p 1 ja 121 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Anu Kaldasaun Süüdistatav Kaitsja F.N , isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxx, ei tööta, varem väärtegude eest karistamata, varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1)14.aprillil 1983.a. Paide Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 88 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabaduskaotus 2 aastat ja 3 kuud; 2)27.novembril 1985.a. Paide Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi vabaduskaotus 2 aastat ja 6 kuud; 3)08.aprillil 1994.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabaduskaotus 1 aasta 2-aastse katseajaga; 4)23.aprillil 1998.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 3 järgi vabaduskaotus 2 aastat; 5)20.detsembril 2004.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi vangistus 4 kuud 2-aastase katseajaga kinni peetud kahtlustatavana 11.-12.jaanuar 2009.a. vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.N
Süüdi tunnistada F.N
järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes F.N-ile lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.jaanuar 2009.a, s.o. 2 päeva ja kanda jääb vangistus 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada ja pöörata karistus täitmisele. Sisse nõuda F.N-ilt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 35.20 (kolmkümmend viis krooni ja 20 senti) krooni, kaitsjatasu 5758.40 (viis tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa krooni ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 878.40 krooni), postikulu 94.50 (üheksakümmend neli krooni ja 50 senti) krooni ja sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja kannatanud esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus F.N-i süüdistatakse
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et F.N 10.jaanuaril 2009.a. kella 21.20 paiku oma elukohas xxxxxxx xxxxxxxx xx x lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda H K, millega tekitas H Kle eluohtlikke vigastusi – kõvakelmealuse verevalumi paremal pool oimu piirkonnas koos aju keskstruktuuride nihkega, põrutushaavad huule limaskestal, verevalumid keele piirkonnas, nahaalused verevalmid ja nahamarratused näo piirkonnas. Oma tegevusega, mis seisnes raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule, pani F.N toime kuriteo
Veel süüdistatakse F.N-i
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et F.N 10.jaanuaril 2009.a. kella 21.20 paiku oma elukohas xxxxxx xxxxxxxx xx x elumajas tiris juustest M P ning lõi M P juustest kinni hoides kannatanu pea korduvalt vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega eita talle süüks pandavaid tegusid, andes ka selle kohta ütlused. Süüdistatava ütluste kohaselt ta kannatanutele valu ja kehavigastusi tekitada ei soovinud ning oma osa on ka kannatanutel, kes on tekitanud liigset närvipinget (tl 20-24). Tõendiks on kannatanu M P ütlused, mille kohaselt kuulis ta ülalkorrusel, 2 kuidas süüdistatav ja tädi H allkorrusel tülitsevad. Allkorrusele jõudes nägi kannatanu, et tädi oli oma toas tugitooli ees pikali maas ning palus kutsuda politsei. Kannatanu jooksis tagasi teisele korrusele, et seda teha, kuid F.N võttis tal juustest kinni, venitades kannatanu juukseid pidi allkorrusele ja lõi kannatanu pead juustest kinni hoides vastu seina. Kannatanu nägi pärast süüdistatava poolt peksmise lõpetamist, et tädi nägu on verine ja ninast jooksis verd. Ka kannatanul endal oli peas muhk ja huul katki (tl 4-5). Kannatanu H K on rääkinud, kuidas F.N tuli alkoholijoobes koju ja hakkas teda ning teisi majas elavaid inimesi valimatult sõimama, lüües kannatanule käega kaks korda vastu pead. Kannatanu hakkas valu pärast karjuma, mille tulemusena tuli ülalkorruselt alla M P, kes proovis samuti F.N-i rahustada, kuid tulemusteta ja ründas M P. H K proovis vahele minna, kuid süüdistatav lõi teda uuesti käega vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus tugitooli ja diivanilaua otsa. Mõni aeg hiljem nägi kannatanu, kuidas süüdistatav hoidis M Pl turjast kinni ja lohistas teda mööda treppi alla. Süüdistatav tõstis M P juukseid pidi üles ja lõi teda kaks korda rusikaga vastu selga. Kui H K süüdistatavat keelas, lõi viimane teda veel ühe korra rusikaga vastu rindu ning lükkas teda seljaga vastu seina ning pärast seda, kui kannatanu oli lahti rabalenud, veel kaks korda rusikaga otse näkku. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu maha ning suust ja ninast hakkas verd jooksma. Kiirabi toimetas H K Järvamaa haiglasse, kus õmmeldi suus olevad haavad ning pea opereerimiseks toimetati ta Tartusse (tl 8-9). Kannatanu vigastusi kinnitavad patsiendikaart (tl 10), kiirabikaart (tl 11), H K kehavigastuste dokumenteerimise kaart (tl 12) ning H K kehavigastuste ekspertiisiakt nr 5 (tl 14-16). Ekspertiisiaktist nähtub, et H Kt oli löödud rohkem kui ühe korra ning esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Vaadeldud tõendite alusel kohus leiab, et F.N-i poolt pandi toime
p 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuna tõendamist on leidnud H K raske kehavigastuse tekitamine ning M P füüsilise valu põhjustamine. Süüdistatav on süüdi ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.N on isik, keda on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, mille eest mõistetud karistused on kantud, samas on ta isik, kelle varasemad karistused on olnud seotud vägivalla tarvitamisega. F.N on küll avaldanud kahetsust, kuid kohtu arvates on see väheveenev ning süüdistades osaliselt kannatanuid juhtunus, ei ole ta ilmselt aru saanud, millist närvipinget on ta kannatanutele põhjustanud. Kohus ei tuvastanud ka karistust raskendavaid asjaolusid.
Antud juhul pani F.N H K suhtes toime raske kuriteo, kuna tõendamist leidis mitte ühekordne, vaid korduv kannatanu löömine. Ekspertiisiaktist nähtub, et H K esinenud tervisekahjustused olid eluohtlikud, mis meditsiinilise abita jätmisel oleks võinud põhjustada tema surma. Nii
lg 1 kui ka § 121 järgi kvalifitseeritav tegu pandi toime F.N-i poolt otsese tahtlusega. Kuigi kaitsja on taotlenud F.N-i karistusest tingimisi vabastamist ja allutamist kontrollnõuetele, on see võimalik kergemate kuritegude puhul ja seda juhul, kui inimesel on kindel elukoht. Antud juhul tuleks vältida F.N-i elamist kannatanutega ühel aadressil ning kuigi kohtuistungil on süüdimõistetu poolt esitatud tõend selle kohta, et F.N on asunud endale teist elamispinda otsima, jääb arusaamatuks vastava probleemiga tegelemine vahetult enne kohtuistungit. Seega leiab kohus, et F.N-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuigi
näeb ette karistusena üksnes vangistuse 4 kuni 12 aastat, on F.N-i näol tegemist suhteliselt noore 3 inimesega ning tema isoleerimine ühiskonnast pikaks ajaks ei ole otstarbekas.
näeb ette karistusena lisaks vangistusele ka rahatrahvi, kuid kuna F.N ei tööta ning hüvitada tuleb kohtukulud, rahatrahvi kohaldada ei ole võimalik. Antud juhul tuleb samaliigiliste karistuste liitmisel kohaldamisele
MS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ja postikulud. Kohtu poolt määratud kaitsja Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 6560.00 krooni ulatuses (koefitsient 4,0 – 2 menetlustoimingut kohtueelsel uurimisel, lisaks tasu ettevalmistamise eest ja kohtuistungile kulunud aeg 2 pooltundi). Esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata seonduvalt kohtueelse menetluse toimingutega, kuna KrMS § 189 lg 1 kohaselt otsustatakse kulude hüvitamine kohtueelses menetluses uurimisasutuse ja prokuratuuri määrusega, kuid antud kulusid kohtueelselt kinnitatud ei ole ning kohus saab juhinduda kaitsjatasu otsustamisel määratud kaitsja tasumääradest kohtulikus menetluses (Korra § 8). Seega on taotlus põhjendatud ettevalmistamise tasu 2200.00 krooni ulatuses. Ka on põhjendatud kohtuistungil osalemisele kulunud aeg 2 pooltunni ulatuses summas 1000.00 krooni. Kohtueelselt on prokuröri poolt kinnitatud õigusabikulud 1680.00 krooni ulatuses (koefitsient 4,0 - 1 menetlustoiming). Kaitsjatasu summadele lisandub käibemaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 27.08.2009.a. kohtumäärusega nr. 37-1-1-306. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus 15.06.2009.a. nr. 1-09-2524. Otsus muutmata. 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.