← Eesti

1-10-4174/15

Toimik nr 1-10-4174 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-4174 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekr

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.A talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega E.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.06.2010 kohtuotsusega

§ 275

järgi ning karistatud 2-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.03.2009 mõistetud 4 aasta 6 kuu ja 13 päevasele vangistuse ärakandmata osale 1 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust mõistetud 2 kuuline vangistus ning karistati 1 aasta 9 kuu ja 20 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 21.06.2010 ja lõpp 10.04.2012. E.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 129). 1

(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine andmetel 15.05.2011. vangla Kinnipidamisasutusest E.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud taastava õiguse programmi Tee ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Alates 01.09.2010 õpib 12.klassis ja alates 22.10.2010 osaleb muusikaringis. Vabanemisel on olemas kindel elukoht aadressil Endla tn 8-5 Viljandi linn. Vabaduses on väidetavalt töötanud ehitusel juhutöödel. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Isiku tarvitas vabaduses amfetamiini sagedusega umbes 1 kord kuus. Varem ka amfetamiini süstinud. Tunnistab narkootikumide kuritarvitamist enne vangistust, kuid ei tunnista sõltuvust. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel kus ei järginud kontrollnõudeid ja ei täitnud lisakohustusi. Lisaks pani kuriteo toime katseajal olles. Vangla toetab E.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta E.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik ei pea põhjendatuks E.A ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla, sest ta on korduvalt eiranud ühiskonnas kehtestatud reegleid, pannes toime uue kuriteo ka vangistuse ajal. E.A kannab teist korda vanglakaristust. Käesolevat vangla karistust kannab narkootiliste ainete omamise, käitlemise ja varguste eest ning vangistuse ajal pani E.A toime uue kuriteo

§ 275alusel.

Varem on teda karistatud varguste, huligaansuse, kelmuse, dokumendi võltsimise, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamise, narkootiliste ainete omamise ja käitlemise eest. Katseajal pani ta toime uue kuriteo ja ei täitnud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Ametniku hinnangul on E.A uue kuriteo toimepanemise risk olemas. E.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Ta oli juba ennetähtaegselt vabastatud ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduse all on süüdimõistetu viibinud kahel korral, mõlemal korral ebaõnnestunult. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas on hea, rikkumisi tal ei esine, ta õoib. Asjaolu, et vanglas pani ta toime kuriteo, ei ole nii tõsine, et olla takistusels ennetähtaegsele vabastamisele. Vabaduses ootavad süüdimõistetut tema ema, talle on tagatud elukoht, töökoht ja lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Soovi korral võib ta jätkata õpinguid xxx. Kõik alused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Riigi poliitika on suunatud sellele, et vabastada vanglatest rohkem isikuid, kellel on jäänud kanda karistusest vähem kui1 aasta. Kohtu põhjendused Kohus korduvalt selgitab, et iga uue kuriteo toimepanemisega vangistuse ajal ei tekki süüdimõistetul uusi ja uusi võimalusi elektroonilise järelevalvega vabastamisele. See oleks ilmselt ebavõrdne teiste süüdimõistetute kohta, kes käituvad vanglas korralikumalt ega pane uusi kuritegusid vangistuse ajal. Kuigi viimase kohtuotsusega on karistuse alguseks määratud kohtuotsuse tegemise kuupäeva, on kohtuotsuse pinnalt tuvastatav, et kogu kohtuotsustega mõistetud vangistust arvutatud karistusaja hulka, kuna isikule on mõistetud liitkaristus.

§ 76

lg 1 sätestab, et vabastamise võimalus avaneb sõltuvalt kuriteo raskuastmest kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud teatud karistuse osa. Antud juhul süüdimõistetu elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamise võimalus oli arutatud kohtu poolt 20.11.2009 ja sellest keelduti. Arvestades viimast 21.06.2010 kohtuotsusega mõistatud 2-kuulist karistust, süüdimõistetu tegelik karistusaeg alates 28.07.2007 4 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Seega, tavalise ennetähtaegse vabastamise võimalus avanes isikul 14.09.2010 ( karistusest 2/3 - 3 aastat 1 kuu 18 päeva). 2

(4)Materjalides nähtub, et selline võimalus ei olnud isikule tagatud, materjalid kohtule esitatud ei olnud. Kohus võtab praegu kohtule esitatud materjalid ennetähtaegse vabastamise lahendamiseks ja vaatab taotluse läbi sisuliselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, katseajal pani toime uue kuriteo ja ei täitnud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Isikut on vabastatud ennetähtaega Tartu Maakohtu 07.02.2007 määrusega katseajaga 1 aasta. Vabanes 19.02.2007 ennetähtaegselt vanglast ja uue I astme narkokuroteo (grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise isiku poolt kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise) pani toime juba 27.07.2007, s.o 5 kuud 8 päeva peale ennetähtaegset vabanemist. Viimase kuriteo (võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega) pani E.A toime vanglas karistust kandes. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud keskpärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Samas pani ta toime viimese kuriteo just vangla režiimis vanglaametniku suhtes, mis näitab, et uute kuritegude toimepanemise rsik süüdimõistetu puhul on üsna suur, sest isegi vanglarežiim ei ole piisav, et isik hoiduks süütegude toimepanemisest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud taastava õiguse programmi Tee ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Alates 01.09.2010 õpib 12.klassis ja alates 22.10.2010 osaleb muusikaringis. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab E.A-le siiski enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 26.11.2013. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressil Endla tn 8-5 Viljandi. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Ülle Käsper on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 133, kohtu toimik lk 8). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 133 pöördel, kohtu toimik lk 7) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht OÜ M.M.A. poolt (kohtu toimik lk 10). Esitatud on Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikiri, kus viimane võimaldab E.A tema vabanemisel jätkata õpinguid Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis (kohtu toimik lk. 12). Samas kinnipeetava ema on nõus oma poega majanduslikult toetama. 3

(4)Kaitsja poolt on kohtule esitatud garantiikiri, millest nähtub, et isikule on tagatud ja teine töökoht QÜ Hõbelakk abitöölisena. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades E.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (esimese astme narkokkuritegu ja teise astme kuritegu vanglaametniku sovamine), korduvaid karistusi ( varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal ja ka ennetähtaegsel vabastamisel) ja vangistuses viibides (kuriteo toimepanemine vanglas), on kohus seisukohal, et E.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral nii kohtuotsusega kui ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Ka varem oli süüdimõistetul elukoht ja lähedaste toetus, samuti võimalus õppida või töötada oma lähedase ettevõttes. See aga ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Seadusekuuleka eluga võib isik tugeva soovi korral jätkata ka peale kogu karistusaja ärakandmist. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.A temale Tartu Maakohtu 21.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.