies mahus vastavalt N.L.M nimelise OAO MHT poolt kinnitatud tehnilisele dokumentatsioonile. (kd 1 t/l 13, 28, 53, 206, tõlge 14, 29, 54, 207) • Koopia GM H plangil koostatud lõppkasutaja sertifikaadist inglise keeles, milles on märgitud, et GM H on omandanud 08.08.2006 lepingu alusel UTOÜlt helikopteri MI-8T seerianumbriga xxx vastavalt GM H vajadustele. Sertifikaat on koostatud 09.08.2006, alla kirjutanud GM H president I L, pitsat. (kd 1 t/l 15, 36, 52, tõlge puudub) • Koopia müügiarvest inglise keeles, mis on esitatud SIA H . Kauba kogus on 1, kauba kirjeldusena märgitud helikopter, margina Mi-8T, seerianumber xxx, hind 75 000 eesti krooni. Arve kuupäevaks on märgitud 08.08.
27. Arve esitajana on märgitud OÜ UT, aadressiga XXXEesti, registrikood XXX. Arvel on GÜ UTtempel ja allkiri. (kd 1 t/l 16, 33, 69, tõlge puudub) • Koopia formularist, mille ülaosas loetamatu käsikirjaline tekst. Märgitud osa
28. Plaaner ja selle juurde kuuluvate helikopteri MI-8 TV (nr xxx) süsteemid koos mootoritega TV2117A seerianumbriga S98101385 ja S
29. Ekspluateerimise algus on juuli 1978, kuupäev ei ole loetav, pardanumber ei ole loetav. Tsehhijuhataja Vorontsov, allkiri 16.09.
30. (kd 1 t/l 17, 34, 57, tõlge 18, 35, 58) 11 • Koopia ostu-müügi lepingust. Lepingust nähtuvalt on leping sõlmitud 08.08.2006 Tallinnas. Lepingu kohaselt on leping sõlmitud OÜ UT, juhatuse esimehe Evgeni Tihhanovitchi isikus, edaspidi Müüja ja SIA GM H Ltd presidendi ABisikus, edaspidi ostja vahel. Lepingu kohaselt p 1 müüja annab üle ja ostja võtab vastu kauba: helikopteri MI-8t, tehasenumber xxx, pärast selle helikopteri maksumuse 75 000 krooni tasumist. Lepingu p 2 kohaselt ostja kannab summa 75 000 krooni ulatuses OÜ UTarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas viie päeva jooksul pärast lepingu allkirjutamist. Lepingu p 3 kohaselt tasub ostja ASle TLhelikopteri parkimise eest vastavalt arvele. P 4 kohaselt pärast tasumist tagab müüja helikopteri takistamatu üleandmise TLterritooriumilt ja annab ostjale üle kogu tehnilise dokumentatsiooni, helikopteri ja arve-õiendi. Lepingu p 5 kohaselt müüja ei vastuta ostjale üleantava helikopteri tehnilise seisukorra eest. Lepingu p 6 kohaselt kõik muud kulud, mis on seotud lepingu täitmisega, tasub ostja. Punkti 7 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamise hetkest ja kehtib helikopteri omandamise hetkeni ostja poolt. Kehtivuse aeg 01.09.2006 on maha tõmmatud ja kehtivus omandamise hetkeni käsitsi juurde kirjutatud. Lepingusse on märgitud müüjana OÜ UTTallinn, XXX, Eesti, registreerimisnumber XXX, a/a XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapank, ostjana SIA H XXX, Läti, kood, arveldusarve number LV731HZB
31. (kd 1 t/l 19, 24 tõlge 20, 25) • Läti Vabariigi Peaprokuratuuri saatekiri, millega edastatakse õigusabi osutamise raames kogutud kriminaalasja materjalid. (kd 1 t/l 22, tõlge 23) • Koopia helikopteri MI-8TV nr xxx formulari I osa kaanest. (kd 1 t/l 41, tõlge 42) • Koopia helikopteri MI-8TV nr xxx formulari I osa esimesest lehest, millele on märgitud ka mootorite numbrid: TV2-117A seerianumbritega S98101385, S
32. Ekspluatatsiooni algus 31.07.
33. Pardanumbri kohta on tõmmatud kriips ja lisatud käsikirjaline tekst sisse viidud järg
34. Andmed kinnitatud sõjaväeosa templi ja tsehhi nr 1 juhataja allkirjaga, sõjaväeossa nr
35. 16.09.1987 (kd 1 t/l 43, tõlge 44) • Koopia formulari
36. osast, milles andmed helikopteri liikumise kohta ekspluatatsioonis. Andmete kohaselt on kuupäevaks 24.09.1978, esimene sissekanne helikopteri kategooria või seisukorra kohta. Andmed kinnitatud allkirja ja sõjaväeosa pitsatiga. (kd 1 t/l 45, tõlge 46) • Koopia formulari
37. osast, milles andmed reglemendijärgsete tööde teostamise arvestuse kohta. Ainsa sissekandena märgitud, et pärast esimest lendu on tehtud reglemendijärgsed tööd seoses reduktori VR-8 ja H6 vahetamisega. Teostamise kuupäevaks on märgitud 22.10.
38. (kd 1 t/l 47, tõlge 48) • Koopia 30.08.2006 koostatud üleandmise ja vastuvõtmise aktist, mille kohaselt on I L vastu võtnud A.M-ilt helikopteri MI-8T numbriga xxx pardatehnilise dokumentatsiooni (formular, ja agregaatide passide originaalid) ja helikopteri MI-8T xxx. (kd 1 t/l 55, 196, tõlge 56, 197) • Koopia transpordi tellimise lehest nr 059-06 inglise keeles, millest nähtuvalt on klient GM H 29.08.2006 tellinud OÜlt K helikopteri veo TL Lätti. (kd 1 t/l 61, tõlge puudub) • Koopia Rahvusvahelisest transpordisaatelehest, mille kohaselt Saatja S GM H saadab saajale SIA GM H 30.08.2006 helikopteri MI-8 (üks tükk) kaaluga 7000 kg, mõõtudega 19 x 3,3 x 4,
39. Kauba saamise kohta on antud kinnitus 31.08.
40. Vedajana on märgitud OÜ K. (kd 1 t/l 62) • Koopia OÜ K arvest nr 6327 inglise keeles, mille kohaselt nõutakse ülegabariidilise helikopteri veo eest 1800 euro maksmist. (kd 1 t/l 63, tõlge puudub) • Koopia internetipanga maksekorraldusest 30.08.2006 läti keeles, millest nähtuvalt on GM H tasunud OÜle UT75 000 krooni. (kd 1 t/l 64, tõlge puudub) • Koopia ostu-müügi lepingust. Lepingust nähtuvalt on leping sõlmitud 08.08.2006 Tallinnas. Lepingu kohaselt on leping sõlmitud OÜ UT, juhatuse esimehe Evgeni Tihhanovitchi isikus, edaspidi Müüja ja SIA GM H Ltd presidendi ABisikus, edaspidi ostja vahel. Lepingu kohaselt p 1 müüja annab üle ja ostja võtab vastu kauba: helikopteri MI-8t, tehasenumber xxx, pärast selle helikopteri maksumuse 75 000 krooni tasumist. Lepingu p 2 kohaselt ostja kannab summa 75 000 krooni ulatuses OÜ UTarveldusarvele 12 XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas viie päeva jooksul pärast lepingu allkirjutamist. Lepingu p 3 kohaselt tasub ostja ASle TLhelikopteri parkimise eest vastavalt arvele. P 4 kohaselt pärast tasumist tagab müüja helikopteri takistamatu üleandmise TLterritooriumilt ja annab ostjale üle kogu tehnilise dokumentatsiooni, helikopteri ja arve-õiendi. Lepingu p 5 kohaselt müüja ei vastuta ostjale üleantava helikopteri tehnilise seisukorra eest. Lepingu p 6 kohaselt kõik muud kulud, mis on seotud lepingu täitmisega, tasub ostja. Punkti 7 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamise hetkest ja kehtib helikopteri omandamise hetkeni ostja poolt. Lepingusse on märgitud müüjana OÜ UTTallinn, XXX, Eesti, registreerimisnumber XXX, a/a XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapank, ostjana SIA H XXX, Läti, kood, arveldusarve number LV731HZB
41. (kd 1 t/l 65 tõlge 66) • Koopia AS TLinglise keelsest arvest nr 28735 29.08.2006 maksmise tähtajaga 01.09.2006, mille kohaselt on esitatud arve summas 2074,74 USD spetsifikatsiooniga MI-8 (seeria xxx). (kd 1 t/l 67, 117, tõlge puudub) • Koopia OÜ UT inglise keelsest arvest nr 437, millest nähtuvalt esitati arve 1 helikopteri MI-8TV seerianumber xxx eest summas 75 000 krooni. (kd 1 t/l 68, tõlge puudub) • 08.11.2006 koostatud ülevaatuse protokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXX asuvas angaaris olevat helikopterit, mis on osaliselt lahti võetud. Eemaldatud on mootorid ja tiivad. Kaks mootorit ja tiivad asuvad helikopterist eemal, on suhteliselt heas korras, konserveeritud. (kd 1 t/l 83, tõlge 84-85, fotod 86-92) • Töö tellimisleht, millest nähtuvalt on tellijaks GM H , pealelaadimise aeg 30.08.2006 Tallinnas, mahalaadimise aeg 31.08.2006 XXX. Vedajaks sõiduk registreerimismärgiga 110MEX, haagis XXX. Koormaks helikopter. Auto ja treileri kogupikkus 27.0, kaal 7.
42. (kd 1 t/l 105) • Koopia faksilehest, millel Põhja Regionaalse Maanteeameti kalkulatsioon veoloale nr 1382, mis on antud veoloa taotlejale OÜ K, maksumus 1300 krooni. Luba väljastatud 30.08.
43. (kd 1 t/l 106) • Kaks fotot treilerist ja helikopterist küljeltvaates, fotodel kuupäev 30.08.
44. (kd 1 t/l 107108) • Kaks eksemplari veotellimuse lehtedest, millel märgitud töö kirjeldusena marsruut, tööde teostamise kellaajad, kestvus, eeldatav läbisõit, koorem, veoki ja saateauto registreerimismärkide numbrid. (kd 1 t/l 109, 110) • Koopia internetipanga maksekorraldusest 29.08.2006 nr 736 läti keeles, millest nähtuvalt on GM H , SIA tasunud ASle TL2047,74 USD. (kd 1 t/l 118, tõlge puudub) • Ärakiri Tallinna Linnakohtu 04.05.1999 otsusest tsiviilasjas nr 2/4/228-S0643/98, millest nähtuvalt rahuldas kohus Eesti Maapank AS (pankrotis) avalduse. Otsustas likvideerida U AS (ettevõtteregistri number XXX, asukoht XXXTallinnas). U AS likvideerijaks määrati K R. (kd 1 t/l 126-127) • Koopia Virumaa Kommertspanga ja AS U vahel 22.02.1994 sõlmitud laenulepingust nr 415, mille kohaselt võimaldas Virumaa Kommertspank (juhatuse esimees ME) ASle U (UM) lühiajalist laenu kuus miljonit krooni tagastamise tähtajaga 22.08.1994, tähtaega pikendati kuni 01.07.
45. Laen anti kütuse ostmiseks.. Laenusaaja kohustub tasuma Pangale intressi 36% aastas tasumata laenu summalt. Laenu tagatiseks on sõlmitud pandileping nr
46. (kd 1 t/l 128-130) • Koopia Lisast laenulepingule nr 415, mille kohaselt on sõlmitud kokkulepe 23.03.1994 selles, et laenu tagastamise tähtaeg on 01.07.1996 ja laenu intressi tasub laenuvõtja koos laenu kustutamisega. Muus osas juhinduvad lepingu pooled laenulepingu 22.02.1994 tingimustest. (kd 1 t/l 131) • Koopia 22.02.1994 sõlmitud pandilepingust nr 85, mille kohaselt sõlmisid AS U, keda esindab UM, so Pantija ja Virumaa Kommertspank, keda esindab juhatuse esimees ME, lepingu selles, et Pantija seab kohustuse täitmise tagamiseks pandi enda varale, mis koosneb helikopterist Mi-8 seerianumbriga xxx, mis on kantud riiklikku lennuregistrisse (NSVL) registri nr 3435 all ja asub TL. Pandilepingu kohaselt jäeti panditud vara ilma võõrandamise õiguseta AS U kasutusse. Eritingimusena on sätestatud, et laenuvõtja 13 kohustub pangale panditud helikopteri kandma Eesti Õhusõidukite registrisse 15.04.
47. (kd 1 t/l 132-134) • Koopia Lennukindlustuspoliisist 03.02.1994 nr 4, mille kohaselt oli kindlustusvõtja AS U, keda esindas UMja kindlustusandja Balti Kindlustusselts. Kindlustusobjektiks oli õhusõiduk registreerimistunnusega 25630, väljalaskeaasta 1978, number xxx, mootori tüüp TV2-117A helikopter. Objekti asukohaks TL. Kindlustussumma 10 000 000 krooni, omavastutus 400 000 krooni, preemia 84 000 krooni. Kindlustusperiood 04.02.1994 kuni 04.08.
48. Kindlustusjuhtumi korral on hüvitise saaja krediidi ulatuses Virumaa Kommertspank. (kd 1 t/l 135) • Koopia parkimislepingust nr 1-119, mis on sõlmitud 20.12.
49. Lepingu kohaselt RE EL (edaspidi L ) peadirektor ™ ja AS U (edaspidi Firma) juhatuse esimees MUisikus sõlmisid lepingu selles, et firma pargib talle kuuluvat helikopterit MI-8 parda nr 25630 TL territooriumil. L tagab Firmale helikopteri parkimise 1 kalendriaasta jooksul. Firma kohustub maksma L ale helikopteri parkimise eest iga kvartal 13 140 krooni kvartali esimese nädala jooksul, iga viivitatud päeva eest viivis 2%. Kui Firma ei ole tasunud L ale parkimistasu 1 kuu jooksul, siis on L al õigus arestida helikopter ja nõuda sisse firmalt maksuvõlg koos viivisega, pluss leppetrahv 10 000 krooni. (kd 1 t/l 114, 136) • Koopia tsiviilõhusõiduki riikliku registreerimise tunnistuse nr 3435 esikaanest. (kd 1 t/l 138) • Koopia tsiviilõhusõiduki riikliku registreerimise tunnistusest nr 3435, millest nähtuvalt on õhusõiduki riikliku registreerimise tunnusmärgiks XXX. Õhusõiduki tüüp ja sihtotstarve: Mi-8, transport, kaubavedu. Seerianumber (tehase number): xxx. Lennukõlbulikkuse sertifikaat nr Att, väljaandmise aeg 15.09.
50. Omanik: SSSR. Õhusõiduki valdaja: Kontsern AV asukoht: XXX. Tunnistusel allkirjad ja pitsatid, kuupäev: 16.09.
51. (kd 1 t/l 138, tõlge 139) • Koopia tsiviilõhusõiduki lennukõlbulikkuse tunnistuse esikaanest. (kd 1 t/l 140) • Koopia tsiviilõhusõiduki lennukõlbulikkuse tunnistusest nr Pr-
52. Riikliku registreerimise tunnusmärk: XXX. Õhusõiduki tüüp: Mi-
53. Seerianumber (tehasenumber): xxx. Kategooria: transport, kaubavedu. Kantud NSVL riiklikusse registrisse numbri 3435 all. Tunnistuse kehtivuse tähtaeg kuni 14.08.
54. Tunnistusel pitsat, allkiri, kuupäev: 01.10.
55. Raadiojaama ekspluatatsioon on lubatud telefoni teel kutsungiga
56. (kd 1 t/l 141, tõlge 142) • Koopia kontrahtist, mis on sõlmitud 15.12.1993 selles, et firma U, keda esindab MU, edaspidi Ostja ja Eriotstarbelise lennuväe Samaara kompanii komandör U O.F., edaspidi Müüja, sõlmisid kontrahti selles, et Müüja müüb ja Ostja ostab transpordihelikopteri MI-8, edaspidi Toode. Toote maksumus koos lennundusvaraga 620 000 USD. Üldväärtus võetakse vastu TL. Ettemaks 450 000 USD kantakse üle 3 pangapäeva ulatuses, ülejäänud 170 000 USD kantakse üle kolme kuu jooksul. Kontrahtis on märgitud toote üleandmise tingimused, lennuressurss, garantiid, dokumentatsioon jne, lisaks poolte rekvisiidid. (kd 1 t/l 143-150, tõlge 151-158) • Koopia 29.06.1999 sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt AS U likvideerija KR ja AS TL juhatuse esimees RLleppisid kokku selles, et AS U likvideerija kohustub TLterritooriumil seisva helikopteri (MI-8 seeria xxx) müümisel tasuma ASle TLhelikopteri parkimistasu 25 000 krooni. AS TLkohustub pärast parkimistasu arveldusarvele laekumist mitte tegema takistusi ostjale helikopteri minema viimiseks. AS TLkohustub helikopteri välja andma ainult AS U likvideerija kirjaliku loa alusel. Kokkuleppele on alla kirjutanud kokkuleppe sõlminud pooled. (kd 1 t/l 115, 159) • Koopia pankrotitoimkonna koosoleku nr 84 protokollist AS Eesti Maapank pankrotimenetluses. Protokolli kohaselt on pankrotitoimkonna liikmed 14.05.2003 otsustanud, et antakse pankrotihalduritele nõusolek pangale kuuluva helikopteri MI-8 TB võõrandamiseks mitte madalama hinnaga kui 50 000 krooni ning tingimusel, et AS Eesti Maapank (pankrotis) vabaneb kõigist helikopteri parkimisel tekkinud kuludest. (kd 1 t/l 160) 14 • Koopia RN08.05.2003 antud kirjalikust arvamusest, millest nähtuvalt pandi esemeks olevat helikopterit on AS U likvideerija püüdnud müüa enampakkumise kuulutuse alusel. 06.05.2002 pakkus OÜ E helikopteri eest 50 000 krooni, lisaks käibemaks. Seda eeldusel, et on tasutud lennuväljal seismise ja hooldusega seotud kulutused. 21.05.2002 avaldati uus enampakkumise kuulutus ja pakkumise tegi vaid OÜ E pakkumisega 50 000 krooni, lisaks käibemaks. Seekord lubas OÜ E võtta üle ka kõik lennuväljal seismise ja teenindamisega seotud võlgnevused AS EL ees. Eesti Kaitsevägi enam MI-8 koptereid ei kasuta, Eesti Piirivalve Lennusalgal on kasutusel kaks MI-8 kopterit ja kaks on müügis. Lennusalgale on pakutud 30 000 krooni kui müüakse varuosadena. On peetud pakkumist 50 000 krooni sobivaks ka juhul, kui helikopter läheb vanametalliks, kuivõrd enne on vaja kanda ka kulutused demontaažiks. Arvamuse koostaja asub seisukohale, et ta toetab helikopteri MI-8 müüki hinnaga 50 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kui ostja OÜ E võtab lisaks pakutud hinnale üle kõik kopteri lennuväljal seismise ja tehnilise teenindamisega seotud võlgnevused AS EL ees kuni kopteri üleandmiseni OÜle E. (kd 1 t/l 161) • Koopia GM H Ltd visiitkaardist, millel leiduvad presidendi ABja äriühingu kontaktandmed. (kd 1 t/l 162) • Koopia Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest, millest nähtuvalt 16.01.2006 edastatakse väljavõte Ettevõtteregistri infobaasist AS U kohta. Väljavõtte kohaselt on registreeritud AS U, registri number XXX, juriidiline aadress XXX13517 Tallinn, esimees UM, registreerimiskuupäev 17.12.1992, asutamiskuupäev 11.12.
57. Seisuga 04.05.1999 sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kantud ettevõtte likvideerimismenetlus. (kd 1 t/l 163) • Koopia Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist Garaažiühistu UTkohta, mille kohaselt on ühistu äriregistri koos: XXX, aadress XXX Tallinnas, õiguslik vorm: mittetulundusühistu, registrisse esmakande aeg: 02.06.1998, põhikirja kinnitamise aeg: 28.04.
58. Juhatuse liige: A.M . Esindusõigus: juhatuse liige esindab mittetulundusühingut üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti. (kd 1 t/l 198) • Koopia Garaažiühistu UTpõhikirjast. Põhikirja kohaselt on ühistu asukoht Tallinn ja aadress XXX. Ühistu eesmärgiks on Tallinnas Kesk-Sõjamäe 22 asuva garaažikompleksi ühine haldamine. Ühistu on mittetulundusühistuna eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühistu valdab, kasutab, käsutab kogu talle kuuluvat vara. Ühistu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek ja tema pädevusse kuulub põhikirja kinnitamine, juhatuse liikmete määramine, muude organite liikmete määramine, muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ühistu teiste organite pädevusse. Ühistu igapäevast tegevust juhib ja ühistut esindab juhatus. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Juhatusel võib olla üks liige, keda nimetatakse juhatajaks või mitu liiget. Kui juhatusel on mitu liiget, siis valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes juhib juhatuse tegevust. Muuhulgas korraldab juhatus ühistu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees vastavalt seadusele. Ühistu vara tekib ühistule üleantud varast, ühistu liikmete osamaksudest, ühistu tegevuse tulemusena saadud varast, annetustest ja sponsorsummadest, sihtotstarbelistest eraldistest. Ühistu vara kasutatakse ühistu eesmärkide saavutamiseks. Ühistu vara tema tegevuse lõpetamise korral jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist selleks õigustatud isikute vahel üldkoosoleku otsuse alusel. (kd 1 t/l 199-201) • 29.08.2006 kell 14.19 GM H elektronkiri TKteemaga MI-8 Modification. Elektronkirjale lisatud manusena kaks dokumenti. (kd 1 t/l 203) • 29.08.2006 kell 14.41 TK elektronkiri GM H meiliaadressile teemaga: MI-8 väljavedu. Kirja kohaselt teatab TK, et kuivõrd need paberid ei anna rahvusvaheliselt sertifitseeritud tehnilist ülevaadet tuleb Teil taotleda sõjalise kauba väljaveolitsentsi. Taotluse juurde palun lisada riigilõivu maksekorraldus ja kaubalepingu (ostu-müügi) koopiad. (kd 1 t/l 208) • Koopia Kaitseministeeriumi nõuniku HS29.01.2007 vastusest järelepärimisele Välisministeeriumi Strateegiliste kaupade komisjonile nähtub, et vastuse koostaja on seisukohal, et helikopter MI-8 on esialgselt projekteeritud sõjaliseks kasutuseks. Kaitseministeeriumi esindajatel puudus võimalus teha kopteri ülevaatus ja hinnata kas 1991 15 aastal läbi viidud modifitseerimisega on tagatud helikopteri sõjalise kasutamise võimaluse vältimine ning millises ulatuses ja kuidas see modifitseerimine on tehtud, samuti ei ole neil olnud võimalust kontrollida vastavat dokumentatsiooni. Helikopter ei asu enam Eesti Vabariigi territooriumil. Eestis ei ole kehtivaid kriteeriume, millal sõjaline helikopter muutub tsiviilsõidukiks, antud helikopter ei ole kantud ka Eesti tsiviilõhusõidukite registrisse. Nende andmetel on tegemist väga pikka aega Tallinna Lennuväljal seisnud lennumasinaga, mille kõigi sõlmede ressurss oli ammendunud. Antud juhul eksperditi seda siiski kui helikopterit vaatamata sellele, et tema ressurss on ammendunud. Leitakse, et kuivõrd kopter oli esmaselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks, tuleb teda seni, kuni ei ole läbi viidud kopteri tegelik ülevaatus spetsialistide poolt, pidada sõjaliste kaupade nimekirja kuuluvaks (kategooria ML-10). (kd 1 t/l 211) • AS Hansapank 02.10.2006 saatekiri, millega teatatakse, et GÜ UT omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXX, konto allkirjaõiguslik isik, internetipanga paroolide ning deebetkaardi omanik on A.M , firma nimel ei ole sõlmitud hoiulaeka üürilepingut, mobiilipanga lepingut ega laenulepingut. A.M omab arvelduskontot nr 110524386, mille käsutaja/kasutaja on konto omanik ainuisikuliselt, A.M ei oma laenulepingut, mobiilipanga teenust ega hoiulaeka kasutusõigust. Esitatakse arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 01.06.-02.10.
59. (kd 1 t/l 213) • Konto XXXXXXXXXXXXXXXX /GÜ UT) konto toimingud 01.06.2006-02.10.
60. Kuupäeva 01.09.2006 all on GM H SIA ülekanne summas 75 000 krooni GÜ UTkontole. Peale selle on kaks AS Kuusakoski ülekannet summades 4 280,50 krooni ja 851 krooni vastavalt 10.08.2006 ja 15.09.2006 vastavalt arvetele. (kd 1 t/l 215) • Koopia Karistusregistri andmebaasi väljavõttest, mille kohaselt ei olnud Jevgeni A.M seisuga 09.01.2007 karistusregistrisse kantud. (kd 1 t/l 222) • Koopia Venemaa Föderaalse Aviatsiooniteenistuse direktori 07.03.1991 otsusest, mille kohaselt Tatorstani Vabariigi poolt on finantsabi korras soetatud Venemaa Õhujõudude sõjaväeosast nr 13527 ja üle antud firmale M E.A.A.M-i isikus kuus lennuaparaati Mi-8TV tehasenumbritega XXX2, xxx; Mi-2 tehasenumbritega 548011013, 5410516018, L-410 tehasenumbritega XXX, XXX. Nende töökorda seadmiseks Kaasani aviaremonditehases otsustati lubada ekspluatatsiooni olemasolevate ressursside ulatuses ja ekspluatatsioonitähtaegade raames ülalloetletud lennuaparaadid ametkondlike reisijate ja vedude jaoks, GosNIIGA, GosNIIAN, YTERAN, Venemaa ULC FAC koostöös aviaremonditehasega ette valmistada ja sisse viia vajalikud muudatused lennuaparaatide ekspluatatsiooni-tehnilistesse dokumentidesse märkus I, aviaremonditehasel märkuses nr I näidatud tähtaegade jooksul tagastada konstruktsiooni viimistlemine selleks, et need vastaksid tüüpkonstruktsioonile vastavalt E.A.M-i nõuetele ning nimetatud lennuaparaatide ekspluatatsioon läbi viia firma M registreerimisterritooriumil ning kontroll nende ekspluatatsiooni üle panna tehase esindajale E.A.A.M. (kd 2 t/l 39, tõlge 170 (tõlge vigadega)) • Koopia sõjaväeosa nr 13257 komandöri 07.06.1991 käskkirja väljavõttest aviatsioonitehnika üleandmise organiseerimise kohta Föderaalsele Lennuteenistusele, mille kohaselt tulenevalt NSVL Õhujõudude Peastaabi 26.04.1991 korraldusest nr 184/95/76-3 ja väeosa ümberrelvastamise plaanist, eesmärgiga täielikult ja kvaliteetselt üle anda sõjaväeosa nr 13527 vabanev aviatsioonitehnika, otsustas komandör määrata aviatsioonitehnika üleandmiseks Föderaalse Lennuteenistuse esindajale Jevgeni Aleksei p A.M-ile komisjon koosseisus komisjoni esimees – relvastusala ülem – sõjaväeosa komandöri asetäitja tehnilisel alal alampolkovnik A.V.Š , komisjoni liikmed RAV teenistuse ülem major S.L.N , eskadrillikomandör kapten O.V.S , remondiekspluatatsiooniroodu tehnik vanempraporštšik N.S.B . Eskadrillikomandöridel tähtajaga kuni 16.07.1991 ette valmistada ja üle anda Föderaalse Lennuteenistuse esindajale Jevgeni Aleksei p A.M-ile kuus helikopterit Mi-8TV nr-d 9795743, 9768134, xxx, 9747314, 9766193,
61. Kontroll käskkirja täitmise eest panna relvastuse ülemale – väeosa komandöri asetäitjale relvastuse alal. (kd 2 t/l 87, tõlge 88 (tõlge vigadega)) 16 Kohus, kuulanud ära süüdistatava A.M-i süüd eitavad ütlused, kannatanu AS U (likvideerimisel) esindaja – likvideerija KRütlused, tunnistajate JGi, AS, TK, Andres L, A B , I L, EBütlused, kontrollinud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, sh, kohtueelsel menetlusel üle kuulatud ja kohtuistungil avaldatud tunnistaja UMütlusi, Kaitsepolitseiameti vanemassistendi OR30.01.2007 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust, Strateegilise kauba komisjoni 19.09.2006 vastust, kaubaveolehe koopiat, kaubadeklaratsiooni koopiat, helikopteri formulari
62. osa koopiat, õiendit, GM H SIA lõppkasutaja sertifikaadi koopiat, müügiarve koopiat, helikopteri formulari I osa koopiat, ostu-müügilepingu koopiat, Läti Vabariigi Peaprokuratuuri saatekirja, helikopteri formulari I osa kaane koopiat, helikopteri formulari I osa esilehe koopiat, helikopteri formulari IX osa koopiat, helikopteri formulari X osa koopiat, üleandmise-vastuvõtmise akti koopiat, transpordi tellimise lehe koopiat, rahvusvahelise kaubaveo saatekirja koopiat, OÜ KOÜ koopiat, internetipanga maksekorralduse koopiat tasumise kohta OÜle UT, AS TL arve koopiat, OÜ UT arve koopiat, helikopteri vaatlusprotokolli koos fotodega, töö tellimislehte, koopiat kalkulatsioonist, kahte fotot treilerist kopteriga, kahte veotellimuse lehte, internetipanga maksekorralduse koopiat AS TL arve tasumise kohta, Tallinna Linnakohtu 04.05.1999 otsuse koopiat tsiviilasjas 2/4/228-S0643/98, Virumaa Kommertspanga ja AS U laenulepingu koopiat, laenulepingu lisa koopiat, pandilepingu nr 85 koopiat, lennukindlustuspoliisi koopiat, parkimislepingu nr 1-119 koopiat, tsiviilõhusõiduki riikliku registreerimistunnistuse kaane koopiat, tsiviilõhusõiduki riikliku registreerimistunnistuse koopiat, tsiviilõhusõiduki lennukõlbulikkuse tunnistuse kaane koopiat, tsiviilõhusõiduki lennukõlbulikkuse tunnistuse koopiat, 15.12.1993 sõlmitud kontrahti koopiat, 29.06.1999 sõlmitud kokkuleppe koopiat, pankrotitoimkonna koosoleku nr 84 protokolli koopiat, RN08.05.2003 arvamuse koopiat, GM H Ltd visiitkaardi koopiat, Ettevõtteregistri andmebaasi väljavõtet AS U kohta, Äriregistri andmebaasi väljavõtet GÜ UT kohta, GÜ UT põhikirja koopiat, GM H poolt TK saadetud elektronkirja koopiat, TK poolt GM H saadetud elektronkirja koopiat, Kaitseministeeriumi nõuniku HS vastuse koopiat, AS Hansapank saatekirja, GÜ UT arvelduskonto väljavõtet, karistusregistri andmebaasi väljatrükki A.M-i kohta, Venemaa Föderaalse Aviatsiooniteenistuse direktori otsuse koopiat, sõjaväeosa komandöri käskkirja väljavõtte koopiat, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaaltoimikus on hulk dokumentaalseid tõendeid, millised kohtuistungil avaldati ja mida ka uuriti. Nimetatud dokumentidest on valdav enamus muukeelsed, so kas vene keeles, läti keeles või inglise keeles. Vene keeles koostatud dokumendid on tõlgitud eesti keelde, muud võõrkeelsed dokumendid on eesti keelde tõlkimata. Vastavalt KrMS § 10 lg 1 sätetele on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning vastavalt lõike 3 sätetele peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Käesoleval juhul on tegemist dokumentidega, millised on kriminaaltoimikusse võetud kohtueelsel menetlusel ja need on saadud seoses rahvusvahelise õigusabiga ja tunnistajate ülekuulamisel. Seega pidanuks nimetatud dokumentide tõlge olema toimikus juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Kohtuliku uurimise ajal kuulati üle valdav enamus isikuid, kes olid dokumente esitanud ning tunnistajate ütluste kaudu saadi selgitusi dokumentide sisu kohta. Vastavalt KrMS § 161 lg 2 sätetele ei või tõlgi ülesannet täita kriminaalmenetluse muu subjekt. Seega pidanuks olema need dokumendid kas tõlgitud eesti keelde või pidanuks taotletama tõlgi osavõttu kriminaalmenetlusest, tagamaks süüdistaja poolsete tõendite sisust arusaamise. Käesoleval juhul anti selgitusi dokumentide kohta tunnistajate poolt ning nende puhul ei saa olla tegemist isikuga, kes vastavad tõlgi nõuetele, kuigi nad edastavad dokumendi sisu sellisena, kuidas nemad sellest aru said. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohus ei saa tõenditena arvestada inglise ja läti keelseid dokumente, millede kohta ei ole koostatud tõlget ning kohus arvestab dokumentaalsete tõenditena neid venekeelseid dokumente, millised olid toimikus koos tõlkega eesti keelde, eestikeelseid dokumente ning kohtuistungil vahetult üle kuulatud tunnistajate ütlusi, samuti kannatanuna üle kuulatud KRütlusi ning süüdistatava ütlusi. 17 Kriminaaltoimikus leidub koopia 15.12.1993 sõlmitud kontrahtist, mille kohaselt firma U, keda esindas UM, ostis Eriotstarbeliselt lennuväe Samaara kompaniilt, keda esindas komandör O.F.U, transpordihelikopteri Mi-
63. (kd 1 t/l 143-150, tõlge 151-158) Kaitsja väidete kohaselt tuleks sellesse lepingusse suhtuda kriitiliselt ning kaitsja leidis, et see leping on fiktiivne. Kohus asub seisukohale, et kohtul ei ole võimalik asuda revideerima 15.12.1993 sõlmitud lepingut ning see leping on menetletavas kriminaalasjas üheks tõendiks, kuid mitte tõendamisesemeks. Kaitsja viitas sellele, et lepingu sõlmimise kohana on märgitud Samaara ja seetõttu ei vasta lepingus sisalduvad andmed ka tegelikkusele. Samas nähtub samast lepingust aga seda, et lepingu ese võetakse vastu TL. Kohtuistungil üle kuulatud JGi ütlustest nähtuvalt oli vaidlusalune helikopter koos teiste helikopteritega saadud AS M poolt rendiõiguse omandamisega ning kuna seda ei õnnestunud koheselt ja plaanikohaselt edasi müüa, siis jäi kopter TLja uue ostu-müügi lepingu sõlmis AS U ning AS M õigused läksid ASle U üle ja teiseks lepingu pooleks oli Samaara kompanii. Helikopteri hoiukohustus võeti lennuväljal üle. Taolised tunnistaja JGi ütlused riimuvad vaidlusaluses kontrahtis märgitud kopteri üleandmise kohaga, so TLning sellest saab järeldada, et see helikopter oli seismas l as juba varem ja enne kontrahti sõlmimist, olles AS M valduses. J.G sõnade kohaselt oli see helikopter olnud seismas seal juba 1,5 aastat. Pärast kontrahti sõlmimist anti aga valdus üle ASle U, kusjuures J.G ütluste kohaselt anti kopteri valdus üle ja anti üle ka dokumendid, mis olid all seifis. ASl M oli kopteri kohta parkimisleping, mis vormistati ümber. J. G ei tea seda, kuidas sattusid kopteri dokumendid l a töötajate kätte, kuid ilmselt tehti kopterile hooldustöid. Kriminaaltoimikus leiduvast parkimislepingust nähtuvalt on helikopteri parkimisleping RE EL ja AS U vahel sõlmitud 20.12.1993, so viis päeva pärast kopteri ostu-müügi kohta kontrahti sõlmimist. (kd 1 t/l 114, 136) Sellest saab järeldada, et RE EL on aktsepteerinud AS Ut kopteri omanikuna ning sellise parkimislepingu koostamine riimub tunnistaja J.G selgitustega parkimislepingu ümbervormistamise ja AS M lt parkimisest tulenevate kohustuste edasiandmise kohta. Kriminaaltoimikus leiduvast 03.02.1994 lennukindlustuspoliisist nähtuvalt on kindlustusandja Balti Kindlustusselts sõlminud kindlustuslepingu AS U esindaja U.M, hinnates AS Ut kopteri omanikuna. Samas on juba kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi hüvitamise korral hüvitise saajana märgitud Virumaa Kommertspank. Seega oli kindlustusandja teadlik ka sõlmitavast pandilepingust. (kd 1 t/l 135) Kriminaaltoimikus leiduvatest 22.02.1994 sõlmitud laenulepingust ja pandilepingust nähtuvalt laenas AS U Virumaa Kommertspangalt 6 miljonit krooni ning AS U seadis kohustuste täitmise tagamiseks pandi enda varale, so helikopterile Mi-8 seerianumbriga xxx, mis on kantud NSVL lennuregistrisse nr 3435 all ja asub TL. (kd 1 t/l 128-130, 132-134). Taoline AS U käitumine näitas seda, et ta oli vaidlusaluse kopteri omanik, ta sõlmis parkimislepingu selleks, et kopter säiliks temale teada olevas kohas, samuti sõlmis kindlustuslepingu juhuks, kui tema varaga peaks midagi juhtuma ning pantis oma vara laenu tagatiseks, märkides juba kindlustuspoliisis hüvitise saajana pandilepingu teise poole. Seega oma käitumisega näitas AS U seda, et ta valdab ja käsutab oma vara. Kriminaaltoimikust nähtuvalt olid laenulepingu ja pandilepingu juures ka helikopteri kui tsiviilõhusõiduki riikliku registreerimise tunnistus (kd 1 t/l 138, tõlge 139) ja lennukõlbulikkuse tunnistus (kd 1 t/l 141, tõlge 142), mis kohtu arvates näitas seda, et need dokumendid olid antud laenuandjale tagatiseks, et keegi teine ei saa seda helikopterit kuhugi registrisse kanda ning lennukõlbulikkuse tunnistuseta poleks seda samuti teha saanud, sest sellise tunnistuseta ei saaks kopteriga õhku tõusta. Samas oli lennukõlbulikkuse tunnistus kehtiv ainult kuni 14.08.1993, so tunnistuse kehtivusaeg lõppes juba enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, kuid säilinud oli veel lennuressurssi. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ilmnes, et kõik formularid nii plaaneri enese kui ka agregaatide kohta olid aga A.M-i valduses. Kohtuistungil üle kuulatud A.M-i ütlustest ilmnes, et ta tegeles Venemaalt kopterite äratoomisega ning tal olid selleks ka kõik volitused. Seejuures selgitas ta, et ta tegutses AS M huvides ning andis lennuremonditehases korraldusi AS M nimelt. Kohtuistungil kontrollitud Venemaa Föderaalse Aviatsiooniteenistuse direktori 07.03.1991 otsusest nähtuvalt on sõjaväeosast nr 13527 soetatud ja üle antud firma M esindajale J.A.A.M-ile kuus helikopterit olemasoleva lennuressursi ulatuses, milleks on vaja teha muudatused konstruktsioonis ja vastavates tehnilistes dokumentides ning seda vastavalt A.M-i 18 nõuetele, kusjuures lennuaparaatide ekspluatatsioon peab toimuma firma M registreerimisterritooriumil ja ekspluatatsiooni kontroll pandi samuti A.M-ile. (kd 2 t/l 39, tõlge 179) Seega on teda peetud AS M esindajaks, kellega A.M-i enda sõnul mingit töösuhet ei olnud. Selle otsuse kohaselt on A.M-ile üle antud kaks Mi-8 kopterit, kaks Mi-2 kopterit ja kaks L-410 kopterit. Samas kolm kuud hiljem koostatud sõjaväeosa nr 13257 komandöri käskkirjast (kd 2 t/l 87, tõlge 88) nähtub, et J.A.A.M on hoopis Föderaalse Lennuteenistuse esindaja, kellele tuleb üle anda kuus Mi-8 tüüpi kopterit. Mõlemas dokumendis on märgitud ka kopterite seerianumbrid ning kokkulangev on ainult üks number, so menetlusesemeks oleva kopteri seerianumber xxx. Nendest dokumentidest saab järeldada, et sõjaväeosa nr 13527 komandöri jaoks oli A.M Föderaalse lennuteenistuse esindaja ja Föderaalse lennuteenistuse jaoks oli A.M firma M esindaja, kes üheaegselt võttis iseendalt vastu lennutehnikat ja kontrollis selle ekspluatatsiooni, tehes iseendaga tehinguid. Nendest dokumentidest saab aga järeldada, et A.M oli algusest peale ligipääs kõigi kopterite tehnilisele dokumentatsioonile ning pärast seda, kui AS M lõpetas oma puutumuse helikopteriga nr xxx, oli A.M kui ekspluatatsiooni ja tehnilise korrashoiu eest vastutaval isikul ka edaspidi dokumentatsioonile ligipääs ja seda ilmselgelt U.M kui AS U esindaja nõusolekul, millest on UM ka kohtueelsel menetlusel rääkinud. Tema ütluste kohaselt tegelesid kopteri hooldamise ja korrashoiuga kaks vene keelt kõnelenud meest, kellel oli ligipääs kopterile olemas. (kd 1 t/l 172-174) Ka tunnistajana ülekuulatud A.S on selgitanud, et ta käis kopterit kontrollimas A.M-i korraldusel. Neist ütlustest saab järeldada, et need kaks isikut, kes kopterit kontrollimas käisid, said olla vaid A.S ja A.M, kellest üks oli tehnik ja teise käes oli tehniline dokumentatsioon, ilma milleta ei saa tehnilist seisundit kontrollida. See, et tehniline dokumentatsioon oli A.M-i käes, on tõendatud aga I Le ja ABütlustega, EBütlustega, samuti dokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (kd 1 t/l 55, 196, tõlge 56, 197) ning toimikus leiduvate formulari lehekülgede koopiatega, millede õigsust on A.M ise kinnitanud garaažiühistu nimelt. Kui aga tehniline dokumentatsioon oli A.M-i käes ja A.M-i korraldusel käis kopteri seisukorda kontrollimas A.S, teadis A.M seda, et omanik on AS U, kellele kuuluvat helikopterit kontrolliti. Omanikuta kopteri seisukorra kontrollimisel puuduks mõte, kuivõrd keegi ei annaks korraldust kopteri seisukorda kontrollida ja ei oleks teada mis helikopterist edaspidi saama peaks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Tallinna Linnakohtus 04.05.1999 koostatud otsus 2/4/228S0643/98, millega rahuldati Eesti Maapank AS avaldus ning otsustati likvideerida AS U, mille likvideerijaks määrati K R. Sellele järgnevalt on AS U likvideerija KRja AS TLesindaja sõlminud kokkuleppe, et helikopteri müügi korral tasub AS U likvideerija TLASle 25 000 krooni parkimistasu ning l kohustub sellele järgnevalt mitte tegema takistusi kopteri äraviimiseks, kusjuures l kohustub kopteri välja andma vaid AS U likvideerija kirjalikul nõusolekul. Seega sai AS TLüheselt aru, et kopteri omanik ja valdaja on endiselt AS U, sealjuures juba äriühingu likvideerija kaudu. (kd 1 t/l 115, 159) Samas leidub kriminaaltoimikus ka koopia pankrotitoimkonna koosoleku protokollist, kus AS Eesti Maapank pankrotitoimkonna liikmed on 14.05.2003 otsustanud, et pankrotihalduritele Maire A ja Helmut P antakse nõusolek pangale kuuluva helikopteri Mi-8TV võõrandamiseks mitte madalama hinnaga kui 50 000 krooni. (kd 1 t/l 160) Sellisest dokumendist saab järeldada, et pankrotitoimkonna koosolekul olid neli viiest koosolekul osalenud toimkonna liikmest veendunud selles, et vaidlusalune helikopter kuulub AS Eesti Maapank pankrotivara hulka. Sellel koosolekul KR nimelist isikut ei viibinud ning teda ei olnud ka pankrotitoimkonna liikmete nimekirjas. Samas on KR kohtuistungil väitnud, et ta käis helikopterit vaatamas koos pankrotitoimkonnaga ning tema esitatud dokumendid on pärit pangast. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et AS Eesti Maapank (endine Virumaa Kommertspank) asus pankrotimenetluses pandipidajana panditud asja müüma, kuivõrd pandiga tagatud nõue ei olnud nõude kohaselt täidetud. AS U ja Virumaa Kommertspanga vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli AS U võtnud lühiajalist laenu tähtajaga 22.08.1994, mida pikendati 19 kuni 01.07.1996 ning milline nõue oli senini täitmata. R.N 08.05.2003 antud kirjalikust arvamusest (kd 1 t/l 161) ja KRütlustest nähtuvalt oli KRpüüdnud helikopterit korduvalt müüa, kuid see ei õnnestunud ning kohus asub seisukohale, et laenulepingu tähtaja möödudes tekkis ASl Eesti Maapank (endine Virumaa Kommertspank) kui pandipidajal panditud asja müügi õigus. Seejuures jäi omanikuks küll AS U (likvideerimisel), kuid kuivõrd see äriühing oli likvideerimisel ja helikopter oli panditud ASle Virumaa Kommertspank (hilisem Eesti Maapank), siis nõude kohase täitmata jätmise tõttu oli pandipidajast pangal pandi müügist saadavale tulule õigus pandiga tagatud rahuldatava nõude ulatuses. Seega pidanuks helikopteri müügist saadava summa saama AS Eesti Maapank laenulepingust tuleneva nõude katteks, mis ilmselgelt ei oleks nõuet täies ulatuses rahuldanud. Toimiku materjalidest võib aga teha järelduse, et pandipidaja oma müügi õigust ei realiseerinud. Virumaa Kommertspank oli sõlminud laenulepingu ja pandilepingu, millises oli märgitud panditud vara asukoht: Tallinna L , milline asukoht on üldteada ja kergesti tuvastatav ning panga pankrotitoimkond käis helikopteri olemasolu ka KRsõnade kohaselt kontrollimas koos K.Riga, kellel oli omaniku AS U (likvideerimisel) likvideerijana varale ligipääs. Seega omandas pandipidaja AS Eesti Maapank (endine Virumaa Kommertspank) panditud asja, so helikopteri üle valduse, mis andis talle õiguse teise isiku, so AS U asja vallata ning tegemist oli otsese valdusega. Kohus leiab, et kuivõrd valdus saadi pandilepinguga, oli tegemist seadusliku valdusega, mille olemasolu tõendavad kriminaaltoimikus asuvad lepingute ja pankrotitoimkonna protokolli koopiad. Samas pandipidaja oma nõudeõigust pandi müügiga ei realiseerinud ning endiselt oli omanikuks AS U (likvideerimisel). Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta tegi aastate jooksul helikopteri tehnilise hoolduse ja seisukorra kontrollimisega rahalisi kulutusi ning sellest tuleneva nõude rahuldamiseks andis keegi AS M töötajatest A T kopteri koos dokumentatsiooniga temale. Tema aga soovis selle kopteri kasutusse võtta, kuid kuuldes võimalike kulutuste ja takistuste hulka, loobus sellest. Samuti väitis süüdistatav, et kui oli vaja kopterit teisaldada, siis tegeles sellega tema ning kõik said aru, et kopteri valdaja on tema. Kohus suhtub taolisesse kinkimise versiooni kriitiliselt. Süüdistatava väidete kohaselt ei koostatud kopteri ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise kohta mingit dokumenti, samas kopteri müügil GM H esindajale pidas taolise dokumendi koostamist loomulikuks ja vajalikuks. Taoline vastuolu käitumises näitab seda, et süüdistatava selgitus kopteri omandamise kohta ei ole eluliselt usutav eriti olukorras, kus väidetavalt varalise nõude katteks omandatav õhusõiduk asub TLterritooriumil, kus õhusõidukeid on suhteliselt vähe ja kõigi õhusõidukite omanikud teada ning eelnevalt on ühe äriühingu esindaja sõlminud nii kopteri parkimislepingu kui ka õhusõiduki kindlustanud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava väide kopteri teisaldamise osas ilmselgelt vastab tõele, eriti olukorras, kus tema tööülesannete hulka kuuluski õhusõidukite teisaldamine ning see helikopter ei olnud ainuke, mida ta teisaldas. Nagu selgub süüdistatava enese väidetest, teadis l a juhtkond, et kopteri tehniline dokumentatsioon on tema käes, siis teab A.M ka seda, kuidas kopterit teisaldada, eriti veel olukorras, kus A.M kriminaaltoimiku kahe dokumendi põhjal järeldusi tehes ise kopteri Eestisse organiseeris. Samas eritranspordi juhatajana töötades ei muutunud keegi õhusõidukit teisaldades selle omanikuks ja sellisest tööst ei saanud ka keegi selliseid järeldusi teha. Seetõttu ei loe kohus süüdistatava väidet selle kohta, et l as kõik teadsid seda, et tema on kopteri omanik, usaldusväärseks. Kohus leiab, et l as ühe õhusõiduki ühest kohast teise transportimine l a territooriumi piires ei ole tegeliku võimu teostamine valduse mõttes, kuivõrd seda tehti l a territooriumil l a juhtkonna korralduste alusel igapäevaste l a tööülesannete täitmiseks. Süüdistatav on väitnud, et ta ei teadnud midagi parkimislepingust, kuid ometigi oli ta teadlik parkimistasu nõudest ja ta saatis tulevase ostja seda nõuet täitma, rääkides sellest ka E.B . Samas ei ole ta kordagi öelnud seda, et temalt kui omanikult oleks parkimistasu nõutud. Seega parkimistasu nõudest teadmine viitab sellele, et ta oli teadlik ka sellest, et õhusõidukil on omanik olemas ja selleks omanikuks ei ole tema ise. Ka A.S on väitnud, et talle helistas KRja tahtis õhusõidukit hinnata, väites, et ta on omanik ning alles 2008 aastal sai teada, et omanikuks pidi olema A.M. Seega oli ka A.S teadlik sellest, et omanikuks on AS U, mitte A.M. 20 Kui süüdistatav selgitas, et ta sai kopteri omanikuks siis kui kopter talle 1995 üle anti, siis teadis ta ka seda, et kopter on seisnud seal juba 1991st aastast, kuid keegi ei ole esitanud pretensiooni parkimistasu osas ei ASle M ega temale enesele, kuigi ta parkis l a territooriumil. Süüdistatav küll väitis, et hooldekeskus nõudis raha ja parkimistasude osas oli asi aeganõudev, kuid samas ei nimetanud ta mingit summat, mida temalt siis lõpuks väidetavalt nõuti. Samas oli l as olemas nii parkimisleping kui ka kokkulepe parkimise kohta ning nendes dokumentides A.M-i nime ei olnud märgitud. Seega teadis ka parkimistasu nõudja seda, et A.M-ilt ei saa parkimistasu nõuda, sest ta on kõrvaline isik. Süüdistatav seletas kohtuistungil asjaolusid, kuidas sai GÜ UTvaidlusaluse helikopteri omanikuks. Seejuures suutis süüdistatav küsitlemise lühikese aja jooksul esitada kolm erinevat versiooni. Esmalt selgitas süüdistatav, et müüs kopteri 2006 aastal maha ja seejärel kinkis raha garaažiühistule. Seejärel selgitas, et müügiraha on kingitus UTarvel ja kopter kingiti ühistule augustis
64. Kinkis helikopteri ühistule, et müüa see ühistu nimel ja saada raha. Juhatuse liikmetele rääkis sellest, et A.M kingib kopteri, kas kiidavad heaks. Koosolek kiitis heaks ja see on koosoleku protokollis. Seejärel väitis koheselt süüdistatav, et see oli nii, et tunni aja jooksul kinkis ja siis müüs, kuid akti üleandmise kohta ei koostanud. Sellised ütlused on kohtu arvates omavahel vastuolus, kuivõrd esimese versiooni kohaselt süüdistatav müüs kopteri ja siis kinkis raha ühistule, teise versiooni kohaselt kinkis kopteri ühistule, mille kohta dokumente ei koostanud ning kolmanda versiooni kohaselt tunni aja jooksul kinkis kopteri ühistule ja müüs ka sama aja sees maha. Kuivõrd süüdistatav on väga oluliseks ja põhimõtteliseks pidanud seda, et õhusõiduki ja selle juurde kuuluva tehnilise dokumentatsiooni üleandmise kohta koostatakse alati akt ja samas jättis selle dokumendi kinkimise ajal 2006 augustis ja 1995 aastal väidetavalt varalise nõude katteks saamisel vormistamata, leiab kohus, et tegelikkuses mingit vara üleandmist ei ole toimunud ei 1995 aastal A.M-ile, ega 2006 augustis A.M-ilt garaažiühistule. Süüdistatav väitis, et garaažiühistu kõik 48 liiget on juhatuse liikmed ja ta rääkis kinkimise juhatuse liikmetega läbi, sh A.Siga. Seejuures A.Si tunnistajana ülekuulamisel selle versiooni kinnituseks ühtegi küsimust süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud. Sellest teeb kohus järelduse, et taoline versioon on esitatud oluliselt hiljem ning kohtule on tehtud võimatuks ka selle versiooni kontrollimine, kuivõrd A.Si ristküsitlus selle versiooni esitamise ajaks oli juba lõppenud. Süüdistatav selgitas, et kõik ühistu liikmed on samaaegselt juhatuse liikmed, kuid Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (kd 1 t/l 198) nähtub, et ainsaks juhatuse liikmeks on A.M ning põhikiri on kinnitatud 28.04.1997, kusjuures mingeid andmeid põhikirja muutmise kohta ei ole. Samas selgitas tunnistajana üle kuulatud A. S, et tema on ühistu liige alates 2000st aastast ja sellest, et kopter oleks kuulunud garaažiühistule, ta midagi ei tea. Seega väide, et kõik ühistu liikmed on ühistu juhatuse liikmed ja et nad kõik, sealhulgas ka A.S kingituse vastuvõtmisega nõustusid, on teadvalt vale väide ja ümber lükatud teabesüsteemi väljavõtte ning A.Si ütlustega. Süüdistatav väitis ka seda, et ta sai ühistu juhatuse nõusoleku kingituse vastuvõtuks juhatuse liikmeid läbi helistades, kusjuures kõiki läbi helistada ei jõudnud, kuid koosolek kiitis selle heaks ja see on fikseeritud koosoleku protokollis. Kohus suhtub ka sellesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd algselt väitis süüdistatav, et kinkimine toimus augustikuu jooksul, seejärel augusti alguses. Samas saanuks oma väite kinnituseks esitada väidetava koosoleku protokolli, mida aga ei esitatud, sest süüdistatav ei osanud isegi kinke kuupäeva nimetada. Selle saanuks ta aga leida kergesti koosoleku protokolli vaadates. Kuivõrd tegemist on ühistu varalise seisundi muutumisega vallasasja näol, siis peaks see kajastuma ka ühistu raamatupidamisdokumentides. Süüdistatava väite kohaselt on aga raamatupidamisdokumentides kajastatud vaid see, et raha laekus ühistu arveldusarvele. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab koostada koosoleku protokolli selle kohta, et nõusoleku saamine toimus telefoni teel, seda olukorras, kus koos olemist kui niisugust ei toimunud, mistõttu ei saa märkida sellesse dokumenti ka koosoleku juhatajat ega protokollijat. Arvestades viimast asjaolu ning süüdistatava kolme erinevat versiooni kinke tegemise kohta ning seda, et süüdistatav isegi ei tea väidetava kinke tegemise aega, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav viitab ühistu koosoleku protokollile kui dokumendile, 21 millist ei ole veel koostatud ning milline süüdistatava väide ei ole seega tõene, kuivõrd süüdistatav ei andnud võimalust oma väidet kontrollida. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad I.L ja A.B seletasid, et nad ostsid helikopteri firmalt UTning neil ei tekkinud mingit kahtlust ostu-müügi lepingu õigsuses. Pealegi ei kujutanud A.B ette, et helikopter saaks kuuluda füüsilisele isikule ja olla pargitud l as. Kriminaaltoimikus leidub ostu-müügi leping, mille kohaselt on äriühing GM H SIA ostnud OÜlt UThelikopteri tehasenumbriga xxx. Mõlemad tunnistajad kinnitasid seda, et selle lepingu alusel ostmine toimus ning nad viisid helikopteri Läti Vabariiki. I.Le sõnade kohaselt käis ta eelnevalt ka Välisministeeriumis uurimas ega tegemist ei ole strateegilise kaubaga. Sama Välisministeeriumis käiku kinnitab ka tunnistaja A.L ning välisministeeriumis töötanud tunnistaja T.K. Tunnistaja A.L sõnade kohaselt telliti temalt helikopteri vedu TLLäti Vabariiki ning A.L, I.Le ja A.B sõnade kohaselt selline vedu ka toimus. Kriminaaltoimikus on ka transpordisaateleht, töö tellimisleht, kalkulatsioon veoloale, fotod treilerile tõstetud helikopterist ning veotellimuse lehed, mis kinnitavad samuti veo toimumist. Asjaolu, et vedu on toimunud ja helikopter asub Läti Vabariigis kinnitas nii tunnistajana ülekuulatud T.K, kes sai veo toimumise kohta kinnituse Välisministeeriumi kanaleid pidi ning helikopteri vaatlusprotokoll ja neist andmetest saab teha järelduse, et I.L on vastu võtnud helikopteri seerianumbriga xxx ning see on jõudnud Läti Vabariiki. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et OÜ UTnimelt on sõlmitud GM H SIAga just selle helikopteri ostu-müügi leping ja lepingu ese on üle antud. GM H SIA poolt ostusumma tasumist tõendab 75 000 krooni laekumine GÜ UTarveldusarvele. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et süüdistatav A.M ei ole 1995 aastal ega muul ajal omandanud ega vallanud helikopterit Mi-8 seerianumbriga xxx, ega ole kinkinud seda garaažiühistule. Süüdistatava enese ütlustest nähtuvalt tahtis ta müüa helikopterit sularaha eest ja oluliselt suurema summa eest, kuid ostja ei olnud sellega nõus ning tahtis osta helikopterit firmalt, kuivõrd tegemist võib olla strateegilise kaubaga. Süüdistatava käitumine pärast seda kui A.B võttis temaga ühendust A.Si soovitusel lennusalga kaudu viitab sellele, et A.M nägi teenimisvõimalust ja rääkis E.B , kes oli huvitatud sellest, et lennukõlbmatust õhusõidukist, mis segas, vabaneda. Seejuures oli E.B teadlik kokkuleppest parkimistasu kohta ning E.B sõnade kohaselt tundis ta A.M aastaid kui inimest, kes on l a territooriumil töötanud ja kellel olid ka helikopteri tehnilised dokumendid. E.B oli jutt, et kui parkimistasu tasutakse, võib kopteri l a territooriumilt välja viia ning E.B sõnade kohaselt võis A.M pidada AS U esindajaks. Samas teadis E.B U AS kui kopteri omaniku olemasolust alates 1999 või
65. Taolistest E.B ütlustest järeldab kohus, et pikaajalise tundmise ja usalduse tõttu usaldas E.B A.M kui isikut, kellel võib olla seos helikopteriga, kuivõrd A.M-i käes oli ka tehniline dokumentatsioon kopteri kohta ning see viitas E.B sõnade kohaselt sellele, et kahtlust ei ole ja A.M võis pidada AS U esindajaks. Kohus leiab, et taoline A.M-i käitumine viitab sellele, et A.M on E.B viinud oma tegelikust puutumusest vaidlusalusesse kopterisse eksitusse, mis võimaldas ka lihtsamalt tegeleda kopteri müügiga, saavutada see, et AS TLnõustub ostja poolt tasutava ja kokkuleppes märgitud parkimistasuga ning l vabaneb seejuures liigselt ruumi võtvast ja lennuvõimetust kopterist, A.M aga saab raha. GM H SIA aga ei saanud sularahas kopteri eest maksta, sest siis ei oleks äriühingu raamatupidamisdokumentides raha liikumist kajastada saanud ning GM H SIA ei saanud osta helikopterit eraisikult, kuivõrd kopteri tehniliste andmete tõttu oli vaja strateegilise kauba veoluba. Et tegemist võis olla strateegilise kaubaga, pidas võimalikuks ka Kaitseministeeriumi nõunik, kuivõrd kaitseministeeriumi esindajatel puudus võimalus teha kopteri ülevaatust ja hinnata tehtud modifikatsioone ning vastavat dokumentatsiooni. (kd 1 t/l 211) Kohus teeb taolisest olukorrast järelduse, et A.M ei jäänud muud võimalust kui kas loobuda müügist ja jätkata l a territooriumil kopteri teisaldamist l a administratsiooni korralduste alusel või kasutada müügil garaažiühistu rekvisiite. Seda näitavad kriminaaltoimikus olevad dokumendid, millistest nähtub, et 22 A.M on garaažiühistu nimelt ja enda allkirjaga kinnitanud tema käes olnud formulari koopiate õigsust, millised edastati Läti Vabariiki ja millised esitati lõpuks nii Läti Vabariigis strateegilise kauba sisseveoks loa saamiseks kui ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Strateegilise kauba komisjoni sekretärile T.Kle, teada saamaks, kas helikopteri väljaveoks on vaja luba. Kohus asub seisukohale, et ei A.M ega garaažiühistul olnud õigust taolisi koopia õigsust tõendavaid kinnitusi anda, kuivõrd garaažiühistus, on see siis nimetusega UTvõi midagi muud, millises ei sisaldu lennundusega seostuvat väljendit, ei ole helikopterite formularide sissekannetega mingit seost. Seejuures on A.M garaažiühistu nimelt ja oma allkirjaga väljastanud tõendi selle kohta, et vaidlusalune kopter on ümber seadistatud 21.10.1991 teostatud modifitseerimise käigus, mille kohta on tehtud kanne formulari
66. ossa. Taolise tõendi väljaandmine ei tulene ilmselgelt garaažiühistu UTpõhikirjas sätestatud eesmärgist ning sellise tõendi väljastamisel puudub igasugune puutumus garaažikompleksi ühise haldamisega. Nimetatud ühistu põhikirjast ei nähtu, et ühistu tegeleks õhusõidukite ümberseadistamisega või et ta oleks õhusõidukite remondi, hoolduse või kasutamisega seotud või siis eksperdi staatuses olev eriteadmistega isik. Ilmselgelt on tegemist fiktiivse dokumendiga, loomaks dokumendi saajas muljet ühe helikopteri tehnilisest seisundist, lootuses, et Läti Vabariigi ametivõimud ei saa garaažiühistu templi sisust aru ega pea seda garaažiühistu templiks nagu oma väidete kohaselt ei saanud sellest aru tunnistaja I.Lki. Seejuures on dokument adresseeritud mitte konkreetsele juriidilisele või füüsilisele isikule või ametiasutusele, vaid asjast huvitatud organisatsioonidele, mis näitab seda, et dokumendi koostaja isegi ei tea seda, kelle jaoks ta seda koostab ja kellele see võidakse esitada, kuid peab selle koostamist vajalikuks. Kohus järeldab sellisest tõendi esitamisest seda, et A.M tegi kõik endast oleneva, et müük õnnestus ning kuivõrd ta oli kasutanud mitme dokumendi puhul asjasse mittepuutuvaid garaažiühistu rekvisiite, kasutades neid ka ostu-müügi lepingu vormistamisel, pidi ta lõpuks välja tulema versiooniga kopteri müügi kohta ühistule, vältimaks süüdistust dokumentide võltsimises. Sellise kinkelepingu versiooni esitamisega aga püütakse luua muljet heausksest omandajast. Kohus asub kriminaaltoimikus leiduvate dokumentide pinnalt seisukohale, et A.M asus GM H SIA esindajatega läbi rääkima hakates ette valmistama helikopteri valdaja valduse murdmist ning ostu-müügi lepingut sõlmides jätkas seda tegevust. Kohus leiab, et helikopteri üleandmisega GM H SIA esindajale, vormistades kopteri ja selle dokumentatsiooni üleandmise akti ning lastes kopteri välja viia AS TLterritooriumilt, viis A.M kopteri valdaja valduse murdmise lõpule, kuivõrd pandilepingu alusel valduse saanud AS Eesti Maapank teadis endiselt seda, et temale teadaolevas asukohas, so TLpargitud helikopter on endises kohas. Kuivõrd AS Eesti Maapanga pankrotitoimkond käis kopterit parkimiskohas vaatamas ja tegeles ka selle müügiks vajaliku tegevusega, siis näitas AS Eesti Maapank ka oma valitsemissoovi teostada olemasolevat võimu asja üle, otsides võimalusi pandi müügiks pandilepingust tuleneva nõude katteks. A.M, sõlmides ostu-müügi lepingu olematu OÜ UTnimelt, müüs kopteri maha ning võttis omanikuna esinedes valduse seaduslikult valdajalt omavoliliselt ära. Kohus leiab, et kuivõrd nii AS U likvideerija kui ka AS Eesti Maapank ei teadnud valduse äravõtmisest, siis võeti valdus üle salaja. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et A.M ei ole kunagi saanud vaidlusaluse helikopteri üle seaduslikku valdust, rääkimata kopteri omandiõigusest. Süüdistatava jaoks oli AS TLterritooriumil paiknev helikopter Mi-8 seerianumbriga xxx võõras vallasasi ning ta võttis selle ära omastamise eesmärgil, mida näitas ka süüdistatava objektiivne käitumine: ostu-müügi lepingu osas läbirääkimiste pidamine, lepingu sõlmimine ja olematu juriidilise isiku nimel müüjana esinemine. Ebaseadusliku valduse kehtestamise eesmärgiks oli võõra vallasasja käsutamine, so müük ja müügi tulemusel rahaliste vahendite omastamine. Seejuures kanti vaatamata sellele, et müüjaks oli olematu äriühing olematu aadressiga (OÜ UTasukohaga XXX, millised andmed leiduvad ka esitatud arvel), siiski rahalised vahendid, so müügisumma, ostja poolt GÜ UTarveldusarvele, sest see oli koos registrikoodiga märgitud taotluslikult õigesti. Samas esitas süüdistatav väite, et läbirääkimiste käigus võis rekvisiitide märkimisel tekkida osaühingu ja aadressi suhtes viga, kuivõrd kiire. Kohus ei saa seda väidet pidada usaldusväärseks, kuivõrd garaažiühistu juhatuse liige teab 23 ühistu aadressi ja lühendi kirjapilti peast ega saa kogemata teha selliseid vigu. Seega oli see vea tegemine vajalik müüja usaldusväärsuse suurendamiseks. Arvelduskonto ja registrikood pidi aga kindlasti olema õiged, sest vastasel juhul oleks tehtud panga poolt tagasikanne ja rahast oleks A.M ilma jäänud ning GM H oleks kopteri saanud tasuta. Kuivõrd kuriteo toimepanemine avastati ja kriminaalmenetlust alustati juba 19.09.2006, so 18 päeva pärast müügisumma ülekandmist garaažiühistu arvelduskontole, jäi müügisumma ühistu kontole ja A.M ei saanud seda kasutama hakata. Vastasel juhul oleks ta oma objektiivse käitumisega näidanud otseselt varalise kasu saamise eesmärki ning rahalised vahendid on väidetavalt senini puutumata, vältimaks võimalikku vastutust. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse A.M KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatav kehtestas oma ebaseadusliku valduse senise valdaja nõusolekuta asja üle siis, kui oli sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel kopteri uuele omanikule üle andnud, koostades selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, kuivõrd sellise käitumisaktiga sai asi ära võetud ja koheselt üle antud, millega saavutati võim asja üle ja süüdistatav valdas tegu. Kuni üleandmise hetkeni oli veel võimalik, et keegi saab aru sellest, et müüja OÜ UTon olematu müüja, et A.M puudub õigus selle kopteriga toimetada l a administratsiooni loata, või et TLadministratsioon avastab parkimise osas tehtud kokkuleppest, et kopterit saab ära viia ainult AS U likvideerija loal, saades aru, et A.M puudub tegelik seos AS Uga ja l keeldub kopterit väljastamast. Ka võis ostumüügi lepingu pool viimasel hetkel keelduda kopteri vastuvõtmisest, pidades liiga riskantseks sellisel viisil ja sellelt isikult kopterit osta. Sellisel juhul oleks kuritegu jäänud katse staadiumisse. Kui aga kopter üle anti, selleks takistusi ei tehtud ja peale laaditi, toimus valduse murdmine, sellega üheaegselt ebaseaduslik valduse kehtestamine, asja ära võtmine ning kohene varakäsutus ning vargus viidi lõpule. Asjaolu, et süüdistatav ei julgenud enam müügist saadud tasu kasutama hakata, ei välista kohtu arvates omastamise eesmärki, kuivõrd asja äravõtmine toimus omastamise eesmärgil ning asja ära võttes ta ka käsutas seda, millega viiski kuriteo lõpule. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistuse määra ja liigi valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, süüteoga tekitatud varalisest kahjust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatav, et tal alaline sissetulek ja töökoht puuduvad. Sellistest süüdistatava avaldatud andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistataval puuduvad seetõttu ka küllaldased rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, millest annab tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom. Peale selle nähtub kriminaalasjas kaitsja poolt esitatud dokumentidest ja arvetest, et süüdistatav on teinud suhteliselt suuri rahalisi kulutusi valitud kaitsjale tasumiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kui alternatiivse ja kergemaliigilise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistuse liiki, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, millega tekitati oluline varaline kahju. Seega ei ole süüdistatava süü nii suur, et see tingiks süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas aga, arvestades asjaolu, et süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud ühtegi karistust kergendavat asjaolu, mis annaks alust mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedasena, leiab kohus, et karistust ei saa mõista sanktsiooni alammääras ning karistus tuleb mõista sanktsiooni alammäära ületavana. Mis puudutab mõistetava karistuse täitmisele pööramist, siis kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatavat karistusregistrisse kantud, millest saab järeldada, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga, keda peaks kindlasti kõrvaliste isikute vara säilimise huvides ühiskonnast eraldama ning kohus leiab, et 24 süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades süüdistatava vanust ja karistusandmete puudumist asub kohus seisukohale, et puudub ka otsene vajadus süüdistatava allutamiseks käitumiskontrollile ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates süüdistatava suhtes minimaalse katseaja. Kohtueelsel menetlusel on AS U (likvideerimisel) esindaja, likvideerija KResitanud rahalisi nõudmisi süüdistatava vastu 100 000 krooni nõudes. Sellest nõudest moodustas nõude esitaja ütluste kohaselt 25 000 krooni ulatuses AS U (likvideerimisel) kohustus AS TLees kopteri parkimistasuna, mida AS U ei tasunud ning 75 000 krooni ulatuses kopteri maksumus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KRAS U (likvideerimisel) likvideerijana esitanud avalduse politseiasutusse, kus ta on märkinud, et ASle U on tekitatud ASle U (likvideerimisel) kuulunud helikopteri äraviimisega likvideerija teadmata isiku poolt ja kohta varalist kahju 100 000 krooni. Kriminaaltoimikus puudub seega kirjalikult vormistatud tsiviilhagiavaldus. Samas on kirjaliku avalduse kohaselt helikopteri varguse ja oma kohalt äratoimetamisega tekitatud varalist kahju AS Ule ning avalduse esitamise järgselt on avalduse koostaja KRkannatanu AS U (likvideerimisel) likvideerijana üle kuulatud ning KRütlused on protokollitud kohtueelse menetleja poolt ülekuulamise protokollis. Kohus asub seisukohale, et sellise avalduse esitamine on võrdsustatav kohtueelsel menetluses hagi esitamisega, kuivõrd nii avalduses kui ka ülekuulamise protokollis on esitatud konkreetne nõue. Seejuures nähtub KRavaldusest ja ülekuulamise protokollist, et see konkreetne varaline nõue on esitatud seoses selliste asjaoludega, mis lõppkokkuvõttes kattusid hiljem esitatud süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, kuigi otseselt ei avalduses ega ülekuulamise protokollis ei viidatud konkreetsele isikule kui kahju tekitajale. Samas aga ei olnud see kahju tekitaja konkreetne isik avalduse esitanud ja ülekuulatud KR sel ajal veel teada. Seega on tegemist nö tsiviilhagiga protokollilises vormis kohtueelsel menetlusel. Kohtulikul menetlusel kinnitas KRAS U (likvideerimisel) likvideerijana nii nõude suurust kui ka selle esitamise põhjendusi, mis samuti protokolliti. Esitatud nn protokolliline hagi sisaldas endas selgelt väljendatud nõuet. Seetõttu hindab kohus sellist rahalise nõude esitamist tsiviilhagi esitamisena. Nii kohtueelsel menetlusel kui kohtulikul uurimisel on KR kaasatud menetlusse kannatanu esindajana ning kohus on üheselt aru saanud, et KR on esinenud ja varalisi nõudmisi esitanud mitte füüsilise isiku K.R a, vaid AS U (likvideerimisel) likvideerijana eesmärgil saavutada likvideerimisel oleva äriühingu vara tagastamist või tekitatud varalise kahju hüvitamist äriühingule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Tallinna Linnakohtu 04.05.1999 otsusega tsiviilasjas 2/4/228-S0643/98 AS U likvideerimismenetluse läbiviimiseks kohus määranud AS U likvideerijaks K Ri, kes on likvideerijana ka sõlminud AS T L aga kokkuleppe AS U (likvideerimisel) omandisse kuuluva helikopteri parkimise osas kokkuleppe, tagamaks vara säilimise. Samast kriminaalasjast nähtuvalt on KRAS U likvideerijana püüdnud kopterit müüa, tagamaks AS U varaliste kohustuste täitmist võlausaldajast pandipidaja ees ja pandipidaja ise on andnud nõusoleku pankrotis võlausaldaja pankrotihalduritele panditud vara müügiks. Andmed selle kohta, et pandipidaja oleks tema valdusesse antud panti nõude rahuldamiseks müünud, puuduvad. Seega jättis pandipidaja AS Eesti Maapank (pankrotis) oma asjaõigusest tulenenud õiguse realiseerimata ning kuni seda ei ole realiseeritud, on asja omanikuks pantija, käesoleval juhul AS U (likvideerimisel), keda vastavalt äriseadustiku sätetele esindab kohtu poolt määratud likvideerija, kelleks on senini seadusjõus kohtuotsuse alusel K R. Vastavalt Äriseadustiku sätetele on aktsiaseltsi likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused ning likvideerija ülesandeks on lõpetada aktsiaseltsi tegevus, nõuda sisse võlad, müüa vara ja rahuldada võlausaldaja nõuded. Seega tegutses KRAS U likvideerijana rahalisi nõudmisi esitades A.M-i vastu seoses helikopteri vargusest tekkinud varalise kahjuga, tagamaks võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) nõuete rahuldamise. Sellest tulenevalt on KRkannatanu AS U (likvideerimisel) likvideerijana AS U (likvideerimisel) seaduslik esindaja ja seega ka kannatanu AS U esindaja, kellel on õigus esitada rahalisi nõudmisi seoses kuriteo toimepanemisega tekkinud kahjuga. Ka süüdistusaktis on kannatanuna nimetatud AS U (likvideerimisel) ja tema esindajaks 25 likvideerijat K.Ri, millest saab järeldada, et ka süüdistusakti koostaja on üheselt aru saanud sellest, et kannatanuks on AS U (likvideerimisel), mitte K.R. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka kohus kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav A.M põhjustas kannatanule AS U (likvideerimisel) varalist kahju ning varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus leiab, et vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätetele on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu, käesoleval juhul A.M-i poolt toime pandud vargust, ei oleks esinenud. Samas peab isik kahju hüvitama vaid juhul, kui asjaolu, millel vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu, so varguse tagajärg. Arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on kohtu arvates tegemist VÕS § 128 lg 3 sätestatud otsese varalise kahjuga kaotsiläinud vara väärtuse näol ning kaotsiminek tulenes A.M-i tahtlikust ja süülisest käitumisest. Esitatud nõudest nähtuvalt taotleb AS U (likvideerimisel) 100 000 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et esitatud rahalisest nõudest 25 000 krooni on põhjendamatu nõue, kuivõrd kriminaalasja kohtulikul arutamisel ilmnes, et kuivõrd GM H SIA on AS TLtasunud AS U (likvideerimisel) likvideerija ning l a vahel sõlmitud kokkuleppest tuleneva parkimistasu täies ulatuses ning l al ei ole enam seoses kopteri parkimisega kellegi vastu rahalisi nõudmisi, siis puudub ka AS U likvideerijal õigus nõudele selles osas, kuivõrd AS U rahaline kohustus on AS U enda osaluseta täies ulatuses täidetud ja kokkuleppest tulenenud parkimistasu osas tema vastu nõudeõigus puudub, millest tulenevalt puudub tal ka nõude täitmise kohustus. Seega ei saaks ta ka nõuda alusetult summat, mille osas ta ei ole teinud ei kulutusi ega ka kandnud otsest või kaudset varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et esitatud 100 000 kroonisest rahalisest nõudest nõue 25 000 krooni osas on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Mis puudutab ülejäänud nõude osa summas 75 000 krooni, siis leiab kohus, et nii vana helikopteri väärtust hinnata on väga raske. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kuni 2006 aastani helikopteri eest aastate jooksul tehtud paar pakkumist ja kummalgi juhul ei ületanud pakkumine 50 000 krooni. Seejuures oli viimase pakkumise korral pakkuja valmis tasuma ka parkimiskulu. Ka pankrotitoimkonna liige R.N on teinud järelepärimisi mitmesse kohta ning ei ole kõrgemat hinda sellisele lennukõlbmatule õhusõidukile tuvastanud. Seega tuleks lähtuda tavahinnast, mida tavaliselt sellise vallasasja eest pakutakse, kuid tegemist on asjaga, mis ei ole ei jae- ega hulgimüügis. Seega tuleb kõne alla nn turuhind, mille saab kindlaks teha juhul, kui selline asi on konkreetselt ostetud ja müüdud. Käesolevast kriminaalasjast nähtuvalt sõlmiti kopteri ostu-müügi leping hinnaga 75 000 krooni, milline ka tasuti. Seega on kohtu arvates varastatud asja väärtus varguse toimepanemise hetkel tuvastatud nn turuväärtusena ning seda hinda võib pidada õiglaseks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, sh ka ostu-müügi lepingust ning raha ülekandmisest tulenevalt ei saa väita, et tegemist oleks olnud ülepakutud hinnaga, kuivõrd A.M soovis kopteri müügist saada oluliselt enam, kuid ostja ei olnud nõus rohkem maksma. Seetõttu võib järeldada, et kopteri väärtuseks on mitte rohkem kui 75 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagist 100 000 krooni on summas 75 000 krooni hagi põhjendatud ning tsiviilhagi kuulub rahuldamisele 75 000 krooni ulatuses ja süüdistatavalt kannatanu AS U (likvideerimisel) kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule, mis on likvideerimisel, kuid kellel on võlgnevus võlausaldaja ees. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine vahetult ja otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud vahetu varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi 26 rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Seetõttu kohus leiab, et A.M-ilt tuleb välja mõista 75 000 krooni AS U (likvideerimisel) kasuks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on varastatud asja eest makstud tasu kantud GÜ UTarvelduskontole, mis on tõendamist leidnud kriminaaltoimikus oleva ja kohtuistungil uuritud garaažiühistu arvelduskonto väljavõttes märgitud ülekandega. Samas on aga kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses otsustada vaid see, kas või millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi ning kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks, kuid kohus ei saa lahendada küsimust millise vara arvelt välja mõistetav tsiviilhagi rahuldatakse. Seega on küll teada kus asub või peaks veel asuma tegelikkuses kannatanu kasuks välja mõistetav summa, mis on saadud varastatu müügist, kuid kriminaaltoimikust ei nähtu, et GÜ UTarvelduskonto oleks kohtueelsel menetlusel või hiljem arestitud tsiviilhagi tagamiseks. Seetõttu mõistab kohus tsiviilhagi välja süüdistatavalt. Märt Toming Kohtunik 27