1-10-16870/11

Kriminaalasi nr. 1-10-16870 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2011.a. Jõhvikohtumajas Kohtuasja number 1-10-16870 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.F, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta V.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 25.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.12.2010 kohtuotsusega KarS § 215 lg2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 181 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.03.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s o 7 kuud 6 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristus 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.08.2010 ja lõpp 14.01.
2. 1 Kinnipidamisasutuses V.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama õe A. S. juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Viru Vanglas õpib traktoristi kursustel. Enne vangistust tegi juhutöid ehitusel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Enne vangistust oli karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel. Viru Vangla toetab V.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt toetab ta Viru Vangla taotlust V.F-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhoolduse ettevalmistamise käigus kogutud ja analüüsitud andmete alusel teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku vabastada V.F vangistusest tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 alusel. Kriminaalhooldusametnik lähtub V.F-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise ettepanekut tehes eelkõige sellest, et V.F on vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel olemas garanteeritud elukoht oma õe A. S. juures üürikorteris ja samuti on tal võimalus saada lähedastelt esialgu materiaalset toetust. Uue kuriteo riskid on olemas eelkõige V.F-i korduva kriminaalkorras karistatuse ja võimalike alkoholiprobleemide tõttu. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist. V.F taotleb ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. V.F on vangistuse jooksul 3 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist paranemise suunas. V.F on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras (varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vangistusest vabastatud tingimisi ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve all taas pani toime uued samalaadsed kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut, suurendab uute vaevastaste kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. 2 V.F-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja töökogemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.F-i vabastamisega temale Tartu Maakohtu 21.12.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3