← Eesti

1-10-11205/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2010. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-12015 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

§ 175

lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja T.D-lt menetluskuluna 2 000.- (kaks tuhat) krooni sundraha. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud”.

§ 423

ja § 424 alusel määrata, et T.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt

15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kriminaalasja on T.D-le esitatud süüdistus selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas, 16.06.2010 kella 13.30 paiku Tartu, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eelvangistusosakonna 10. osakonna kambris nr 3065 kasutas kinnipeetava H.K. suhtes füüsilist vägivalda, kägistades ning küünistades H.K. ning hammustades H.K. käest, tekitades viimasele valu ning kehalisi vigastusi. Teise inimese tervise kahjustamisega, löömisega, või valu tekitamisega, pani T.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista T.D KarS § 121järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta T.D mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt T.D-le katseajaks 2 aastat. KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel T.D käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 2 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et T.D, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et T.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.D süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas T.D kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 900.- krooni (sh käibemaks 180.- krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu ja

§ 175

lg 1 p 10 alusel postikulu.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades T.D varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja pikendada nende tasumise tähtaega. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.