← Eesti

138

Obsah (8)§ 201§ 64§ 68§ 65§ 199§ 25§ 215§ 76

Kriminaalasi nr 1-07-2690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 märts 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung 17.03.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-07-2690 Täitmisko

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks on

§ 64lg 1 alusel mõistetud 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel Villi kalmu poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud ja 15 päeva 1

(3)karistusaja hulka, kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2007.a ja lõpeb 10.07.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.02.2010.a. 03.02.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.03.2010.a seisuga on N.M kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. N.M on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 09.07.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 100 päevamäära, s.o 5000 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Rahaline karistus asendatud Pärnu Maakohtu 10.01.2005.a määrusega 33 päeva vangistusega; 2) 26.02.2004.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi 8 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 08.03.2005.a Viljandi Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 –

§ 25

lg 1, 2 järgi 1 kuu vangistust, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel 9 kuud vangistust; 4) 16.11.2005.a Viljandi Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja § 202 lg 1 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 1 järgi 9 kuud vangistust; 5) 21.03.2006.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1 ja § 424 järgi 2 aastat vangistust 2-aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta N.M tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta N.M vabastamist enne tähtaega, kuna teda on varem korduvalt karistatud, kannab karistust kuritegude eest, mis toime pandud katseajal. Karistuse kandmise ajal ei ole N.M osalenud sotsiaalprogrammides, et maandada riske ja suuta hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Isikul vabaduses oli kindel sissetulek, mis ei olnud väike, kuid ka see ei olnud piisav et ära hoida varavastaste kuritegude toimepanemist. Varasemalt on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kuritegu toime pandud katseajal. Vabaduses on N.M koht, kus elada, kuid töökohta tal ei ole. Töökoha leidmine võib olla raskendatud, tal puuduvad lähedased, kes teda rahaliselt toetaks ja seetõttu võib tekkida oht varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Riskifaktorid, mis varem olid, ei ole vähenenud. Kaitsja toetab N.M ennetähtaegset vabastamist. N.M on elukoht vabaduses. Ta asub Tallinnasse, kus arvatavasti on kergem tööd leida, kui maakohas. Tal on puidutöö eriala, ta on töötanud saeraamil ja ka metsatöödel ning sellel erialal ei tohiks tööpuudust olla. N.M on töötanud ka Tartu Vanglas. N.M ise leiab, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Ta ei ole vangistuse ajal osalenud programmides, kuid on töötanud. N.M märkis, et tal on sotsiaaltöötajaga juttu olnud ja ma tahaksin väljas läbida need programmid, mis siin vanglaski pakutakse. Ta ei kujuta ette, et ta neid vanglas läbiks. Kinnipeetav on tutvunud teiste kinnipeetavate materjalidega ja leiab, et vanglas pakutavad programmid on ajast kindlasti maas. Ta soovib enda probleemidega tegeleda vabaduses. Elama asuks ta esialgu Tallinnasse rehabilitatsioonikeskusesse, et saada eemale keskkonnast, mis on mõjutanud tema kuritegelikku käitumist. Hetkel tal ei ole nimetada kohta, kuhu vabanemisel tööle asuks, kuid leiab, et töö leidmine ei tohiks olla probleem, kuna omab mitmeid oskusi ja on ka enne vangistust pidevalt töötanud.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.M on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76lg 3 järgi 2

(3)katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks N.M vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. N.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteod on läinud järjest raskemaks. Ta on ka varem kandnud vangistust ning olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel, kuid see ei ole olnud tulemuslik ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime katseajal. Eelnev seab kahtluse alla N.M sobivuse kriminaalhooldusele. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et N.M on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja agressiivse käitumisega. Enda osa probleemide tekkimises näeb osaliselt ja nende lahendamisel kasutab ebaefektiivseid lahendusstrateegiaid (taas alkoholi tarvitamine). Kinnipeetava väärtushinnangud ja hoiakud on mõjutatud antisotsiaalsest tutvusringkonnast, sõltuvusainete tarvitamisest ja elatise hankimisest ebaseaduslikul teel. Vangistuse ajal ei ole ta osalenud üheski programmis. Kohus nõustub kriminaalhooldaja poolt märgituga, et riskifaktorite alandamiseks tuleks enne vabastamist karistusaja jooksul vanglas N.M läbida sotsiaalprogramm toimetulekuoskuste ja sotsiaalsete oskuste treenimiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.