) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada D.I KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o. 3420 (kolm tuhat nelisada kakskümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld D.I jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista D.I-lt 5895 (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni M O -T `i (elukoht: xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.I-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista D.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 13.04.2009 õhtul oli M O T koos I M ja D.I-ga xxxx A M ja A M juures. Seal tarvitasid nad kõik alkoholi. Ühise alkoholi tarvitamise ajal tungis D.I kallale M. O. T , keda hakkas rusikatega pea ja näo piirkonda peksma. D.I peksis M. O. T korduvalt vahedega kuni 15.04.2009. Peksmiste käigus lõhkus D.I ära M. O. T prillid väärtusega 5895.-krooni. 19.04.2009 pöördus M. O. T AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus tuvastati tal hematoomid näol ja vasakul reiel ning ninal kriimustused. II Süüdistuse sisu D.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 13.04.2009 õhtust kuni 15.04.2009 xxxx, tungis korduvalt kallale M O T , pekstes teda rusikatega pea ja näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Seega D.I, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb D.I süüditunnistamist Käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 57 krooni moodustab 3420 krooni. IV Kohtu põhjendused 2 Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus D.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava D.I käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava D.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu M O T poolt esitatud tsiviilhagi summas 5895 krooni, mis on kannatanul purunenud prillide maksumus. Nimetatud summa tõendamiseks on esitatud №rmanoptika arve nr 813939. Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 132, 1043 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 25. augustil 2009.a №oremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.