p 1,3 järgi üldmenetluses Süüdistatav J.E , isikukood xxx, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.24.09.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 alusel 1 aastase vabadusekaotusega KrK § 47 järgi tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega. 2.09.01.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt
3.04.03.2008 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7 alusel 3 aastase vangistusega
Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 29.07.2008 a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, § 311-313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.E
p 1,3 järgi ning karistada teda (10 k) kümne kuulise vangistusega.
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 04.03.2008 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. (3
lg 1 alusel arvata J.E karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda J.E karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o. 29.07.2008 a. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. 1 1-08-12691 Välja mõista J.E-lt riigi tuludesse menetluskulud - KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaalasja toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud summas (61.80) kuuskümmend üks krooni 80 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsjatasu määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kohtueelses kriminaalmenetluses (991.20) üheksasada üheksakümmend üks krooni 20 senti. Välja mõista J.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha
p 1,3 järgi avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav J.E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta 25.07.2008 a. õhtul oma kodus, korteriakna peal, kui majast möödus kannatanu M. J., kes kutsus süüdistatava välja. Väljas tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel sõnavahetus. Mingil hetkel tõmbas kannatanu taskus olnud käe taskust välja, mille peale J.E arvas, et kannatanu soovib teda rünnata. Vältimaks kannatanu rünnakut, lõi süüdistatav teda väidetavalt enesekaitseks kahel korral ketiga vastu kätt ja kõrva taha. Süüdistatava ütluste kohaselt ei soovinud ta kannatanule kehavigastusi tekitada ega teda rünnata, kuid pidi kannatanut lööma enesekaitseks. Kannatanu M. J. ütluste kohaselt möödus ta 25.07.2008 a. J.E majast ning nägi J.E oma korteri akna peal, kes pöördus kannatanu poole sõnadega „mis sa vahid“. Seejärel väljus J.E majast ja lõi kannatanule rusikaga näkku kulmu piirkonda. Kui kannatanu lükkas süüdistatava eemale, lõi viimane kannatanut kolmel korral ketiga pea piirkonda. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole temal enne nimetatud juhtumit J.E-ga mingit konflikti olnud. Samuti ei olnud kannatanul mingit kavatsust J.E rünnata. Löökide tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi. 2 1-08-12691 Prokurör leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist J.E süü talle esitatud süüdistuses, s.o. kuriteo toimepanemises
p 1 ja 3 järgi ning ta palus J.E süüdi tunnistamist nimetatud süüdistuse järgi ja tema karistamist lühemaajalise vangistusega. Samas kuulub J.E karistus suurendamisele eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kaitsja leidis, et käesolevas kriminaalasjas puudub
koosseis, kuna J.E väljus majast selleks, et minna lahendama varem toimunud tema ja kannatanu poolvenna vahelist konflikti. Kuivõrd süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konfliktsituatsioon ja sõnavahetus, arvas süüdistatav, et kannatanu võtab käe taskust ja soovib teha rünnata. Vältimaks endavastast rünnakut, lõi süüdistatav kannatanut. Kaitsja hinnangul puudus süüdistataval tahtlus kannatanu ründamiseks, kuna kannatanu ei olnud üksi. Seega oli kaitsja hinnangul ebatõenäoline, et süüdistatav läks välja kannatanut ründama, olles n.ö. üksi mitme mehe vastu. Kaitsja hinnangul esines süüdistatava ja kannatanu vahel n.ö. isiklikku laadi konflikt, mille käigus hädakaitse seisundisse sattunud süüdistatav võis kannatanut enesekaitse eesmärgil lüüa. Seoses sellega palus kaitsja enda kaitsealuse õigeksmõistmist. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. J.E-le on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
p 1,3 järgi, mille objektiivne koosseis seisneb avalikus kohas avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega. Esmalt analüüsib kohus seda, kas J.E kasutas M. J. suhtes 25.07.2008 a. X elumaja juures füüsilist vägivalda. Asja kohtulikul uurimisel võttis süüdistatav omaks, et ta lõi kahel korral kannatanut ketiga vastu kätt ja kõrva taha, kuid seda enesekaitseks, kuna kartis, et kannatanu võib teda rünnata. -Kannatanu Marko Järvelti ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda esmalt rusikaga vastu kulmu ning pärast seda ketiga kolmel korral vastu pead. Kannatanu ütluste kohaselt tema süüdistatavat ei rünnanud, samuti ei ole ta süüdistatavat ähvardanud. Löömise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi – peahaava kõrva taha, samuti marrastusi ja põrutusi. -Eeltoodust nähtub, et vaidlust selles osas, kas süüdistatav kannatanut lõi, ei ole, kuivõrd süüdistatav on ka ise tunnistanud kannatanu löömist. Samas on täheldatav teatud vastuolu selles osas millega, kuhu ning kui mitu korda süüdistatav kannatanut lõi. Süüdistatav on tunnistanud, et lõi kannatanut ainult kahel korral. Süüdistuse ja kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav esmalt kannatanut ümber labakäe keeratud rusikas käega esmalt kulmu piirkonda ning seejärel lahtise ketiga. Hindamaks seda, kumma ütlusi lugeda tõepärasemaks, tuleb hinnata lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele muid kriminaalasja menetlusega kogutud tõendeid. -Tunnistaja A. P. kohtus antud ütluste kohaselt viibis ta koos kannatanu M. J. ja A. K. rannas, kusjuures M. J. oli kaasas ka tema väike laps. Möödudes majast, kus elab süüdistatav J.E , süüdistatav väljus ning hakkas kannatanuga vestlema. Vestluse sisu tunnistaja pealt ei kuulnud. Seejärel tekkis nende vahel rüselus. Samas tunnistaja väitis, et ta sündmust täpselt enam ei mäleta. Tunnistaja ütluste avaldamisel KrMS § 289 lg 1,2 kohaselt kinnitas aga tunnistaja enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi (t.l. 13) selle kohta, et Dimol, s.o. süüdistataval oli käes kett, mis oli keeratud ümber parema käe. Lisaks sellele oli keti vaba osa umbes 25-30 cm pikkune. Esmalt lõi süüdistatav kannatanut rusikas käega, mille ümber oli keritud kett, ühel korral rusikaga näkku silma piirkonda, seejärel aga 2-3 korda ketiga näo piirkonda. Samuti kinnitas tunnistaja pärast ütluste avaldamist, et ta nägi süüdistatava käes ketti ning et kannatanu sai löömise tagajärjel vigastusi. Sarnaselt kannatanu ütlustega kinnitas A.P., et lööke ketiga võis olla kaks kuni kolm. 3 1-08-12691 Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja A.P. ütlused süüdistatava poolt kannatanu ründamist ja tema löömist nii rusikas käega, mille ümber oli keritud kett ning ketiga, kusjuures löödi kannatanut näo ja pea piirkonda. Löömise tagajärjel sai kannatanu vigastusi. Sarnaselt kannatanuga ei kinnitanud tunnistaja seda, et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud või ähvardanud. Seega kinnitavad tunnistaja A.P. ütlused seda, et J.E kasutas kannatanu M. J. suhtes füüsilist vägivalda. -Tunnistaja A. K. kohtus antud ütluste kohaselt ta sündmust enam täpselt ei mäleta, kuna tal oli vahepeal peatrauma. Samas mäletas ja kinnitas tunnistaja seda, et Mai tänava majast väljus üks noormees, kes läks kannatanu juurde, nende vahel toimus jutuajamine ning seejärel kaklus. Tunnistaja ütluste kohaselt oli teisel noormehel, s.o. J.E kakluse ajal käes kett. Samuti mäletas tunnistaja, et nimetatud noormees lõi M. J. ketiga, peale mida oli kannatanul põsk verine. Tunnistaja kinnitas ka seda, et vahejuhtum lõppes pärast seda, kui ta sekkus konflikti ning nõudis selle lõpetamist. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad samuti J.E poolt kannatanu löömist, s.o. vägivalla kasutamist tema suhtes. -V. T. ütluste kohaselt viibis ta 25.07.2008 a. õhtul J.E juures. Koos joodi õlut. Mingil ajal väljuti ning pärast seda tekkis väljas J.E ning ühe noormehe vahel sõnelus ning kaklus. Tunnistaja kinnitas, et Dimol, s.o. süüdistataval oli kett, samuti lõi süüdistatav paaril korral kannatanut kaela piirkonda, millest järeldub, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. -Pärnu Haigla teatisest nähtub (t.l. 2), et kannatanu M. J. on samal päeval, s.o. 25.07.2008 a. pöördunud Pärnu Haiglasse ambulatoorsele vastuvõtule, kusjuures tal on diagnoositud vasaku kõrva tagune peahaav ning mitme piirkonna marrastused ja põrutused. SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardist 25.07.2008 a. (t.l. 5) nähtub, et kannatanul on diagnoositud vigastused vasaku kõrva taga 1 cm pikkune haav ning vasakul pool näol 8 cm pikkune ketivorp. Samuti esinesid kannatanul ringikujuline ketivorp ning hematoomid vasakul käevarrel. Esmaabi korras on kõrvatagune haav kannatanul õmmeldud. Eelkirjeldatud vigastused on näha ka kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud fototabelites (t.l. 6). Samuti näitas kannatanule ka asja kohtulikul uurimisel kohtule temale kõrva taha tekitatud vigastusest jäänud armi. Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud vigastused kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav ründas ning lõi teda ketiga näo ja pea piirkonda. Haav kõrva taga kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav lõi teda ketiga näkku, kuivõrd taoline vigastus viitab ketiotsa tabamusele kõrva taha. Asjaolu, et kannatanul esinesid vigastused ka vasaku käsivarre piirkonnas, on seletatavad sellega, et kannatanu, püüdes ilmselt pead ja nägu kaitsta, asetas küünarnukist kõverdatud käe löökide kaitseks näo ette, mis on kohtu hinnangul loomulik ja tavaline kaitsereaktsioon taolise ründe puhul. Kuna kannatanu on arsti poole pöördunud 25.07.2008 a., s.o. samal päeval, kui toimus kriminaalasjas kirjeldatud vahejuhtum J.E-ga , on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et kannatanu sai eeltoodud vigastused samal päeval ja samal ajal kuskil mujal või kellegi teise isiku kallaletungi tulemusena. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et J.E kasutas 25.07.2008 a. M. J. suhtes füüsilist vägivalda lüües teda esmalt käega näkku ning seejärel ketiga vähemalt kolmel korral näo piirkonda. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas süüdistataval esines põhjus või ajend kannatanu ründamiseks ning seda kas kannatanu M. J. rünnates tegutses süüdistatav hädakaitse seisundis, samuti seda, kas süüdistatav oma tegevuses ei kujutanud ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (
Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu M. J., et temal ei olnud enne nimetatud sündmust J.E-ga mingit konflikti ega vaenulikke suhteid. Samas oli süüdistataval olnud konflikt ja vahejuhtum kannatanu poolvennaga. Süüdistatava J.E väidetel olevat kannatanu talle pärast süüdistatava konflikti M.Jä. poolvennaga helistanud ja ähvardanud „metsa viia“. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused M. J. poolsete ähvarduste kohta 4 1-08-12691 paljasõnalised ning ei ole kriminaalmenetlusega kinnitust leidnud. Samas ei põhjenda ka süüdistatava poolt toodud põhjendused temapoolset 25.07.2008 a. toimunud käitumist. Kohtuliku menetlusega on kannatanu ning tunnistajate A.P. ja A.K. aga ka süüdistatava ütlustega kinnitamist leidnud see, et kannatanu, kellel oli kaasas väike laps, möödus koos eelnimetatud tunnistajatega 25.07.2008 a. juhuslikult, mere äärest tulles J.E elukohast. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et neil oleks olnud eesmärki või tahtlust J.E-ga kohtumiseks, veel vähem temaga nn. „arvete klaarimiseks“ või konflikti alustamiseks. Asja kohtulikul uurimisel ei kinnitanud ei süüdistatav ega kannatanu, samuti keegi tunnistajatest, et kannatanu oleks J.E maja juurde sattudes kutsunud viimast välja või alustanud temaga konflikti. Samas nähtub kõikide eeltoodud isikute ütlustest aga see, et J.E, nähes M. J. möödumas, väljus ise majast kutsudes endaga kaasa tema juures külas olnud V. T.. Samuti on tuvastatud see, et majast väljudes võttis süüdistatav kaasa löögivahendi, s.o. keti. Kohus pidas kõike eeltoodut ja sellele järgnenud sündmusi arvestades usutavaks ka kannatanu väidet, mille kohaselt J.E elukohast möödumisel oli J.E avatud akna juures ning pöördus kannatanu poole halvustavalt öeldes talle „mis sa vahid“. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatav väljus majast eesmärgiga kohtuda väljas kannatanuga. Süüdistatava, kannatanu ning tunnistajate ütlustest nähtub, et järgnevalt toimus väljas J.E ja M.J. vahel lühiajaline sõnavahetus, millele järgnes füüsiline konflikt. Kohus on juba eeltoodud tõenditega leidnud, et järgnevalt ründas J.E kannatanut ketiga ning kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Süüdistatava kaitsja hinnangul võis süüdistataval kannatanu käitumisest tekkida arvamus, et kannatanu kavatseb teda rünnata. Süüdistatav avaldas asja kohtulikul uurimisel, et kannatanu seisis algul käed taskus, siis aga sõnavahetuse käigus „võttis äkki käe kiiresti taskust välja“, millest süüdistatav järeldas, et kannatanu soovib teda rünnata. Kohtu hinnangul on taoline põhjendus n.ö. otsitud põhjendus süüdistatava poolt, millega ta on püüdnud põhjendada enda vägivaldset käitumist. Asjaolu, et kannatanu võttis äkki käed taskust välja ei tähendanud veel mitte mingil juhul seda, et ta kavatses süüdistatavat rünnata ning ei andunud süüdistatavale mingit õigustust kannatanut ühel korral käega ja mitmel korral ketiga lüüa. Kohus on seisukohal, et üksnes käte taskust väljavõtmine ei kujutanud süüdistatava suhtes mingit rünnakut ega tema jaoks hädakaitseseisundit, kuivõrd lugedes nimetatud situatsiooni hädakaitseseisundiks annaks sõnavahetuse käigus igasuguste järsemate liigutuste tegemise õigustuse vastaspoole ründamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus analüüsida seda, kas ei olnud tegemist hädakaitse piiride ületamisega. Samuti ei viita eeltoodud olukord ka sellele, et süüdistatav oleks teo toime pannud eksimuses
lg 1 mõttes, kuivõrd süüdistatava käitumine – pöördumine esmalt akna kaudu konflikti provotseerivalt kannatanu poole väljendiga „mis sa vahid“, seejärel majast koos löögiriistaga väljumine ning seejärel ketiga löömine välistab selle. Samas viitab aga kannatanupoolne käte taskust välja võtmine sellele, et ta püüdis end hoopis kaitsta süüdistatava ründe eest, kuivõrd kannatanu ütluste kohaselt nägi ta, et kannatanul oli käes löögiriist – kett, samuti andis süüdistatava agressiivne käitumine alust eeldada ja karta temapoolset rünnakut. Seega, lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse seisundis, samuti ei kujutanud ta ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Samas ründas süüdistatav kannatanut n.ö. otsitud põhjusel, mida tuleb hinnata ründeks huligaanseil ajendeil. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistuse osa, mis käsitleb J.E poolt kuriteo toimepanemist relvana kasutatava muu esemega. Asja kohtulikul arutamisel selgus, et J.E lõi kannatanut esmalt käega näkku, mille labakäe ümber oli keritud kett, seejärel kolmel korral ketiga pea piirkonda. Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav, et ta lõi kannatanut ketiga. Samuti kinnitasid ketiga löömise fakti kannatanu ning tunnistajad A. K. ja 5 1-08-12691 A. P.. Kannatanu ning tunnistajate ütlusest nähtub, et tegemist oli umbes 50-60 sentimeetri pikkuse, tõenäoliselt koeraketiga. Viimast asjaolu kinnitavad kaudselt ka tunnistaja M. R., süüdistatava elukaaslase ütlused, mille kohaselt on neil koer ja seega ka koerakett.
p 3 mõttes relvana kasutatavaks muuks esemeks võib olla igasugune ese, mida on võimalik kasutada kas spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks või millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Kohtu hinnangul oli kett selliseks esemeks, kusjuures süüdistatav ketiga lüües tekitaski kannatanule Pärnu Haigla teatise kohaselt (t.l. 2) kehavigastusi – kõrvataguse haava ning ketiga tekitatud löögijäljed näol ja käel. Eeltoodud vigastuste iseloom lükkab ümber tunnistaja V. T. ütlused selle kohta, et J.E olnud kett oli umbes 5 sentimeetri pikkune võtmehoidja kett, kunas võtmehoidja ketiga ei ole kannatanul tuvastatud vigastuste tekitamine võimalik. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastamist leidnud, et süüdistatav, näinud aknast majast mööduvat kannatanut väljus, peale mida toimuski rünne kannatanu vastu. Kohtu hinnangul ei olnud kannatanul kett kaasas juhuslikult, vaid see võeti spetsiaalselt löögivahendina kaasa, kuivõrd ei ole tõenäoline, et süüdistatav kandnuks koeraketti kogu aeg igal pool kaasas või et selline ese oleks tema kätte kuriteo toimepanemise ajaks sattunud juhuslikult. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt jalutas tema nimetatud õhtul ise koeraga väljas, millest järeldub, et süüdistataval puudus muu vajadus keti kaasavõtmiseks, kui löögivahendina kasutamiseks. Süüdistatavale esitatud süüdistus eeldab kuriteo toimepanemist avalikus kohas ning avaliku korra rasket rikkumist. Seega tuleb kohtul hinnata kas kuritegu pandi toime avalikus kohas ning kas sellega rikuti avalikku korda. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et kuritegu pandi toime X, s.o. kortermajade elamurajoonis maja nr. X juures. Kriminaalasja juurde lisatud omakäeliselt joonistatud skeemidest (t.l. 14 ja 99) ning sündmuskohal viibinute ütlusest nähtub, et tegemist oli majadevahelise hooviga, s.o. üldkasutatava ja avaliku kohaga, kuhu oli kõigil isikutel vaba juurdepääs. Seega toimus kuriteosündmus avalikus kohas. Üheaegselt süüdistatava ja kannatanuga viibisid samas kohas ning nägid sündmust pealt ka teised kõrvalised isikud, s.o. A. P., A. K. ja V. T., kellest keegi konfliktis ei osalenud. Tunnistaja A. K. kinnitas kohtuistungil, et läks pärast seda, kui J.E oli M.J. mitmel korral löönud, süüdistatava ja kannatanu juurde ning nõudis asja lõpetamist peale mida süüdistatav lõpetaski kannatanu ründamise. A. P. ütlustest nähtub, et samal ajal kui süüdistatav kannatanut ketiga ründas oli kannatanu juures ka lapsevanker tema 1 aastasse lapsega. Vältimaks lapse konfliktis kannatada saamist, tõmbas A.P. lapsevankri koos selles olnud lapsega kannatanust ja süüdistatavast eemale. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et J.E oma vägivaldse käitumisega häiris juuresviibijaid ning seadis ohtu ka väikese 1 aastase lapse turvalisuse. Kohtu hinnangul on süüdistatava taoline käitumine taunitav ning vastuolus üldtunnustatud tavade, heade kommete ning inimestevahelisi suhteid reguleerivate normidega. Seega tuleb J.E käitumist lugeda avaliku korra rikkumiseks ning kuna see pandi toime vägivalla ja relvana kasutatava esemega, on tegemist avaliku korra raske rikkumisega. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav ründas kannatanut kaasasolnud löögivahendiga ning lõi teda sihikindlalt mitmel korral pea piirkonda. Samuti esineb seos teo (kannatanu ründmaise ja tema ketiga löömise) ning tekitatud tagajärje (kannatanule tekitatud kehavigastuste ning sellega ka talle ilmselt füüsilise valu tekitamise) vahel. Seega, lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul leidnud täielikku tõendamist J.E poolt avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega, s.o. kuriteo toimepanek
Karistuse kohaldamisest Kuna kohus ei tuvastanud kriminaalasja arutamisel teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, tuleb kohtul hinnata, millist karistust süüdlasele kohaldada. 6 1-08-12691
Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku menetlusega ei ole J.E käitumises tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. J.E on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud olnud kolmel korral. Käesolevas kriminaalasjas käsitletud tahtlik kuritegu pandi tema poolt toime kohtu poolt kohaldatud katseajal. Asja kohtuliku menetlusega on tuvastatud, et J.E on süüdi teise astme vägivaldse kuriteo toimepanemises, mille toimepanemisel kasutati kannatanu suhtes ketti, s.o. relvana kasutatavat eset. Kuriteo tagajärjel sai kannatanu pea piirkonda kehavigastusi. Kohtu hinnangul on J.E poolt toimepandud vägivaldne kuritegu taunitav ja karistatav. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et J.E on korduvalt varem, juba kolmel korral olnud karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, kusjuures viimasel korral, s.o. 04.03.2008 a. on teda karistatud röövimise, s.o. vägivaldse, esimese astme kuriteo toimepanemise eest
Samuti on J.E varasemad kuriteod, mille eest on teda karistatud olnud vägivaldsed. Antud asjaolust järeldub, et J.E ei ole arvestanud varasemaid karistusi ning ei ole vaatamata varasematele karistustele hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et J.E võimalik karistada muul viisil kui vangistusega, kuna karistuse eesmärke ei ole tema puhul enam võimalik saavutada kergema karistusega (
Käesoleva kuriteo puhul on võimalik karistust kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra. Samas kuulub aga J.E karistus suurendamisele eelmise s.o. Pärnu Maakohtu 04.03.2008 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Samuti ei ole kriminaalasja juurde liidetud asitõendeid. Menetluskuludena kuuluvad süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel riigi tuludesse väljamõistmisele toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud summas 61.80 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsjatasu summas 991.20 krooni määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb J.E-lt välja mõista 6525 krooni sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.