← Eesti

1-09-11984/6

Obsah (4)§ 215§ 66§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-11984 (kohtueelses menetluses nr 09260102700) rii

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja alaealine S.G (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxx xx-x ; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi advokaat Anu Rannaveski M.R (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 215

lg 2 p 2 järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada T.U süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s. o 4000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata T.U-le mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära, s.

o 4000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 800 krooni kuus; tühistada T.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada alaealine S.G süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.G-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui S.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.G-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, määrata S.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; tühistada S.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada M.R süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.R-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui M.R ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.R-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx-xxxxx xx xxxxxxxxx; tühistada M.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

  1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Hannes Leitsalu tsiviilhagi ning välja mõista S.G-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 1500 krooni Hannes Leitsalu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 T.U-lt riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2.2.2 alaealiselt S.G-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 1350 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2.2.3 M.R-ilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks 2.2.4 T.U-lt ja S.G-lt väljamõistmisele kuuluv sundraha mõlemalt 6525 krooni jätta riigi kanda. 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 180 krooni ja Raul Tosmannile 120 krooni. Selgitused kohtuotsusele
  2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-11984 “); 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0911984“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 2 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Süüdistus 1.
  4. Süüdistusest nähtuvalt on T.U toime pannud kuriteona grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, isikute grupis koos M.R-i ja S.G-ga ööl vastu

  1. detsembri
  2. a võttis omavolilise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas Suur-Kaare 65 asuva Siller Auto avatud territooriumilt Hannes Lehtsalule kuuluva sõiduauto Daewoo Tico reg numbriga 255 APN, millega sõideti ringi seni, kuni autol sai bensiin otsa. Seejärel lükati sõiduauto Viljandi linnas Oja teel kraavi ning M.R süütas auto põlema. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 4500 krooni. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on S.G toime pannud kuriteona grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos M.R-i ja T.U-ga ööl vastu

  1. detsembrit
  2. a võttis omavolilise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas Suur-Kaare 65 asuva Siller Auto avatud territooriumilt Hannes Lehtsalule kuuluva sõiduauto Daewoo Tico reg numbriga 255 APN, millega sõideti ringi seni, kuni autol sai bensiin otsa. Seejärel lükati sõiduauto Viljandi linnas Oja teel kraavi ning M.R süütas auto põlema. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 4500 krooni. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on M.R toime pannud kuriteona grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise

§ 215

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et ta isikute grupis koos S.G ja T.U-ga ööl vastu

  1. detsembrit
  2. a võttis omavolilise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas Suur-Kaare 65 asuva Siller Auto avatud territooriumilt Hannes Lehtsalule kuuluva sõiduauto Daewoo Tico reg numbriga 255 APN, millega sõideti ringi seni, kuni autol sai bensiin otsa. Seejärel lükati sõiduauto Viljandi linnas Oja teel kraavi ning M.R süütas auto põlema. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 4500 krooni.
  3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) T.U

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 80 päevamäära, s.

o 4000 krooni;

§ 66

lg 1 alusel ositi mitte vähem kui 800 krooni kuus; 2) S.G

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata S.G-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, määrata S.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; 3 3) M.R

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistus 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata M.R-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx-xxxxxx xx xxxxxxxxx .

  1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
  4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 215

lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaelisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Hannes Leitsalu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1500 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista alaealiselt S.G-lt Hannes Leitsalu kasuks.
  2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis 4 KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
  4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava T.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava T.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava alaealise S.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 krooni ja 840 krooni. Süüdistatava S.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava M.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava M.R-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 90 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Süüdimõistetu S.G alaealisuse ja varalise seisu tõttu käib süüdimõistetule menetluskulude hüvitamine üle jõu. Kohus jätab sundraha osas 6525 krooni ulatuses riigi kanda. Süüdimõistetu T.U oli teo toimepanemise ajal alaealine ja varalise seisu tõttu käib süüdimõistetule menetluskulude hüvitamine üle jõu. Kohus jätab sundraha osas 6525 krooni ulatuses riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) T.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2) alaealiselt S.G-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1350 (420+840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 5 3) M.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; S.G-lt ja T.U-lt väljamõistmisele kuuluv sundraha 6525 krooni jätta riigi kanda.
  5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.