Obsah (7)

§ 257§ 199§ 209§ 74§ 75§ 64§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-10104 (kohtueelses mene

§ 257

järgi advokaat Anu Rannaveski Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja R.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 8; § 209 lg 2 p 1, 3 järgi advokaat Endel Tomson M.B (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 209

lg 2 p 1, 3 ja § 257 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Richo Pahk süüdi karistusseadustiku (

) § 257 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Richo Pahkile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Richo Pahk ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Richo Pahkile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x xxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxx 1.2 tunnistada R.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud; ning tunnistada R.Z süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.Z-ile liitkaristus vangistusena 1 aasta;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-12.03.2009, so 3 päeva ja karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 27 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.Z-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui R.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata R.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; tühistada R.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada M.B süüdi karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; ning tunnistada M.B süüdi

§ 257

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista M.B-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 23.02.2009-22.06.2009, so 3 kuud 29 päeva mõistetud vangistuse aja hulka;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 3 kuud 29 päeva kannab M.B koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 1 päeva jääb tingimisi kohaldamata; määrata M.B-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistuse osa 1 aasta 4 kuud 1 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-xx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx, lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks; tühistada M.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Aino Jallai tsiviilhagi ning välja mõista R.Z-ilt 9700 krooni Aino Jallai kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Raha 24 OÜ-u tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 8790 krooni Raha 24 OÜ-u kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult AS-i SMS Laen tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 13 364 krooni AS-i SMS Laen kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Ferratum Estonia OÜ-u tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 7800 krooni Ferratum Estonia OÜ-u kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult AS-i EMT tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 980 krooni 20 senti AS-i EMT kasuks; 2.1.6 rahuldada täielikult Monetti AS-i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 6450 krooni Monetti AS-i kasuks. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Richo Pahkilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231 krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2.2.2 R.Z-ilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231 krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2.2.3 M.B-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1479 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 248 krooni 10 senti riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid CD plaat (Swedbanki Viljandi kontori salvestis 14.02.2009.a.) ja dokumendid jätta kriminaalasja juurde; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 240 krooni, Raul Tosmannile 240 krooni ja Endel Tomsonile 240 krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 2 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0910104 “); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on Richo Pahk toime pannud kuriteona oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, mis on olnud seotud vägivallaga, vara rikkumise ähvardamisega

§ 257

järgi, mis seisnes selles, et tema koos olles teadlik M.B-le kuuluvast oletatavast õigusest, läks 12.02.2009.a. koos M.B-ga xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx elava Kunnar Jugala koduhoovi, kus M.B süüdistas Kunnar Jugalat temale kuuluva digifotoaparaadi varguses, nõudes Kunnar Jugalalt 5000 krooni maksmist ning mittemaksmise korral lubas M.B Kunnar Jugala panna auto pagasnikusse ja viia kruusakarjääri. Samuti lubas M.B Kunnar Jugala elumaja uksed ja aknad segi lüüa ning Kunnar Jugala ära tappa, kui 16.02.2009 5000 krooni M.B-le makstud ei ole. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on R.Z toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 järgi, mis seisnes selles, et tema 24.01.2009.a.

tungis ukseluku avamise teel Viljandimaal Halliste vallas xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx elumajja ja varastas sealt Aino Jallaile kuuluva televiisori Samsung väärtusega 3000 krooni, CD mängijaga raadio Sony väärtusega 2500 krooni, kullast kõrvarõngad väärtusega 1000 krooni, kuurist küttepuid ca 5-6 ruumimeetrit puid väärtusega 2400 krooni ja 5 kotti kartuleid koguväärtusega 800 krooni. Vargusega tekitati kahju 9700 krooni. 2) varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) tema koos M.B-ga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmadest raha väljapetmiseks, kasutas ära kannatanu Ülo Raguni lihtsameelsust ja sõltuvust alkoholist, mis seisnes selles, et M.B koos R.Z-iga kutsusid Viljandi maakonnas Karksi-Nuia bussipeatusest oma autosse Ülo Raguni, veensid teda, et ta annaks nendele kasutada oma isikutunnistust, väites, et nendel on vaja äri ajada ning äri õnnestumise korral lubati ka Ülo Ragunile raha anda. Käisid erinevates Eesti Posti kontorites isiku samasust kinnitamas, samuti avasid Viljandis Swedbanki kontoris Ülo Ragunile arve ning tehti Ülo Ragunile ka E-maili aadress, mida kasutades võeti hiljem Ülo Raguni nimele SMS laene, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada, järgmiselt: 14.02.09 SMS Laen AS-ist 3000.- krooni, 16.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 14.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 18.02.09 MONETTI 3 AS-st 1600.- krooni. Samuti käidi ja osteti Ülo Raguni nimele EMT Viljandi esindusest mobiiltelefon, mida Ülo Ragunile ei antud. 2) tema koos M.B-ga, olles läinud Juri Lippu elukohta Viljandimaal Abja vallas xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx , veensid Juri Lippu, et ta annaks nendele kasutada oma pangakontot ja isikuandmeid SMS laenude võtmiseks, mida pidid ise hiljem tagasi maksma. Andmete kasutamise põhjenduseks toodi endal olevad suured võlad, mille tõttu laenu ei saa. Kui Juri Lipp oli uskuma jäänud, et nad maksavad ise laenud tagasi, tehti internetis Juri Lippule E-maili aadress ning võeti Juri Lippu pangakonto numbrit ja isikukoodi kasutades Juri Lippu pangakontole kiirlaenu. 18.12.2008 võttis M.B sms-i teel kannatanu juuresolekul 18.12.08 RAHA 24 OÜ-st 3000.- krooni, 18.12.08 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 18.12.08 MONETTI AS-st 1600.- krooni, 18.12.08 SMS LAEN AS-st 3000.- krooni Juri Lippu nimele, kavatusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada. 3) tema koos M.B-ga kutsusid 20.02.09 Heino Aia Karksi-Nuiast kaasa Viljandisse, seletades temale, et minnakse pensioni välja võtma. Kasutades ära Heino Aia terviserikkeid ning tema arusaamisvõimetust tehti Heino Aiale internetis E-maili aadress ja telliti Heino Aia nimele korduvalt erinevaid kiirlaene ja käidi temaga pangas, kus paluti temal allkirjastada paberid, mille sisu Heino Aia ei näinud ja ei saanud ka aru paberite tähendusest. Heino Aia nimele võeti kiirlaene 20.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 20.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 24.02.09 MONETTI AS-st 1600.- krooni, kavatusega laene mitte tagasi maksta ja raha omastada. 4) tema varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sõlmis 20.02.2009.a. Heino Aia nimel AS EMT Viljandi esinduses liitumislepingu ning ostis mobiiltelefoni Nokia väärtusega 3000 krooni, mida Heino Aiale ei andnud, vaid viis selle pandimajja. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on M.B toime pannud kuritegudena: 1) varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, mis oli toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) tema koos R.Z-iga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmadest raha väljapetmiseks, kasutas ära kannatanu Ülo Raguni lihtsameelsust ja sõltuvust alkoholist, mis seisnes selles, et M.B koos R.Z-iga kutsusid Viljandi maakonnas Karksi-Nuia bussipeatusest oma autosse Ülo Raguni, veensid teda, et ta annaks nendele kasutada oma isikutunnistust, väites, et nendel on vaja äri ajada ning äri õnnestumise korral lubati ka Ülo Ragunile raha anda. Käisid erinevates Eesti Posti kontorites isiku samasust kinnitamas, samuti avasid Viljandis Swedbanki kontoris Ülo Ragunile arve ning tehti Ülo Ragunile ka E-maili aadress, mida kasutades võeti hiljem Ülo Raguni nimele SMS laene, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada, järgmiselt: 14.02.09 SMS Laen AS-ist 3000.- krooni, 16.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 14.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 18.02.09 MONETTI AS-st 1600.- krooni. Samuti käidi ja osteti Ülo Raguni nimele EMT Viljandi esindusest mobiiltelefon, mida Ülo Ragunile ei antud; 2) tema koos R.Z-iga , olles läinud Juri Lippu elukohta Viljandimaal Abja vallas xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx , veensid Juri Lippu, et ta annaks nendele kasutada oma pangakontot ja isikuandmeid SMS laenude võtmiseks, mida pidid ise hiljem tagasi maksma. Andmete kasutamise põhjenduseks toodi endal olevad suured võlad, mille tõttu laenu ei saa. Kui Juri Lipp oli uskuma jäänud, et nad maksavad ise laenud tagasi, tehti internetis Juri Lippule E-maili aadress ning võeti Juri Lippu pangakonto numbrit ja isikukoodi kasutades Juri Lippu pangakontole kiirlaenu. 18.12.2008 võttis M.B sms-i teel kannatanu juuresolekul 18.12.08 RAHA 24 OÜ-st 3000.- krooni, 18.12.08 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 18.12.08 MONETTI AS-st 1600.- krooni, 18.12.08 SMS LAEN AS-st 3000.- krooni, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja saadud raha omastada; 3) tema koos R.Z-iga kutsusid 20.02.09 Heino Aia Karksi-Nuiast kaasa Viljandisse, seletades temale, et minnakse pensioni välja võtma. Kasutades ära Heino Aia terviserikkeid ning tema arusaamisvõimetust tehti Heino Aiale internetis E-maili aadress ja telliti Heino Aia nimele korduvalt erinevaid kiirlaene ja käidi temaga pangas, kus paluti temal allkirjastada paberid, mille 4 sisu Heino Aia ei näinud ja ei saanud ka aru paberite tähendusest. Heino Aia nimele võeti kiirlaene 20.02.09 FERRATUM ESTONIA OÜ-st 2000.- krooni, 20.02.09 RAHA 24 OÜ-st 2000.- krooni, 24.02.09 MONETTI AS-st 1600.- krooni, kavatsusega laene mitte tagasi maksta ja raha omastada. 2) oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, mis on olnud seotud vägivallaga, vara rikkumise ähvardamisega

§ 257

järgi, mis seisnes selles, et tema, oma oletatava õiguse teostamiseks, läks 12.02.2009.a. koos Richo Pahkiga Viljandi maakonnas xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx elava Kunnar Jugala koduhoovi, kus M.B süüdistas Kunnar Jugalat temale kuuluva digifotoaparaadi varguses, nõudes Kunnar Jugalalt 5000 krooni maksmist ning mittemaksmise korral lubas M.B Kunnar Jugala panna auto pagasnikusse ja viia kruusakarjääri. Samuti lubas M.B Kunnar Jugala elumaja uksed ja aknad segi lüüa ning Kunnar Jugala ära tappa, kui 16.02.2009 5000 krooni M.B-le makstud ei ole. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Richo Pahk

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata Richo Pahkile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x xxxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx 2) R.Z

§ 199

lg 2 p 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 64

järgi liitkaristus 1 aasta;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-12.03.2009, so 3 päeva ja karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 27 päeva;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata R.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx.. 3) M.B

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 23.02.2009-22.06.2009, so 3 kuud 29 päeva mõistetud vangistuse aja hulka;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 3 kuud 29 päeva kannab M.B koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 1 päeva jääb tingimisi kohaldamata; määrata M.B-le katseaeg 2 aastat; määrata M.B-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-xx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxx; lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel 5

§ 257

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 209lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Aino Jallai on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9700 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista R.Z-ilt 9700 krooni Aino Jallai kasuks. Raha 24 OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8790 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 8790 krooni Raha 24 OÜ-u kasuks. AS SMS Laen on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 13 364 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 13 364 krooni AS-i SMS Laen kasuks. Ferratum Estonia OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7800 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 7800 krooni Ferratum Estonia OÜ-u kasuks. AS EMT on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 980 krooni 20 senti. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 980 krooni 20 senti AS-i EMT kasuks. Monetti AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6450 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt R.Z-ilt ja M.B-lt 6450 krooni Monetti AS-i kasuks
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Richo Pahki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991 krooni 20 senti. Süüdistatava Richo Pahki kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Süüdistatava R.Z kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991 krooni 20 senti. Süüdistatava R.Z kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Süüdistatava M.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1239 krooni. Süüdistatava M.B kaitsja on 6 esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele M.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 248 krooni 10 senti; KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 90 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Richo Pahkilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231.20 (991.20 +240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2) R.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1231.20 (991.20 +240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 3) M.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1479 (1239+240) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 248 krooni 10 senti riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat (Swedbanki Viljandi kontori salvestis 14.02.2009.a.) ja dokumendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. M.B on kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 25.02.2009.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 22.06.2009 vabastati vahistatu M.B ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 7