Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19782 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks P.D sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt sakslane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 07.07.2009 ja lõpp 20.10.2011 Jätta P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt P.D LE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista P.D-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 07.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §215 lg.2 p.1 ja §424 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud 14 päeva alates 07.07.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab 3-ndat korda. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osaleb kunstiringis ja õpib 9-ndas klassis. Kinnipeetavat toetab Saksamaal elav ema. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 11 147,57 eurot, vabanemisfondis on 9,03 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, vend, abikaasa ja tütar, suhted on head ja toetavad. Kõik kinnipeetava sõbrad on kriminaalse taustaga. Kinnipeetav on tunnistanud vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav paiknes vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid paigutati ümber seoses distsiplinaarrikkumistega. Kinnipeetaval on olemas vanusele, kultuuritaustale ja elamistingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Kinnipeetav on vanglas käitunud impulsiivselt, tegude tagajärgi arvestamata. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema käitumine vabaduses – 10 kriminaalkaristust ja 35 väärteokaristust – näitab selgelt, et kinnipeetav ei suuda alluda tema üle kehtestatud reeglitele. Varasem allutamine käitumiskontrollile ei andnud tulemusi, kuna ta rikkus tingimusi ning jätkas kuritegude ja väärtegude toimepanemist. Käitumiskontrolli ajal pani kinnipeetav toime 13 väärtegu. Vanglasisesed korduvad korrarikkumised näitavad, et kinnipeetav ei ole asunud paranemise teele. Kinnipeetava isikutunnistus, elamis- ja tööluba kehtivad kuni 31.05.
- Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, tütar, xxx elav ema, xxx elavad õde ja vend. Suhted kõikidega on head. Abikaasa sõnul võib kinnipeetav kergesti sattuda endiste sõprade mõju alla, kuigi neid on jäänud vähemaks. Kõik kinnipeetava sõbrad on kriminaalse taustaga. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa ja tütre juurde. Kinnipeetaval puudub Rahvastikuregistri andmetele elukoht. Kinnipeetava abikaasa on nõus, et kinnipeetav asub elama pere juurde. Abikaasa garanteerib kinnipeetavale ülevalpidamise, abikaasa sissetulekuteks on lastetoetus ja töötuskindlustushüvitis, lisaks on neid kogu aeg toetanud lähisugulased. 2-toalises korteris on elamistingimused head. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud, kuna garantiikirja välja andnud isik on xxx-st lahkunud. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: ta on vabaduses proovinud kõiki narkootilisi aineid, on ka süstinud, vangistuses on kohaldatud mitmeid meetmeid, kuid sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnast paigutati ümber seoses distsipliinirikkumistega, abielu ja lapse olemasolu perekonnas ei olnud motivaatoriks muutuste tegemisel; alkoholi tarvitamine, on karistatud kahel korral KarS §424 järgi, mis viitab tema ühiskonnaohtlikkusele; kriminaalkorras karistatus 10 korda, mis näitab, et erinevad karistusliigid ei ole andnud tulemusi ja kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist; väärteomenetlusekorras karistatus 35 korda, millest enamuse 2 moodustab karistamine NPALS ja LS järgi; eelnev allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, kuna kinnipeetav ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid; kinnipeetav võib oma eesmärkide saavutamiseks kasutada füüsilist vägivalda; grupiviisiline korduvkuritegevus näitab, et kinnipeetav ei ole piisavalt iseseisev ega suuda ennast kehtestada, kuna vabaduses puuduvad tal seadusekuulekad sõbrad, on suur risk, et ta allub uuesti kuritegeliku sõpruskonna negatiivsetele mõjutustele; töökoha puudumine. Maakohtu istung Kinnipeetav P.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et pani uue kuriteo katseajal, kuid nüüd on järele mõelnud. Prokuröri abi Sergei Travnikov palus maakohtu istungil jätta kinnipeetava taotlus rahuldamata. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab 3-ndat korda. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole isik, kes suudab ja oskab oma tegudest, tagajärgedest ja talle mõistetud karistustest teha enda jaoks õigeid järeldusi. Viru Maakohtu 05.04.2007 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud 24 päeva tingimisi katseajaga 22 kuud. Viru Maakohtu 06.06.2008 määrusega pikendati katseaega 4 kuu võrra. Hoolimata sellest ei suutnud kinnipeetav katseaega läbida nõuetekohaselt ja karistus pöörati täitmisele. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei osuta kriminaalhooldus piisavat mõju selleks, et hoiduda uute väär- ja kuritegude toimepanemisest. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist kehtib käesoleval ajal
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on 2 distsiplinaarkaristust määratud ametniku korraldusele mitteallumise eest. Seega ei ole kinnipeetav suuteline järgima kehtestatud reegleid isegi vangistuse ajal, see omakorda aga raskendaks kriminaalhoolduse teostamist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav käitunud impulsiivselt, paigutati sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast ümber seoses distsiplinaarrikkumistega ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta 3 jooksul on 58%. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole vangistuses oldud aeg olnud tänaseks piisav, et kinnipeetav oleks ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Kindla elukoha ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid mõlemad asjaolud kinnipeetaval olemas ka enne kuritegude toimepanemist, seega ei takista need kinnipeetaval vabaduses uusi kuritegusid toime panemast. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannud korduvalt toime kuritegusid, leiab maakohus, et tema vabastamise korral käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Uute kuritegude toimepanemise risk P.D poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 21.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 4