Obsah (8)

§ 199§ 424§ 263§ 320§ 2§ 56§ 4§ 44

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-14464 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02. veebruaril 2009 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Sirje Merilo kaits

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi 5 k vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 4 k 27 p vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 27.11.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 6 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 k, 4) 01.04.2008 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 5880 krooni, eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda rahaline karistus 4872 krooni, rahaline karistus tasutud 21.04.2008, väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 263p 1 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.U

§ 263

p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o. summas 21 750 (kakskümmend üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld V.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.U-lt 880 (kaheksasada kaheksakümmend) krooni S K (K ) (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.U-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.U-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 34.60 (kolmkümmend neli krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. V.U tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 268 lg 6 alusel eraldada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjast materjalid J A (elukoht xxxx), M L (L ) (elukoht xxxx), M K (elukoht xxxx) ja A A (elukoht xxxx) kohta nende suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel, saates need Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnale.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS V.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 17. märtsil 2007 kella 05.00 ajal, olles eelnevalt norinud Tapa linnas Veski tn 18 asuvas Aramise baaris alaealise S K , kutsus viimase vestluse ettekäändel baarist välja, kus lõi teda kõrvaliste isikute juuresolekul ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule alalõualuu murru. Seega V.U , rikkudes avalikku korda vägivalla kasutamisega, pani toime avaliku korra raske rikkumise, s.o.

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav V.U ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav V.U kinnitas kohtuistungil, et ta teab S K , sest oli 3-4 aastat tagasi talle auto müünud. Süüdistatava V.U sõnul on ta vahepeal S K kokku puutunud, kuid ei ole kokku puutunud kellegagi S K pereliikmetest. Süüdistatava V.U ütlustest nähtub, et viimati nägi ta Siim Kaselehte 17.03.2007 Aramise baaris. Süüdistatava V.U sõnul oli ta J A sünnipäeval umbes 200 m kaugusel Oboloni baaris ja siis kella 2-3 ajal öösel otsustasid nad seltskonnaga sinna edasi minna. Süüdistatava V.U sõnul oli J A neist sinna koristama jäänud. Süüdistatav V.U tunnistas, et märkas Aramise baaris S K , viimane istus lauas, käis ringi. Süüdistatava V.U sõnul ei olnud neil S K mingit ütlemist, lihtsalt S K oli öelnud talle, kui nad seisid laudade juures, et läheme välja, mispeale tema oli öelnud selle peale, et lähme siis. Süüdistatav V.U tunnistas, et talle tuli just siis kõne, helistas J A , kes ütles talle, et ta oli baaris võtmed ära kaotanud. Süüdistatava V.U väitel oli S K tulnud samast laua juurest ja lahkus ees üksi välja. Süüdistatav V.U kinnitas, et ta ei näinud, kuidas S K uksest 3 välja läks. Süüdistatava V.U sõnul oli J A talle öelnud, et leidis ta võtmed ja et ta välja tuleks. Süüdistatav V.U tunnistas, et ta läks ka välja. Süüdistatava V.U väitel võisid olla mõned sekundid tema ja S K väljamineku vahel. Süüdistatav V.U tunnistas, et ta ei saanud aru, miks S K teda välja kutsus. Süüdistatav V.U võttis omaks, et oli alkoholi tarvitanud. Süüdistatav V.U kinnitas, et kui ta baarist välja läks, siis oli S K paremat kätt kõhuli maas ja ta tõsteti püsti. Süüdistatava V.U väitel oli seal palju rahvast. Süüdistatava V.U sõnul oli J A baari ees, uksest 3-4 m kaugusel. Süüdistatav V.U tunnistas, et sai aru, et S K oli kukkunud trepi pealt alla, olles joobes. Süüdistatava V.U sõnul ei kommenteerinud keegi, mis oli juhtunud ja tal ei olnud kellegi käest seda küsida. Süüdistatava V.U väitel sai ta Jegor Arutjunjaniga kokku ning viimane andis talle võtmed ja lahkus kohe üle raudtee linna poole. Süüdistatava V.U sõnul tundis ta inimest, kes Jegor Arutjunjaniga oli kaasas ja kelle nimi oli Artur. Süüdistatava V.U ütlustest nähtub, et tunnistajaid K S ja A K ta teab, nad on Tapalt ning tal on nendega olnud isiklikult kokkupuuteid. Süüdistatava V.U sõnul on J A talle sõber. Süüdistatav V.U kinnitas, et tema ei ole kannatanut löönud, kuid hakkas asja uurima ja tuli välja, et J A olevat löönud sel hetkel, kui tema baarist välja tuli. Süüdistatava V.U väitel on tunnistaja K S põhjust tema peale viha pidada. Süüdistatava V.U sõnul on K S ise ka natuke probleemne inimene. Süüdistatava V.U väitel oli tema sugulasel K A K S probleeme, sest nad olid korteris ja jõid ning K S oli väitnud, et teda vägistati ja ta kaebas oma vendadele, kes oma sõpradega tungisid K elamisse, kui viimane magas ja peksid ta une pealt läbi. Süüdistatava V.U sõnul oli tema sekkunud ka sinna ja teinud K S selgeks, et viimane ekspertiisi läheks ja teeks selgeks, kuidas kõik toimus. Süüdistatav V.U ei tea öelda, mis põhjus peaks olema S K tema peale valetada. Süüdistatava V.U sõnul võib-olla S K arvas, et tema teda lõi, sest S K ei mäleta, ta oli nii joobes. Kannatanu Siim Kaseleht kinnitas kohtuistungil, et ta teab V.U, sest viimane sai tema vennaga päris hästi läbi ja müüs vennale auto. Kannatanu S K avaldas, et kui V.U vastu tuleb, siis on nad teretanud. Kannatanu S K tunnistas, et praegu V.U tema vennaga läbi ei käi, sest neil oli mingi võlajama, vend oli kuskil aasta aega tagasi vist 6000 krooni võlgu V.U-le . Kannatanu S K sõnul rääkis vend, et võlasuhe sai lahendatud. Kannatanu S K väitel on V.U Aramise baaris 4 kuud varem enne seda sündmust võlaga seoses ka tema poole pöördunud ning peale seda korda ei ole nad V.U-ga kokku saanud. Kannatanu S K avaldas, et ööl vastu 17.03.2007 sõber helistas talle ja kutsus baari. Kannatanu S K tunnistas, et Aramise baari läks ta kella 10 paiku õhtul ning kõigepealt nad istusid seal, kuid siis tekkis mõte minna teise baari Zik-Zak ning tagasi Aramise baari läksid nad kuskil kella 01.00 paiku. Kannatanu S K väitis, et V.U tuli üksi ukse poolt tema laua juurde ja ütles talle, et läheme välja. Kannatanu S K avaldas, et tema oli koos A , kes on tema tüdruksõber, samuti olid veel mingid tüdrukud ja tema sõber A . Kannatanu S K tunnistas, et ta ei saanud aru, miks V.U teda välja kutsus. Kannatanu S K sõnul tõusis ta püsti ja hakkas välja minema, arvates, et V.U tahab temaga rääkida. Kannatanu S K väitel V.U läks umbes meeter tema ees. Kannatanu S K avaldas, et keegi oli veel temale karjunud, et „ära mine välja“. Kannatanu S K sõnul väljus esimesena baari uksest V.U. Kannatanu S K tunnistas, et uksest nad välja läksid ja mingi rahvas oli seal, aga rohkem ei mäleta ta midagi, siis oli juba Tapa kiirabis ja temaga oli kaasas A K . Kannatanu S K väitis, et tal oli lõug valus ja ta sai aru, et midagi on juhtunud. Kannatanu S K kinnitas, et V.U kutsus ta välja ja sellest teeb ta järelduse, et V.U ka teda lõi. Kannatanu S K väitel ei saanud ta kukkuda. Kannatanu S K kinnitas, et tunneb K S , kuid sel õhtul ta viimasega ei suhelnud. Kannatanu S K avaldas, et K S oli õues, kui see toimus. Kannatanu S K sõnul oli ta sel õhtul joonud ära 4 4 pudelit õlut ning tundis, et ta oli kergelt joobes. Kannatanu S K väitel ei ole A K enam 2 kuud tema tüdruksõber. Kannatanu S K ütlustest nähtub, et kui ta oli

1. aastane, siis oli K S tema tüdruksõber. Kannatanu S K sõnul jäid nende suhted heaks. Kannatanu S K tunnistas, et nägi K S sel õhtul baari trepi peal kellegi võõra mehega juttu rääkimas. Kannatanu S K väitis, et ta ei saa praegu kinnitada seda, et V.U teda lõi. Kannatanu S K tunnistas, et avalduse kirjutas tema õde K , sest ta ei saanud ise kirjutada, kuna käsi nii värises, kuid avaldusele kirjutas ta Rakveres alla. Kannatanu S K kinnitas, et andis andmed õele ning kuna V.U teda välja kutsus, siis ta järeldas, et viimane ka teda lõi. Kannatanu esindaja S K kinnitas kohtuistungil, et Siim Kaseleht on tema noorem poeg. Kannatanu esindaja S K ütlustest nähtub, et tema tsiviilhagi koosneb kulutustest, mida ta tegi poeg S haiglas vaatamas käies ja autot tellides, kui viimane haiglast välja sai. Kannatanu esindaja S K väitel kulus ravimitele 60 krooni. Kannatanu esindaja S K sõnul on ta tasunud sõidukulude ja ravimite eest kokku 880 krooni, kuid ühtegi kuludokumenti tal esitada ei ole, sest ta ei teadnud, et need on vajalik alles hoida. Tunnistaja K S kinnitas kohtuistungil, et ta tunneb S K ja teab V.U. Tunnistaja K S täpsustas, et tunneb S K 1,5 aastat teiste tuttavate kaudu ja viimase poole aasta jooksul ei ole nad suhelnud. Tunnistaja Kerli Söödi sõnul on ta V.U-ga vist küll rääkinud, kui nad on 1-2 korda samas seltskonnas olnud. Tunnistaja K S avaldas, et teadis V.U hüüdnime Viksa ning alles Tapa politsei ütles talle V.U nime. Tunnistaja K S kinnitas, et ta läks vennaga ja veel mõne tuttavaga umbes kell 00.30 Aramise baari. Tunnistaja K S sõnul teab ta A K ja nägi baaris S K . Tunnistaja K S väitel oli ta Viksat ka baaris näinud. Tunnistaja K S avaldas, et S K istus koos A K ning neil oli terve laud rahvast täis. Tunnistaja Kerli Söödi väitel oli S K sünnipäev ning mingi aja möödudes ta soovis S K õnne. Tunnistaja K S sõnul hakkas ta välisuksest paari meetri kaugusel asuvasse tualetti minema, kui A K tuli talle vastu ja ütles, et S K läks välja. Tunnistaja K S väitel tema baaris sees siis Viksat ei näinud, oma lauas ta ei istunud. Tunnistaja K S ütlustest nähtub, et peale tualetis käimist läks ta oma kohale tagasi, kuid 5-10 minuti pärast läks sõbraga välja. Tunnistaja K S kinnitas, et väljas oli palju rahvast ning jutt rahva seas peaaegu keskel olevate Viksa ja S K vahel baari ees väravate ja ukse vahel läks valjuks, sest nad olid hakanud omavahel vaidlema. Tunnistaja K S avaldas, et kui tema vaatas, siis seisid viimased vastakuti ning V.U lõi S K ühe korra käega näo piirkonda ja läks baari tagasi. Tunnistaja K S sõnul oli S K kukkunud löömise tagajärjel pikali maha ning vene poisid olid ta püsti aidanud. Tunnistaja K S väitel oli ta läinud S juurde ja küsinud, mis juhtus ning Siim oli öelnud Viksa. Tunnistaja K S ütlustest nähtub, et S K vasak kulm oli verine ja ta kurtis, et lõug on valus. Tunnistaja K S sõnul aitas ta S baari sisse. Tunnistaja K S väitel oli Viksa läinud oma lauda tagasi. Tunnistaja K S kinnitas, et kui ta seisis kamina juures, siis oli Viksa küsinud temalt, et „mis vahid, kas tahad ka“. Tunnistaja K S väitis, et tunneb J A , sest nad elavad samas kohas ja seal on kõik inimesed omavahel tuttavad, kuid viimast tema väljas ei näinud. Tunnistaja K S võttis omaks, et K A tal on olnud probleeme, kuid seoses sellega ei ole tema isiklikult V.U-ga kokku puutunud ega temaga suhelnud. Tunnistaja K S sõnul ei mõjuta see juhtum mingil määral tema ütluseid, sest mingit viha ega pahameelt tal V.U vastu ei ole ja pole kunagi olnud, sest V.U ei ole talle midagi teinud. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus süüdistatava V.U kaitsja taotlusel tunnistaja K S kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Tunnistaja K S on kohtueelsel menetlusel (tl 16) öelnud, et „Baari uksest umbes 3 meetri kaugusel olid S K , V , J (hüüdnimega Budu) ja veel mingisugused vene rahvusest inimesed, kellede nimesid ma öelda 5 ei oska. Ma ei pööranud neile erilist tähelepanu. Neil toimus mingi omavaheline vaidlus. Mina tegelesin oma asjadega. Mingil hetkel aga läks nende seltskonna jutt liiga valjuks ning ma vaatasin nende poole“. Tunnistaja K S selgitas kohtuistungil, et kui tema pööras S K ja V.U-le tähelepanu, siis nad vaidlesid omavahel. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus süüdistatava V.U kaitsja taotlusel tunnistaja K S kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Tunnistaja K S on kohtueelsel menetlusel (tl 16) öelnud, et „Peale seda hakkas rahvas S ümbert ära minema ning peale seda läksin ma tema juurde“. Tunnistaja K S kinnitas kohtuistungil, et oli 1,5 aastat tagasi enne A K S K tüdruksõber. Tunnistaja K S ütlustest nähtub, et sündmus võis olla kella 4-5 vahel, sest nad olid baaris veel paar tundi ja läksid ära alles kella 7 paiku. Tunnistaja K S sõnul valgustas baari esist lamp ukse kohal, mistõttu inimesed olid äratuntavad. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et S K on olnud tema poisssõber kuni eelmise aasta suveni. Tunnistaja A K sõnul ta V.U ei teadnud. Tunnistaja A K avaldas, et läks baari Aramis kella 23.30 paiku ja sai seal sõbrannaga kokku, kuid S K tuli sinna kella 01.00 ajal või 01.30 kuskil ja nad istusid ühes lauas. Tunnistaja A K väitis, et K S ta nägi ja nad suhtlesid viisakustasandil, samuti oli K S rääkinud sel õhtul S K . Tunnistaja A K kinnitas, et ta nägi, kui S K baarist välja läks, kuid viimane ei öelnud, milleks ja kuhu ta läheb. Tunnistaja A K sõnul ei näinud ta, kas keegi S K lauast ära kutsus, sest ta tantsis. Tunnistaja A K avaldas, et tema tualeti ees kellegi poole ei pöördunud ja ei öelnud, et S K välja läks. Tunnistaja A K väitis, et nägi, kui S K baari tagasi tuli koos K S , olles üleni verine, nägu lõua juurest paistes, kulm katki. Tunnistaja A K väitel oli S K talle pärast, kui nad kella 05.00 ajal hommikul mõnesaja meetri kaugusel asuva kiirabi poole kõndisid, öelnud, et sai peksa kellegi käest, kelle nimi on Viksa. Tunnistaja J A kinnitas kohtuistungil, et teab S K aasta või poolteist nägupidi, kuid V.U on talle tuttav. Tunnistaja J A sõnul teab ta K S nime- ja nägupidi ning A K on tema ema sõbranna tütar. Tunnistaja J A ütlustest nähtub, et 17.03.2007 oli tema sünnipäev Obolonis ning V.U oli tema sünnipäeval. Tunnistaja J A väitel läks V.U varem ära, kuid tema jäi koristama. Tunnistaja J A kinnitas, et hommiku poole, olles Aramise baari värava juures, helistas ta Aramise baaris olevale V.U-le, öeldes viimasele, et leidis tema võtmed ja toob need talle ära, et tulgu ta välja. Tunnistaja J A väitis, et oli kohe baari ukse ees platvormi peal, kus oli palju rahvast. Tunnistaja J A avaldas, et suhtles platvormi kõrval olevate sõpradega, kelleks olid M L , M K ja vend A . Tunnistaja J A väitel võis seal olla 20 inimest, kui mitte rohkem. Tunnistaja J A sõnul oli S K välja tulnud ja tõuganud ust jõuga, mistõttu tema sai uksega pihta. Tunnistaja J A n avaldas, et ta keeras ringi ja vaatas, aga Siim Kaseleht vabandust ei palunud, hakkas midagi ütlema, mispeale ta lõi S K rusikaga näo piirkonda ja S K kukkus platvormilt maha, jäädes pikali ja venelased aitasid ta püsti. Tunnistaja J A väitel tuli siis V.U välja ja ta andis viimasele võtmed. Tunnistaja J A sõnul olid nad V.U-ga rääkinud natuke juttu ja viimane läks sisse tagasi, tema aga läks koju ning M L tuli temaga kaasa. Tunnistaja J A väitel ta K S väljas ei näinud. Tunnistaja J A kinnitas, et nad hakkasid ära minema ja siis tuttavad venelased küsisid, et kes on see tüüp, kes kogu aeg nendega möliseb. Tunnistaja J A väitel toimus see sündmus kilomeeter eemal, mistõttu ta jõudis algul politseisse ja lõpuks koju. Tunnistaja J A võttis omaks, et oli päris purjus. Tunnistaja J A kinnitas, et V.U-ga oli tal juttu sellest, mis juhtunud oli, alles siis, kui viimane prokuratuuris ära käis, öeldes, et 6 teda süüdistatakse S löömises. Tunnistaja J A sõnul sai ta sel samal hommikul toimunud sündmuste eest karistada. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja J A kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Tunnistaja J A on kohtueelsel menetlusel (tl 46) öelnud, et „Siis tuli V.U välja ning nähes maas lamavat noormeest, küsis minult, et mis juhtus. Ma ei tahtnud midagi seletama hakata ja vastasin, et ei tea“. Tunnistaja J A kinnitas kohtuistungil, et V.U lihtsalt küsis, et mis toimus ja ta ütles, et ei tea. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel teises kriminaalasjas J A kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. J A on teises kriminaalasjas (tl 49) öelnud, et „17.03.2007.a. kella 02.30-ni pidasin oma sünnipäeva Tapa linnas Lai tn 1 asuvas „Obolonis“. Peale seda läksin Tapa linnas Ülesõidu tn 8 asuvasse baari „Zic-Zac“, kus viibisin umbes kella 03.40-ni. Siis läksin Ülesõidu tn asuva „Arammi“ baari värava juurde, kus rääkisin paari tuttavaga juttu. Nendeks tuttavateks olid M L , Kalvar, kelle perekonnanime ma ei tea, aga ta peaks õppima Tapa Gümnaasiumi
2. klassis, K K ja tema tüdruksõber K . Seal baari juures seisis väga palju rahvast, oli nii venelasi kui eestlasi“. Tunnistaja J A kinnitas kohtuistungil, et käis vahepeal baari Zik-Zak ees ja siis läks veel Oboloni tagasi. Tunnistaja J A väitis, et see tegu, mille eest ta kokkuleppemenetluses süüdi mõisteti, toimus peale seda, kui ta oli S K löönud. Tunnistaja M L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav V.U on talle sõber peaaegu lapsepõlvest, kannatanu aga on talle võõras. Tunnistaja M L avaldas, et J A sünnipäevapidu võis toimuda 16.03.2007 Oboloni baaris, kusjuures V.U oli enne neid lahkunud ning tema koos J A , M K ja A A , samuti mõned sõbrad veel, olid lahkunud peale kella 3, minnes klubisse Aramis niisama vaatama, mis seal toimub. Tunnistaja M L kinnitas, et nad olid väljas ja rääkisid juttu. Tunnistaja Mart Lepp väitis, et seisis 5-6 m kaugusel J A . Tunnistaja M L kinnitas, et J seisis välisukse juures ja rääkis seal niisama juttu, kui S , keda ta sel hetkel ei teadnud, tuli uksest välja, neil hakkas sõnavahetus ja siis J lõi S kaela- või näopiirkonda, mispeale S kukkus pikali, kuid siis tõsteti ta püsti ja viidi sisse. Tunnistaja M L avaldas, et ta oli A A ja M K suhteliselt kõrvuti. Tunnistaja M L avaldas, et nad rääkisid veel natuke juttu ning ta jõudis koju umbes kell 4.
3. Tunnistaja M L väitis, et tema sai teada juunis, et V.U peab kohtu alla minema, kuid ta ei võtnud midagi ette, sest ei teadnud, kuhu minna. Tunnistaja M L võttis omaks, et ütles V.U-le, et tegelikult oli J A see, kes lõi. Tunnistaja M L väitis, et baari ees ta V.U-ga juttu ei rääkinud. Tunnistaja M L kinnitas, et kui J A oli S K löönud, siis läks mööda umbes 3-5 minutit, kui V.U tuli baarist välja, kuid siis S K pikali ei olnud. Tunnistaja M L väitel ei tahtnud J A sellest rääkida, miks ta lõi S K . Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav V.U on talle tuttav, kuid kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja M K avaldas, et J A on talle sõber ning 2007.a. käis ta viimase sünnipäeval Oboloni baaris Tapal. Tunnistaja M K kinnitas, et V.U oli ka sellel sünnipäeval. Tunnistaja M K sõnul lõppes pidu seal baaris öösel kella 3 ajal ning tema lahkus sealt koos J ja A ning M L , et minna Aramise baari. Tunnistaja M K väitel oli V.U enne ära läinud. Tunnistaja M K avaldas, et nad tegid väljas suitsu ja rääkisid juttu. Tunnistaja M K väitel oli J A kogu aeg nende vaateväljas. Tunnistaja M K kinnitas, et nad olid baari ukse juures, kui keegi tuli baarist välja ja J sai uksega pihta. Tunnistaja M K väitel oli J selle isikuga mingi ütlemine, 2-3 lauset, ja siis J lõi seda isikut rusikaga näkku, mispeale see isik kukkus pikali. Tunnistaja M K avaldas, et seest tulid kõik välja ja ka V.U tuli baarist välja, kui inimene seal oli pikali. Tunnistaja M K sõnul jäi temast 7 see inimene pikali. Tunnistaja M K väitis, et kui tema baari sisse läks, siis oli V.U ka seal ja nad rääkisid omavahel ka sellest, kes seda inimest lõi ning V.U teadis juba siis, kes tegelikult lõi. Tunnistaja M K kinnitas algul, et seda inimest, keda löödi, ta pärast enam ei näinud, hiljem aga kinnitas, et ta kannatanul mingeid vigastusi ei näinud, aga eks tal nägu oli natuke verine. Tunnistaja M K avaldas, et 3-4 kuud hiljem sai ta J käest teada, et V.U süüdistatakse selles löömises. Tunnistaja M K sõnul V.U kohe tema poole ei pöördunud, vaid siis, kui J talle helistas, kuskil 6 kuud tagasi, et ta peab tulema tunnistama. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et ta tunneb V.U ning J A on tema vend. Tunnistaja A A väitel peeti 2007.a. venna sünnipäevapidu Oboloni baaris Tapal. Tunnistaja A A sõnul hakkas rahvas sealt ära minema erinevatel aegadel, põhiliselt kella 3 ajal, tema jäi aga vennale appi koristama ja seal olid ka M L ja M K . Tunnistaja A A väitel kolmveerand tundi kuni tund aega nad koristasid ja siis läksid Aramise baari pidu edasi panema. Tunnistaja A A kinnitas, et nad olid trepi ees väljas ja tegid suitsu. Tunnistaja A A väitis, et tema vend seisis ukse kõrval, kui üks inimene tuli baarist välja, lüües vist jalaga ukse lahti ning vend sai uksega pihta. Tunnistaja A A sõnul läks vennal selle inimesega sõnavahetuseks, sest viimane ei vabandanud ning vend lõi seda inimest rusikaga ja see inimene kukkus maha. Tunnistaja A A kinnitas, et peale löömist hakkas baarist rahvast välja tulema ning ka V.U tuli peale löömingut baarist välja. Tunnistaja A A väitel aitas keegi peale löömist selle inimese vist kohe püsti. Tunnistaja A A kinnitas, et nemad läksid baari sisse, vend aga läks koju. Tunnistaja A A väitis, et ta ei tea, kuhu jäi lüüasaanu. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu S K avaldus 17.03.2007 (tl 2), millest nähtub, et 17.03.2007 oli ta sõpradega koos väljas Tapal Aramise baaris, kui talle tungiti kallale. S K mäletas, et teda kutsuti õue, üks kutsuja oli perekonnanimega V.U, kes teda ka lõi. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte S K haigusloost (tl 6-7), millest nähtub, et S K viibis ravil 17.03.2007 – 22.03.2007 näo-lõualuukirurgia osakonnas, kliiniline diagnoos alalõualuu murd. - äratundmiseks esitamise protokoll 11.06.2007 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 2931), millest nähtub, et tunnistaja K S tundis talle äratundmiseks esitatud isikute hulgast ära fotol nr 2 oleva Viksa nimelise noormehe. Tunnistaja K S avaldas, et tunneb noormehe ära silmade, juuste järgi. Tunnistaja K S kinnitas, et kohtub temaga ka aeg ajalt Tapal. Fotol nr 2 tunnistaja K S poolt äratuntud isikuks osutus V.U. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus loeb süüdistatava V.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu S K ning tunnistajate K S ja A K ütlustega, aga ka kohtuistungil avaldatud muude tõenditega, millised on omavahel kooskõlas ning milliste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Süüdistatava V.U ütlused on kohtu arvates ennastõigustavad ning ei ole usutavad, sest ei haaku kannatanu S K ning tunnistajate K S ja A K ütlustega. Vastuolu süüdistatava V.U ja kannatanu S K ütlustes esineb juba selles osas, et kes kelle välja kutsus. Väita, et küllap kannatanu S K joobe tõttu ka seda asjaolu täpselt ei mäleta, kohtul alust ei ole, sest selles 8 osas kannatanu S K ei ole kahelnud ja tema ütlused on järjekindlad. Tunnistajate K S ja A K ütlustes esineb vastuolu ainult selles osas, et kas A K ütles K S , et S K läks välja või mitte. Kohus leiab, et eeltoodu ei muuda nimetatud tunnistajate ütlusi tervikuna ebatõepärasteks. Süüdistatav V.U leiab, et kannatanu S K viitas ekslikult temale kui lööjale, sest oli nii purjus. Kohus seda süüdistatava V.U seisukohta ei jaga, sest kannatanu S K on nii tunnistaja K S kui ka tunnistaja A K seda avaldanud, samuti lasknud oma õel K kirjutada vastavasisulise avalduse. Kannatanu S K oli kohtuistungil märksa kahtlevam ega kinnitanud seda enam absoluutse kindlusega. Kannatanu S K põhjendas kohtuistungil nimetatud asjaolu sellega, et kuna V.U teda välja kutsus, siis sellest tegi ta järelduse, et V.U ka teda lõi. See, et süüdistatav V.U kannatanu S K lõi, on tõendatud tunnistaja K S ütlustega. Kohus vastupidiselt süüdistatavale V.U-le on seisukohal, et tunnistaja K S ei ole mingit põhjust V.U alusetult süüstada. Tunnistaja K S teadis süüdistatavat V.U hüüdnime Viksa järgi ning on ka enne nimetatud sündmust temaga kokku puutunud. Sellest järeldub, et tunnistaja K S ei saanud lööja isikus eksida. Kaitsjapoolsete tunnistajate J A , M L , M K ja A A i ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest leiab, et nimetatud isikud on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud, sest süüdistatavat V.U ähvardas suure tõenäosusega reaalne vanglakaristus katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest, samas kui tunnistaja J A , keda on karistatud sama päeva hommikul toimepandud kuriteo eest, ei olnud suurt midagi kaotada. Kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, samuti on nad vastuolus süüdistatava V.U ütlustega. Nende tunnistajate ütlused ei haaku mingilgi määral kannatanu S K ning tunnistajate K S ja A K ütlustega. Süüdistatava V.U sõnul ei kommenteerinud keegi, mis oli juhtunud ja tal ei olnud kellegi käest seda küsida. Kõik kaitsjapoolsed tunnistajad on süüdistatava V.U uttavad või sõbrad, kelle käest V.U oleks võinud juhtunu kohta küsida. Eeltoodu põhjal on kohtul alust arvata, et need isikud tegelikult ei ole tajunud seda sündmust, millest nad räägivad ning tegemist on valeütlustega. Tunnistaja K S on avaldanud, et tema J A väljas ei näinud. Tunnistaja J A ütlused on vastuolus süüdistatava V.U ütlustega selles osas, et kas siis oli kohe juttu sellest, mis väljas toimus või ei olnud. Tunnistaja J A kinnitas kohtuistungil, et V.U lihtsalt küsis, et mis toimus ja ta ütles, et ei tea. Tunnistaja M L ütlused on vastuolus süüdistatava V.U ütlustega. Tunnistaja Mart Lepp kinnitas, et kui J A oli S K löönud, siis läks mööda umbes 3-5 minutit, kui V.U tuli baarist välja, kuid siis S K pikali ei olnud. Samas süüdistatava V.U väitel võisid olla mõned sekundid tema ja Siim Kaselehe väljamineku vahel. Süüdistatav V.U kinnitas, et kui ta baarist välja läks, siis oli Siim Kaseleht paremat kätt kõhuli maas ja ta tõsteti püsti. Tunnistaja M K ütlused on vastuolus süüdistatava V.U ütlustega. Tunnistaja M K väitis, et kui tema baari sisse läks, siis oli V.U ka seal ja nad rääkisid omavahel ka sellest, kes seda inimest lõi ning V.U teadis juba siis, kes tegelikult lõi.

§ 263

p 1 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatava V.U poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritud, sest ta rikkus avalikku korda vägivallaga.

Avaliku korra rikkumisest on antud juhul põhjust rääkida, sest koosseisupärane tegu pandi toime avalikus kohas, milleks baari esine kahtlemata on, sest sinna on juurdepääsuvõimalus piiramatul hulgal isikutel. Kohus leiab, et süüdistatavale V.U-le esitatud süüdistusest kuuluvad välja jätmisele sõnad „eelnevalt norinud“, sest ühtegi tõendit, mis nimetatud asjaolu kinnitaks, kohtu käsutuses ei ole. Süüteokoosseis

§ 263p 1 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega.

Süüdistatava V.U käitumises esinevad talle 9 inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.U karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohtu arvates puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava V.U isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat V.U on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda 12-l korral karistatud, sealjuures enne nimetatud kuriteo toimepanemist oli teda 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav V.U pani uue tahtliku kuriteo toime temale 21.11.2006 ja 27.11.2006 Viru Maakohtu kohtuotsustega määratud katseajal, uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal on aga katseaja tingimuste olulisim rikkumine.

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 44

lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Vaatamata sellele, et süüdistatav V.U pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, leiab kohus, et karistuse eesmärke on tema puhul siiski võimalik saavutada ka kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, sealjuures arvestades toimepandud teo jõhkrust ja saabunud tagajärge, ei peaks rahalise karistuse suurus olema miinimumi lähedane, vaid peaks jääma alla võimalikku keskmist määra.

§ 44

lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, milline on süüdistatava V.U puhul 145 krooni. Kannatanu esindaja S K esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 880 krooni. Kohus on seisukohal, et kannatanu esindaja Siiri Kaselehe tsiviilhagi summas 880 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süüdistatav V.U on kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent H.Väinaste I.Golubev Kohtuotsus jõustus 27. augustil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev