4-10-4070/2

4-10-4070 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4070 (2316,10,013011) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik K.Z (ik: xxx, elukoht: Xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON 1
3. K.Z süüdi tunnistada LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
4. K.Z-ile määratud arest 7 (seitse) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.
5. Juhul kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 02.12.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.10.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1194618 selles, et samal päeval kella 16.45 ajal Puuvilla tänaval suunaga Sitsi tänava poole Tallinnas peatati sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, mida juhtis K.Z , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et „ei pööranud sellele tähelepanu, et juhiloa kehtivustähtaeg oli lõppenud“. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puuduvad Maanteeameti liiklusregistril andmed K.Z-i kehtiva juhiloa kohta. Juhiluba nr xxx kehtis 31.05.1999 kuni 31.05.
7. 1 Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi talle oli korduvalt telefoni teel kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud, mistõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud ja rahatrahvid on tasumata. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest 7 päeva, kuivõrd teda süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudus väärteo toimepanemise ajal juhtimisõigus ja ta peeti kinni sõiduki juhtimiselt. Menetlusaluse isiku juhiluba kaotas kehtivuse juba poolteist aastat tagasi ning menetlusalune isik peab olema sellest asjaolust teadlik, kuivõrd juht on kohustatud sõidukit juhtides kaasas kandma juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Sellele vaatamata pani ta toime temale inkrimineeritud väärteo. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised kõik on jäetud tasumata ja isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal peab sõidukit juhtides kaasas olema juhtimisõigust tõendav dokument ning et tal puudub kehtiv juhiluba ja seetõttu ka mootorsõiduki juhtimise õigus, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 1 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja tema isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja ka soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja teda on kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistustega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes võib kohaldada aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 2